Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria '2011' arhiiv

31 Dec

Haljal oksal

      Mait Metsanurk: Haljal oksal Näidend 4 vaatuses. Tavet Mutsu Teaterkirjandus, Tallinn, 1932.   Paljastada ning arvustada nüüdisaega ja selle kõrval kergelt skitseerida võimalikku paremat homset päeva — teisiti pole saanud talitada Mait Metsanurk ka omas uues näidendid Haljal oksal, mis nüüd esialgsest kujust tublisti erinevana on jõudnud lugeja kätte ka raamatu näol. […]

31 Dec

Avatud värav.

    August Mälk: Avatud värav. Lugu minevikust. Noor-Eesti Kirjastus, 1937.        Möödunud aastal taas võrdlemisi kõrvalisele kohale nihkunud ajaloolise romaani ja jutustuse harrastajate hõrenenud ridades püsib endise visaduse ja ulja idealiseerimishooga ikka veel kõigepealt August Mälk. Tema uus jutustus Avatud värav ei küüni küll Surnud majade ja Läänemere isandate väliste mõõtmeteni ega kirjeldata selles […]

31 Dec

Psühholoogia Nõukogude Venemaal

      eatava teadusharu üldine areng on tingitud üldse kahesugustest teguritest: a) temasse kuuluvate faktide ja teooriate eneste nii-ütelda sisemisest loogikast, b) kogu sellest kultuurilisest miljööst, milles ta asub teataval ajajärgul ja teataval rahval. Viimast liiki tegurite mõju on eriti tugev neis teadustes, mis ei evi puhtteoreetilist iseloomu (nagu näit. matemaatika või teoreetiline loodusteadus), vaid oma […]

30 Dec

Kodusõja ahervartel.

    Inglise ja Prantsuse revolutsiooni kodusõjad lõp­pesid üksikisikute diktatuuridega (Cromwell, Napo­leon). Vene revolutsiooni kodusõda lõppes nn. „proletariaadi diktatuuriga”. See on seik, millest õhtumail pisut teisiti aru saa­dakse kui Venemaal. 1920. a. Nõukogude Venemaad külastades ütles Inglise mõttetark Bertrand Russell oma reisumuljeid kokku võttes: Kui Läänes kõneldakse proletariaadi diktatuurist, siis mõeldakse proletariaati päris täpselt, diktatuuri aga […]

29 Dec

Nõukogude isamaalisus

  ilmatorkavast ja välisest, mida üks või teine turist N.-Venemaal näinud, kuu­leme mõndagi. Palju vähem aga sisemisest, sügavamast arengust, mida N.-Liidu ühiskond läbi teeb.   Ometi ulatab selle tähtsus kaugemale. Oleme kuulnud dekreedist, mis keelas ära abordi. Palju vähem oleme kuulnud nõukogude ühiskonna vaadete arengust sugupoolte vahekordadele, mille tulemusena esialgne äärmine liberalism sel alal, mis tihti […]

28 Dec

William Shakespeare ja tema „Hamlet”

             a) Eellause. Shakespeare’i draamade üksikud kujud on tunginud igasse kul­tuurmaailma nurka. Neid tuntakse laiemalt kui Goethe või Homeros’e omi. Shakespeare’i tragöödiaid on tõlgitud kõigisse haritud rahva keeltesse ning nende sügav tuum ja põnevus tagavad neile ikka ja jälle loetavuse. Tema teosed on välja kannatanud igasuguse ajalooilmastu, veel enamgi, — […]

27 Dec

„Noor-Eesti” liikumise kujunemine ja programm.

        1.  „Kiirte” ajastu. Aastasaja vahetusel õppis keskkoolides rohkesti eesti soost noor­mehi. Kõige rohkem leidus neid aga Tartus, Eesti vaimses tsentrumis. Tartu eesti soost keskkooliõpilaste arvu tõstis eriti Hugo Treffner oma gümnaasiumiga, kuhu oli maalt tulnud noormeestel hõlpsam sisse pääseda ja kus ka koolikuludega tuldi hõlpsamalt toime. Tolleaegse keskkoolinoorsoo seas harrastati innukalt […]

26 Dec

Sissejuhatus kunstivooludesse

  Raske ja jõudepingutav „võitlus olemasolu eest” on see, mis isegi kõrgelearenenud ühiseluvormides harjutab inimest maast madalast hindama elunähteid kõigepealt selle järgi, kui palju nad annavad „k a s u”, s. t. on abiks elu kestmiseks ja ülalpidamiseks (toit, kate), selle kindlustamiseks (varandus, võim) või ürg­sundide täitmiseks (teine sugupool jne.). Kuid vaa­tamata eluvõitluse raskusele pole […]

23 Dec

Katoliiklik Prantsusmaa (keskaeg).

        Lääne-Euroopa rahvaste iseseisev ajalugu algab kas Rooma vallutusega või ristiusu vastuvõtmisega. Rahvad, kes jäid kõrvale Rooma mõjust, jäid barbari­teks, kuni nendeni jõudis ristiusu kirik. Hoolimata oma aasialisest algupärast jäi see kirik siiski rooma kultuuri pärijaks. Ladina kultuuri piirkonnas arene­des muutus ta ka ise sisemiselt. Esialgseist orjade ja rõhutud klasside tumedaist kogudusist kasvas suur kirikuorganisatsioon […]

18 Dec

Saksa kooliuuendus.

        Friedebergi seminari õpetaja Dr. W. Stuhlfath’i eriline kaastöö „Kasvatusele”.                        Koledad tormid on viimasel aasta­kümnel üle Saksamaa puhunud. Aas­tad täis ärevat poliitilist põnevust enne sõda, siis rahvast viimse võimaluseni väljakurnav heitlus, siis riigivormi ja kogu poliitilise elu rasked vapustused, mis revolutsioon endaga ühes tõi. . . Vana riik on varemeis. Ka Saksa kul­tuurelu näib […]

11 Dec

Eesti sonett

   Piiratuima kirjandusliigina on sonett saanud klassikalisuse mõiste kandjaks ja vormi sümboliks üldse. Temas peab sisu kõige tihedamini vormi valatama, temas on kõige tugevamini rakendatud kujundusmotiiv. Korduvalt on lääne-euroopa kirjanduses epideemilised sonetiharrastused ummikusse ja unustusse jooksnud, aga ikkagi on uued sugupõlved haaranud tema järele. Tung täiusliku, klassikalise poole ei ole lähema mineviku ega tänapäeva vormilõtvuses […]

11 Dec

Portreevisand Tuglasest

Kirjaniku-kunstniku inimliku olemuse vastu on üldsusel huvi ja teadasaamise himu. Seda huvi ning „himu” rahuldatakse biograafiate, intervjuude, reportaaži, memuaaride jss. kaudu. Sel alusel kirjutan tagajärgneva sulekriipsutuse Tuglase inimlikust palgest kui tema kaasaegne. * Kes Tuglast üksnes ta teostest tunneb, see tunneb teda poolikult ja viibib sellega kaotuses. Sest Tuglas on rohkemal määral kirjanik, kui ta […]

07 Dec

Mõned märkused „uutest koolidest”

   Abbtsholmi ja Lietz’i koolidele, mida eesti haridustegelased juba vare­m tundsid, on nüüd lisaks tulnud Faria kool Bierge’is. Mõnede põhi­mõtteliste ja korralduslike lahku­minekute peale vaatamata on neil asutustel ometi niipalju ühist, et võimalik on neid üldisema liigi—„uue kooli” mõiste alla koondada A. Ferrier esitabki ees­kõnes Faria raamatule „Uus Kool Bel­gias” (tõlge M Michelsoni poolt ilmund […]

05 Dec

Inimesetundmine

       Inimese loomus on ta saatus. (Herodotos.)       Inimesetundmise põhialused on sellised, et nad ei luba liiga palju suurustamist ega uhkust. Vastuoksa, tõeline inimesetundmine peaks tekitama tagasihoid­likkust, sest ta esineb tohutusuure ülesandena, mille kallal inimsugu töötab kultuuri algusest saadik. Seda tööd pole aga alustatud sihiteadlikult ja süstemaatili­selt, nii et alati on vaid üksikuid suuri inimesi, […]

03 Dec

Talulapsed.

          Richard Koht: Talulapsed. Romaan. I. Noor-Eesti kirjastus, Tartu.     Teoses käsitletakse ühe talu ja talulaste elu ja olu, nende tõusu- ja mõõnaaegu. Algul pakutakse paarikümnel leheküljel pilt sellest, milline on tegelaskonna suhtumine tollesse kõiki ühendavasse lülisse — Nõmmesoo tallu, millest antakse päris asjalik ja detailne ülevaade. Kõigepealt kuuleme siin praeguste talulaste isast Aado […]

03 Dec

Ebavõrdsusest, mis on meie vahel

  Plutarchos ütleb kusagil, et ta ei leia looma ja looma vahel sugugi nii suurt vahet kui ini­mese ja inimese vahel. Ta kõneleb hinge väärtu­sest ja sisemistest omadustest. Tõesti, ma leian nii pika vahemaa olevat Epameinondasest, nagu teda kujutlen, kuni mõne teiseni, keda tunnen ja keda pean terve inimaru võimeliseks, et pakuksin meeleldi üle Plutarchosest; […]

03 Dec

Meie teadusliku töö ülesandeist ja võimalustest väljaspool kodumaad rahvusvahelises ulatuses.

    Meie teadus on Eesti senise kaheteistkümne rahuliku iseseisvusaasta jooksul teinud suuri edusamme, mitmelgi alal suuremaid, kui nii ruttu olek­sime julgenud loota. Kui võtaksime kokku meie ülikoolis eesti ajal mitmesugustes teadusharudes tehtud töö, võiksime kergesti konstateerida, et selle tulemused omalt hulgalt enamikul tööpõldudest mitte ainult kaugelt ületavad kõike seda, mis neil aladel meil oli korda […]

03 Dec

Meie teadus ja ülikool.

  Ühelt tuntud Eesti seltskonna tegelaselt kuulsin kord tema veendunud arvamust, et Eestis rahvusvahelise tähtsusega teadus kunagi ei võivat tekkida, ja seda nimelt Eesti vaesuse ja väiksuse tõttu. Eesti vastastelt kuuled tihti seda vana arvamust, et eestlane oma tõu alaväärtuslikkuse tõttu midagi ei suuda luua, millel laiemat, püsivamat väärtust oleks. Nende poolt toodi Eesti iseseisvuse […]

01 Dec

Saksa romantilise kooli tekkimine ja tema saavutusi.

    1797. aasta algul ilmus „Kirjanduslehes” kaasa­tundev kirjutis Südamepihtimuste üle. Peagi ilmus samas lehes kahe Tiecki teose — Saabastega kassi ja Sinihabeme — analüüs. Neis kirjutistes kuulutati Tieck tõeliseks luuletajaks, märgiti õieti ära ta ande omadused, kriipsutati alla tema muinasjuttude, nende „õhuliste fantaasiatoodete” kütkestavat võlu. Kõik need aryustised tulid August Wilhelm Schlegel’i sulest. Nende ilmumine […]

01 Dec

Kaheksa kõrget kultuuri.

Iga inimene elab läbi muud ja muu maailma saa­tust enese kaudu ja enda seisukohalt. Põllule laskuvat tuviparve vaatleb maaomanik teise pilguga kui loodusvaatleja. Talupoeg näeb oma pojas enda järglast, oma talu pärijat, ohvitser aga sõdurit. Napoleon nägi keisrina asju teisiti kui leitnandina. Kui asetada ini­mene teise olukorda, kui teha revolutsionäär minist­riks, sõdur kindraliks, siis muutub […]

30 Nov

Heiti Talviku Kohtupäeva loomingu taustast.

Palju tihedamini kui proosateosed liituvad luuletused autori ja ta mõttemaailmaga. Luuletuste algelamused peituvad vahenditult ja sügavalt looja hinges, nagu nende valmiskujud tõusevad traditsiooniliste vormireeglite kehastusteks. Selle ainukordse ja üldise vastandlikkuse tõttu pakub eriti palju huvitavat luuletuste loomingu-psühholoogiline nüansirikkus. Loomisviis, tõuked loominguks argieluliste või raamatuliste elamuste poolt, maailmavaatelised ja filosoofilised tõekspidamised, autori iseloom ja kalduvused moodustavad […]

29 Nov

Kaks uudisleidu Juhan Liivist

      1 Tänavu 1. detsembril möödus 20 aastat sellest, kui Juhan Liiv Kavastu-Koosa külas Plakso-Madise talu peretoas oma maise teekonnaga lõpule jõudis. Kui kümmekond aastat hiljem tema kalmule Alatskivi surnuaial hauasammas püstitati, siis olid ta matusepärjad kabelihoones veel alles. Ja küllap on sealsamas säilinud ka need lillesaadetised, mis saabusid hauasamba avamiseks. Kuid nii […]

28 Nov

Kavamajandus ja diktatuur

    Kavamajanduse mõiste on loodud juba 20-da sajandi algul, kuid kindlat ja määratletud sisu ei ole suudetud talle anda veel tänapäevani. Kord mõistetakse selle all riigi üldist sekkumist majandusse, kord tavalist majan­duspoliitikat. Kord esineb ta jälle mingi poliitilise doktriinina, mille eesmär­giks on kogu ühiskondliku korra muutmine. Kavamajanduse mõisteid ja määratlusi on sama palju kui autoreid, […]

28 Nov

Kapitalismi kriis.

   I.   Kapitalism majanduskorrana. 1.  Mida tähendab kapitalism? Kapitalismi mõistet on võimatu iseloomustada ühe tunnuse järgi. Majandussüsteem, mida me nimetame kapitalismiks, sisaldab eneses nii mitmekesiseid momente, et on vajaline nende üksikasjalikum loendus. Kapitalismi peamiseks tunnuseks, mis teda eraldab nii feodalismist, kui ka kujuteldavast sotsialismist, on individualistlik majandussüsteem, s. t. riik jätab kodanikele isikliku majandusinitsiatiivi, sellega […]

28 Nov

Keskaja kutselis-seisuslikust korrast demokraatia kriisini.

          Korporatiivne mõiste, mille juures seisame käes­oleval ajal, ei ole mingi uus leiutis. Ka korporatismi tekkimisel on oma ajalugu. Hoolimata elu ja tööalade primitiivsusest võis märgata juba vanal ajal mitmesuguseid kutseid. Kaup­mehe, sõjamehe, preestri, põllumehe jt. ametialad olid juba välja kujunenud. Rahvaarvu kasvamise, rahvaste rändamise, Rooma riigi lagunemise ja uute rahvaste-riikide […]

26 Nov

Ladina pärand.

          „Prantsusmaa on parasvöötme maa”, tä­hendab üks tänapäeva luuletajaist, kes paneb rõhku öeldud sõnade täpsusele. See lause tahab haarata kõike, mis on põhiline selle maa iseloomus: ta vaimu­laadi ja tingimusi, millest ta vaim on kasvanud. Ta osutab kliimale kui tõuomaduste peamisele määrajale. Asetsedes Euroopa mandri läänepoolseimas nur­gas, vastu Atlandi ookeani ühelt poolt ja teisalt vastu […]

23 Nov

Kooliuuendusest Daltoni kava alusel

Moodsatest kooliuuenduse katsetest on meil hoopis vähe tuntud n. n. Daltoni kava, mis on leidnud laialdast poolehoidu Briti ilmariigis, Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja ka mujal. Ing­lismaal üksi üle 1500 alg- ja keskkooli töötab selle kava alusel, Ameerikas ta on teostatud mitmesajas koolis. Juba need andmed näitavad, et Daltoni kava sisaldab suuri pedagoogilisi väär­tusi ja et […]

21 Nov

Noor-Eesti.

„Noor-Eesti esinemine — see on õieti etteheide meie ümbrusele ja minevikule,” kirjutab Friedebert Tuglas Noor-Eesti kümne aasta mälestusalbumis. Just see süüdistav ja mässuline joon on Noor-Eestile algusest saadik iseloomulik. Ta on esimesest silmapilgust pahempoolne liikumine, oppositsioonis sündimisest peale. *   *   * Tartus koguneb juba paar aastat enne 1905. aasta re­volutsiooni kuhugi katusekambri salk gümnaasiumi ja […]

04 Nov

Saksa romantismi algatajad.

  Aastal 1793 kaks noort Erlangeni ülikooli üliõpi­last hulkusid Nürnbergi, muistse Saksa linna tänavail, peatusid kauaks vanaaegsete majade ning kirikute ees, ja, astudes sisse kirikuisse, tundide kaupa vaatlesid pühakute pilte; nad nautisid, vanaaja ehituskunsti ja maalikunsti mälestisi. See oli sama aasta; kus naab­ruses –  Prantsusmaal – lavastus maailma tragöödia põrutavaimaid vaatusi. Sel aastal langes tapalaval […]

04 Nov

Kultuur kui organism.

      Kultuurid on organismid, maailma ajalugu on nende üldbiograafia. Hiina või antiikkultuuri tohutu ajalugu on morfoloogiliselt vastav üksiku inimese, puu, lille väikeajaloole. Tuleb eraldada iga üksiku kultuuri ideed, tema sisemiste võimaluste kogusumma tema näivatest, meelelis­test nähtustest. Siin on hinge suhe elavale kehale. Iga kultuuri ajalugu on temas peituvate võimaluste järkjärguline teostumine. Täitumine aga tähendab […]

31 Oct

Vaikne nurgake.

    O. Luts. Vaikne nurgake. Novell. Noor-Eesti kirjastus Tartus, 1934.    Kui „novelli” asemele paneme „jutustus”, siis on Vaikne nurgake vormilt – et mitte jälle ütelda kompositsioonilt – Lutsu õnnestunumaid teoseid oma lihtsuses, sirgjoonelisuses ja terviklikkuses. Sündmustik on sujuv, ladus, ühetasaselt kulgev, – ilma hüpeteta, tühikuteta, peaaegu ilma ruumitäiteks vahele kiilutud üleliigsusteta. Ja mis Lutsu […]

31 Oct

Viimne päev.

     MAIT METSANURK: VIIMNE PÄEV. NOVELLID. EESTI KIRJANIKE LIIDU KIRJASTUS, 1927.    Mait Metsanurgal on eeskätt tähtis väljendada teatav arusaamine ja arvamine asjast, teatav mõtete kompleks. Missuguste sõnadega ja missuguses üldehituses seda avaldada, see paistab olevat kuigi tähtis, ometi aga kõrvalküsimus. Ei pühendata erilist tähelepanu sõnale, ei püüta mitte alati anda kujutelmale tema kõige vastavamat […]

30 Oct

Metsmees.

    RICHARD JANNO: METSMEES. ROMAAN. K./Ü. „LOODUS”, TARTUS, 1929    Richard Janno esikteost Metsmees, mis Looduse romaanivõistlusel on kroonit teise auhinnaga, on mitmelt poolt vaadeldav hõimuprobleeme käsitleva romaanina. Mordvalane Peedra Smirnov, kelle toob Eestisse teaduslikku kuivusse tardunud dotsent ja tahab kasvatada Volgaäärse hõimu äratajaks, on arvustajate poolt asetet teose keskkujuks. Hõimuprobleemidele lahendust otsides ja esijoones […]

30 Oct

August Alle „Lilla elevandi” puhul.

   Praegusel ajal on õige tujukas vaim loomingusse siginenud. On igasugust käärivat, ruttu muutuvat; pooldamist nii vanadele vooludele, kui ka uutele katsetamistele ja äratundmistele. Keeb vihane võitlus mitte üksi kirjandusliku palge pärast, vaid isegi isikute pärast. Kui kerge on sattuda revolutsiooniliselt aluselt türannlikule – seda teame juba. Sama nähtus on nagu mingi loodussaadusena ka kirjanduse […]

30 Oct

O. Spengleri „Õhtumaa allakäik”

    Kõigil aegadel on esinenud vaade, et maailma ajaloo sündmuste ilmumisvormid on arvuliselt piira­tud, et ajaloos teatavad ajastud, epohhid, olukorrad, isikud korduvad tüüpidena. Harva on näit. käsit­letud Napoleoni Aleksander Suurega võrdlemata. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal rääkis konvent Kartaagost, kui ta Inglismaad mõtles, ja jakobiinlased nimetasid endid roomlasteks. Seesugustest analoogia otsimistest võiks tuua väga palju näiteid. […]

30 Oct

Romantika ja realismi vahelise võitluse põhjused.

     Peaaegu kogu 19. sajandi kestes võitlevad euroopa kirjanduses üksteisega vahetpidamatult unistus ja elu, fantaasia ja tegelikkus, ehk, sõna laias mõttes, roman­tika ja realism. Mõnikord mõlemad suunad lähenevad teineteisele, sagedasti romantismi jooned ilmuvad realistlike kirjanike loomingus, ja mõnikord pole ehtis realism võõras tõelisele romantikule. Mõnikord satu­vad nad julma võitlusse teineteisega, ja siis saavad mõlemad […]

30 Oct

Juhtkonna probleemist ühistuis.

   Ühistute liikumine on kujunenud nüüdisajal massiliseks nähtuseks ja ta üksikud organid – ühistud, s. o. majandid, mis taotlevad oma liik­mete tootmis- või tarbimismajandite edendamist või täiendamist, evivad majanduselus üha suurenevat kaalu. Nende tegevus- ja mõjupiirkon­dade avardudes ning tootmis- ja jaotamismeetodite ning menetluste komplitseerudes aga kasvab ühistuis vajadus mõistuspärase kavandamise ja juhtimise järele. Pole mõeldav […]

30 Oct

Sotsiaalne korraühik ja selle ideoloogilisi arengujooni.

       Kaasaegne inimpõlv peab rahu nimel teiskordselt maailma­sõda. Seejuures miljonitesse ulatuvate inimmasside kõrval võit­levad vastakuti ka vaimsed-ideoloogilised jõud. Mõlemate poolte sihiks olevat rahu toomine ühiskonda. Tulevik näitab nende võitluste vaimseid ja materiaalseid tagajärgi. Olgu käimasoleva sõja hävitustöö materiaalsed tagajärjed kui suured ja vapustavad tahes, üks näib olevat kindel, ühis­kondlikes tegutsemistes seisab lähema tuleviku […]

30 Oct

E. Peterson-Särgava looming aja raamides.

   l. Ernst Peterson-Särgava kirjandusliku tegevuse haripunktist on möödunud ainult natuke üle kolmekümne aasta, kuid sellegi suhteliselt lühikese aja jooksul on meie suhtumine „Paisete” ja „Rahvavalgustaja” autorisse osutanud kõikumist reservatsioonideta ülistamisest kuni peaaegu täieliku kõrvalenihutamiseni. Rahvuslikult meelestatud linnakodanluse ja intelligentsi osatähtsuse kiire tõus Vene valitsuse viimasel aastakümnel ühelt poolt ja teiselt poolt tööstusproletariaadi järsk suurenemine […]

30 Oct

Mait Metsanurga maiselt matkalt.

   1. Kirjanik Mait Metsanurk põlvneb Hubelite perekonnast, kelle esiisade koduks oli Kärevere vald Põhja-Tartumaal. Ta isapoolsed esivanemad esindasid poliseid vabadikke, kes polnud kinnistatud kindla koha külge, ehkki mõisnikud tegid selleks katseid. Kirjaniku esiisa „Matzi Hans”, keda kirikukirjas kutsuti „Vahhi Hansoks”, pidas XVIII sajandi keskpaiku vabadikukohta Kärevere mõisa mail. Tema poeg „Vahhi Tõnno” (sünd. 1751) […]

30 Oct

Sologub.

      1 Ljeskov ütles: „On märgatud, et 5. detsember on – eriliste õnnetuste päev.” Fedor Sologub suri 5. detsemb­ril – õnnetus, mis vene kirjandu­sele ei ole harilik. Juba 1913. a. ta aimas ühes omas trioletis:     Detsembrikuus ma lakkan elamast. Sologub on kõige peenekoelisem vene luuletajaist. Omas „Ööbikus” ma laususin tema kohta a. 1918: Poeet, […]

30 Oct

Üksindusest.

     Jätkem kõrvale selle üksildase ja tegeva elu pikk võrdlus ; ja mis puutub sellesse kaunisse lausesse, mille taha poevad auahnus ja ihnsus: „Et me pole sündinud mitte omaenda, vaid üld­suse jaoks”, siis pöördugem julgesti nende poole, kes on selle sagina sees, et nad koputaksid oma südamele ja ütleksid, kas vastupidi ei otsita mitte […]

29 Oct

Kõlbeline kasvatus.

     Kõlbelise kasvatuse eesmärgiks on arendada inimeses kõlbelist vabadust. Inimene muutub moraalseks, s. t. kõlbeliselt heaks, mõtleb, räägib ja tegutseb ausasti. Kasvataja peab püüdma taotleda seda, et õpilane täidaks vabatahtlikult oma kohuseid. Nii oleks kõlbelise kasvatuse üldine eesmärk õigluse ja kohusetunde emotsioonide kultuur ehk kõlbeline südametunnistus. See ülesanne on teostatav, kuna kõlbelisuse algidud pei­tuvad […]

29 Oct

Kõlbeline kasvatus koolis.

     VI üleriiklikuks õpetajate kongressiks määratud referaadi kokkuvõte.    Kõlbeline kasvatus koolis annab kasvatusteadlastele tähtsaid ja raskeid üles­andeid, mille lahendamisele püütakse jõuda mitmel teel. Ajalooliste ja osalt ka poliitiliste asjaoludega on seletatav teatavates ringkondades valitsev arvamus, et kõlbelise kasvatuse eesõigus on usuõpetusel. Maades ilmaliku kooliga, ilma usuõpetuseta (Prantsusmaa, Portugal, Jaapan ja t.) on kõlbelise kasvatuse […]

29 Oct

Demokraatliku uusaja algus prantsuse 18. sajandi kirjanduses.

     Kui otsida ajaloost mehi, kes tõid maailma „uusaja vaimu” – pärimuste murdmise, kõigi autoriteetide arvustamise, rahvaste ning üksikisiku vaba enesemääramise, lühidalt: vabadusevaimu -, siis tuleb kõigepealt nimetada kaht prantsuse nime: Voltaire ja Rousseau. Prantsusmaa ning kogu Euroopa revo­lutsiooni valmistasid ette need kaks kirjanikku oma määratu mõjuga; ometi on nad suuresti vastandlikud teineteisele. Juba […]

26 Oct

Rahvusliku energia võimendamise probleem.

  Teades, et sisuliselt elu on energia elevus, vaatleme lähemalt elulise energia võimendamisprobleemi. Nimelt, millistel alustel avaldub loov energia. Elulisuse tunnus inimeses on – idee. Idee on inimese energia liiku­missuuna määraja. On meil idee midagi teostada, siis on meie energia avaldussuund seega määratud. Tuleb võtta omaks, et elava olevuse energia tagavara on tõeliselt palju suurem, […]

25 Oct

Vaimse koostöö ülesandeid nüüdisajal.

    uroopa rahvaste teadus, kunst ja kirjandus, üldse kogu nende vaimne ja tehniline kultuur, on jõudnud oma erakordsete saavutusteni vaid tänu asjaolule, et nende rahvaste vahel on, hoolimata kõigist poliitilistest ja usundilistest vastuoludest, valitsenud kogu aja tihedad vaimsed sidemed. Juba varakult esineb Euroopas üsna tihe vaimne koostöö, mis ületab rahvaste ja riikide piirid. Antiikajal esindasid […]

22 Oct

Nõiaprotsessidest Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi alguses.

     Üldise kultuuriloo arengu tundmaõppimisel omab suurt täht­sust nõidususu ja sellega seoses olevate nähtuste probleem. Veen­dumused, mille nimel niipalju ebakultuurilist toime on pandud, vaja­vad seda enam jälgimist, mida ilmsemas vastuolus nad on tänapäe­vaste arusaamadega. Nõidususu elemendid, võrsudes rahvausundi­listest kujutelmadest, leidsid tuge ristiusu dogmas, mille kaudu siia liitus ketserluse moment. Sellega oli kiriku vaen nõiduses kahjusta­tute […]

03 Oct

Mõni sõna kirikust ja usust

            Matusemeeleolulisi hääli kiriku kohta on kuulda isegi kirikule endale lähedastest ringidest ning konfliktid teoloogia fakulteedi ning kiriku seniste ametikandjate vahel tunnista­vad, et midagi on liga-loga, kui just mitte päris pehkinud. Olukord ise, mida meil paraku peetakse õigeks, kus nn. haritlaskond Pilatuse kombel „peseb oma käed puhtaks” ega taha teha tegemist „musta asjaga”, […]

29 Sep

Valik prantsuse esseid.

       Koostanud ja tõlkinud A. Aspel. Maailmakirjanduse seeria nr. 5. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1988.    Eritlus on nii ürgne tung inimeses, et sellest kõneleb juba lapse taltsutamatu lust oma mänguasja tükkideks teha ja uurida, mis seal „sees” on. Sama intellektuaalne uudishimu avaldub hiljem ka mõistete lahtiharutamises ja jälgimises kõige peenemate kiududeni. Ja pole […]

28 Sep

Südasuvi.

     Johannes Schütz: Südasuvi. Noor-Eesti Kirjastus Tartus 1934. 74 lk. Hind 2 kr. 75 s. H. Mugasto originaalpuulõiked ja kaas.       Oma eelmistes valimikes on Schütz alati pakkunud vaheldusrikkamat värssi – niihästi subjektiivsemas, rahutus kui ka „objektiivsemat”, rahulikku kujutamist taotlevas laadis. „Südasuves” aga pääseb täielikku ülekaalu Schützi kalduvus „klassikalise”, jaheda kujutamise poole. Jahenemisprotsess on […]

28 Sep

Tuuleratas.

     Johannes Semper: Tuuleratas. Luuletused. Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus, Tartu, 1936. 80 lk. Hind 2 kr. 50 s.     Üle mitme aasta – neid on vist juba möödunud tervelt viis – avaldab Johannes Semper jälle luuletuskogu. Ning ta ilme on muutunud, kuigi mitte täiesti ootamatus suunas. Juba „Päike rentslis” osutas n. ö. kuuenda meele juurdetekkimist […]

27 Sep

Põhjavalgus.

       Henrik Visnapuu: Põhjavalgus. XI kogu luuletusi. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1938. 78 lk. Hind 1 kr. 75 s.       Uues luuletuskogus võib tähele panna kaht erinevat, teataval määral koguni vastakat arenemissuunda. Üks neist – lihtsuse ning südamlikkuse taotlus, mis ilmnes küllalt nähtaval kujul juba eelmises luuletuskogus, – on andnud ehedaid võite; teine suund taotleb […]

27 Sep

Tunnetuse tund.

  Valmar Adams: Tunnetuse tund. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1939. 62 lk. Hind 1 kr. 50 s.   Valmar Adamsi luuletajaisiksuses on imponeerivaks jooneks olnud see, et teda ei rahulda valmistõed ega valmisarvamused. Oleme võinud märgata temas fanaatilisele loomusele omast tungi püüelda nii oma mõttes kui ka tundes juurteni, kuigi see võib valu teha endale ja […]

25 Sep

Müürid.

     August Sang: Müürid. Luuletusi. 1939. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus. Kaas Ott Kangilaskilt. 63 lk. Hind 2 kr. 50 s.    Oma esimese, omapärast pealkirja kandva luuletuskoguga „Üks noormees otsib õnne” osutus August Sang mõtlikuks, süvenevaks, kogu aja justkui midagi pinevalt kuulatlevaks poeediks. Läbi muljepiltide, läbi väikeste meeleolukajastuste ja epigrammidegi oli järjest tunda tõsiseid, kuigi […]

25 Sep

Tähelepanekuid ja märkmeid riimist

     1 Praeguses riimikaoses tuleb väga kahetseda, et seni pole meil ilmunud ühtki ülevaatlikku kirjutist ega teost riimiküsimuses. Samuti tuleb kahetseda, et ülikooli kirjandusloo kateeder pole teinud kättesaadavaks neid uurimusi, mis on sooritet seminarides. Ometi on riimitarvitamine eesti luules põhjalikult muutunud viimase viieteistkümne aasta jooksul. Riimipraktika on viimasel ajal andnud niisuguse rikkuse riimimise alal, et […]

22 Sep

Intelligentsi patud.

   Umbes neidsamu süüdistusi, mis paarkümmend aastat tagasi „Вехи” rühm esitas kogu vene intelligentsile, kordab nüüd kogu Euroopa intelligentsi kohta – muidugi mutatis mutandis – Julien Benda ajakirjas La Nouvelle Revue Française (aug. – nov. 1927) pealkirja all „La Trahison des Clercs”, mis äsja ilmus ka eriraamatuna. 19. sajandi teisel poolel, väidab ta, on esiplaanile […]

19 Sep

Stefan Žeromski puhul

     oola on ennast juba sajandi vältel nimetanud rahvaste Kristuseks. Kui see nii oleks, siis nimetaksime selle Kristuse evangelistiks Žeromskit, kelle 75 a. sünnipäeva pühitsemine möödunud aasta lõpul ära langes „Kristuse” varjusurma tõttu. Tänapäeval aga on sellele nimele nii palju pretendeerijaid, et kõik nad osutuvad valeprohveteiks. Seepärast oleks sobivam Žeromskit nimetada poola Dostojevskiks, kas […]

17 Sep

Eestlaste tõuline kuuluvus

   Eestlased on tõuliselt segarahvas, nagu teisedki Euroopa rah­vad. Sest miski ei isoleeri meid naaberrahvaist, mistõttu me oleksime saanud püsida „puhtatõulistena” või mistõttu siin oleks saanud kujuneda mingi ühine inimtõug. Meie tõuline ebaühtlus on bioloogiline paratamatus! Tõepoolest, juba umbes 2000 a. e. Kr. tungib siia Kesk-Euroopast indoeuroopa rahvaid, sulades lõppeks pärisrahvaisse, meie soome-ugrilastest esivanematesse. Pronksiaja […]

17 Sep

Liivimaa koloniseerimise kavatsus (1582—1584).

    Vene-Liivi sõjas hääbunud orduriigi uhke päranduse, Maarjamaa, ja­gamisel puhkenud sõjas alul võrdlemisi tasavägiste vastaste vahel sulas maa- ja linnarahva arv kiiresti kokku. Varemete rohkenedes kasvas ka tühjade adramaade arv, aasta-aastalt käisid üle maa vaenuliste vägede parved ning ennenägematult vihane ja julm sõjapidamine peletas adra tagant pakku kohati viimsedki talupojad. Vene stepisõdurite sõjajulmuste kaja kostis […]

12 Sep

Põhjakaar

     Koguteos. Noor-Eesti kirjastus Tartus. 1931. a.          „Põhjakaare” romantilise lipu all avalikkuse ette sõudev vikerlaste salk on endale lipukirjaks võtnud hüüdsõna „elulähedus”. Elu teenimine, juhtimine, selle paremaks ja õiglasemaks muutmine, ilu kui omaette otstarbe eitamine – sellane on toimetuse väidet mööda albumi lähtekoht. Ka ilu peab muutuma ilutsemisest eluliseks. Need on põhimõtted, […]

12 Sep

Uusrealismi algupäevilt.

     Mõningaid momente Albert Kivika loomingust.    1. Nüüdisaegset tõelisusele toetuvat kirjandust oleme teataval määral juba harjunud nimetama uusrealismiks. Võtame omaks selle nimetusega niihästi sidemete kui ka erinevuste olemasolu vanarealistide toodangu ning tänapäeva moodsa kirjanduse vahel. Tegelikult pole aga üldse lähemalt analüüsitud, mis just seob moodsaid autoreid realismi vanameistritega ning mis neid lahutab viimaseist. On […]

11 Sep

Frederik van Eeden

      1860-1932        1 Hollandi mõjuvõimsa maalikunsti, hollandi võiduka arhitektuuri vormikõne on rahvusvahelise maksvusega. Kui küsimus on näiteks hollandi 17. sajandi kuulsaist maalimeistritest või hollandlaste moodsast ehituskunstist, siis on need Madalmaa loominguliste jõudude saavutused hästi tuntud ja hinnatud kogu haritud maailmas. Aga mitte ilma põhjuseta ei kutsu Amsterdami kirjandusprofessor J. Prinsen hollandi keelelist kujutluskunsti oma […]

07 Sep

Rahvusterviklusest

      Juba ammu on käibel avaliku elu terminoloogias, nii meil kui mujal, sõna „rahvustervik” ja sellega rööbiti samas tähenduses „rahvusterviklus”. Eriti on rahvusterviku mõiste arendatud võimsaks ideoloogiliseks teljeks diktatuurliku Itaalia ja Saksa valitsevate par­teide programmis ja nende riikide ametlikus poliitilises doktriinis. Siit edasi on rahvustervikluse loosung viimaseil aastail tugevasti kajanud teisteski riikides, leides tihedamat […]

03 Sep

Kas eesti rahvakultuur on suutnud säilitada omapära?

   Kas rahvakultuuris on midagi omapärast, mis teda teiste rahvaste kultuurist esile tõstab, on küsimus, mis väliselt näib olevat rinnastatav tõuküsimusega. Võime asetada üheltpoolt küsimuse, kas leidub prae­gusel ajal enam tõupuhast rahvast, ütleme Euroopas; teisalt taas, kas võime samal maa-alal eraldada selgelt piiriteldavaid rahvakultuuri piir­kondi, ja millisel määral need nähted üksteist kataksid ruumilises ulatavuses. Nende […]

03 Sep

Ed. Vilde „Mäeküla piimamehe” genees.

   Eduard Vilde meistriteos, psühholoogiline romaan „Mäeküla piimamees” ilmus maailmasõja päevil, 1916. a. kevadel Tallinnas „Mõtte” kirjastusel 3000 eksemplaris. Raamat oli varustatud O. Kall’ise kaaneilustusega. Teose välisele küljele osutus ühtlasi plussiks kirjaniku käekirja näide tekstieelsel leheküljel. Arvustajad tervitasid „Mäeküla piimameest” eranditult kiitvalt. „Ma pean seda romaani meie esimeseks romaaniks. Ta on seda, mida õige tubliks […]

23 Aug

Eriliselt „esteetiline”. Kunstide jaotus. Esteetilised kategooriad.

     Senine esteetika pidas oma ülesandeks lahendada kolm rasket küsimust. Need on küsimused: Mis on esteetiline, mida mõistame tõeliselt kunstilise all? Missugused tunnused eraldavad esteetilise eluala muist elusfääridest? Mis on esteetiline ja kunstiline vaatlus, tunne, otsustus, looming vastandina üleüldisele vaatlusele, tundeile, otsustusele, loomingule? Sellega on edasi antud küsimus: mis tunnuste läbi erineb kunstiline, esteetilist […]

22 Aug

Ilukirjanduse osa isiku, riigikodaniku ja rahva kasvatuses

     1. See on teema, mida ikka jälle on käsitletud aastatuhandete jooksul ja mille kohta on ikka olnud väga erinevaid arvamusi. Kes meist ei teaks, milline osa oli näit. Homerose eepostel vana-kreeka noorsoo ja rahva kasvatuses – ja kes ei teaks, et sellest hoolimata Platon oma ideaal­riigist tahtis välja ajada kõik luuletajad kui noorsoo lõdvendajad […]

18 Aug

Võitlus kooli pärast

     Kuna meie rahvas ühiskondlikult ja kultuurideoloogiliselt, eriti aga usuli­selt, vähe differentseerunud, valitseb meie koolipolitikaski võrdlemisi suur rahu. Sest saadik, kui võitlus usuõpe­tuste pärast lõppes rahvahääletusega, ei ole kasvatuse sihtide küsimuses üldse enam esinenud märgatavaid lahkarva­musi. Peatähelepanu on pöördunud uute õpetus-, vähesel määral ka kasvatus­meetodite otsimisele ja rakendamisele, ent siingi esinenud lahkarvamused lõp­peks näivad enam […]

07 Aug

John Donne

        ÜHE KOLMESAJA-AASTASE MÄLESTUSPÄEVA PUHUL.    Viimaste aastakümnete kestes on inglise kirjanduses nagu igalpool mujal sündind suuri ümberorienteerumisi. Suhteline tasakaal, mis valitses sõjaeelses kirjanduslikus toodangus, on ammu kadund – vähemalt sääl, kus lüüakse käesoleva põlve otsustavaid lahinguid. Kuna enne esikohal oli välisilma vaatlus ja traditsioonilistes piirides püsiv hingeelu käsitlus, on nüüd psühholoogiline analüüs võrratult teritund […]

20 Jul

Läti jutt L. Koidula paberites.

      Kui meie haritlaskonnas ja kirjanduslikes ringides mõnikord on kõnelust eesti-läti vastastikusest kultuurilisest suhtlemisest, siis tekib alati mulje, nagu poleks meil eestlastel sel alal varemalt kuigi palju kokkupuuteid olnud oma naabritega, – nii vähe ollakse teadlik tõelisest seisukorrast. Lugu seisab lihtsalt selles, et meil pole kaua aega millegipärast vajalikuks peetud nende asjadega avalikkuses üldse […]

20 Jul

Arvustajaist ja arvustusest

      Iga kirjanduskriitik teab, kuivõrd raske on tüürida läbi kirjanduslike arvamuste rahutu mere. Ta peab olema valmis iga hetk põrkama vastu kirjanikkonna helluse või üldise maitse karisid. Iga kiitev, iga laitev sõna võib tema vastu esile kutsuda nördind poleemikaid. Kuigi ta oma vaated ja analüüsid on esitand täiesti bona fide, ei tarvitse ta ülla­tuda, […]

20 Jul

Rahvus ja majandus

   Rahvusliku teadvuse ja rahvamajandusteaduse suhtelisest noorusest sõltuvana on ka rahvuse ja majanduse vaheliste suhete käsitlus üsna hilise päritoluga. Majandusteaduse rajajaile polnud rahvus üldse majandusli­kuks teguriks. Nende arvates olid majanduslikud küsimused täiesti kosmopoliitilise, internatsionaalse iseloomuga ning täiesti sõltumatud üksikute rahvuste geograafilistest, ajaloolistest, ras­silistest ja kultuurilistest erivustest. Majandust käsitleti üksikute isendite ja kogu inimkonna, mitte aga […]

18 Jul

Tee rahvuslikule majandusele

   Eesti rahvusriigi säilitamise väljavaated olenevad oluliselt tema polii­tilistest ja rahvusbioloogilistest alustest. Rahvuslikust seisukohast on Eesti rahvastik küllalt homogeenne, kuna siin on üle 88% elanikkonnast ena­musrahvusest, s. o. riigirahvusest. Kuid kahjuks ei vasta sellele rahvuse homogeensele taustale meie rahvusliku majanduse olukord. Eesti majan­duse üldpildis torkab igaühele häirivalt silma võõrkapitali liiga suur osa­tähtsus. Ja on nähtusi, […]

11 Jul

Jean Giraudoux dramaatika

  Jean Giraudoux nimi pole meie lugejale enam tundmatu. Aastate eest pühendas J. Semper talle Loomingus artikli, mis esineb täiendatud kujul ta esseedekogus Prantsuse vaim . Pärast viimase ilmumist on Giraudoux, praegu viiekümnendate eluaastate keskel oma parimas loomingueas, käinud tüki uut ja tõusvat teed, mis on viinud teda tänapäeva kõige silmapaistvamate kirjanike kõrvale. Ta viimaste […]

10 Jul

Kirjanduse andam omakultuurile

  ui rääkida kirjanduse ja omakultuuri suhetest, siis võiks seda teha õige mitmel viisil. Võiks lähtuda küsimusest, kas meie kirjanduse arengutee ühtub eesti omapära kujunemise resp. kujundadatahtmise tendentsiga. Sellele küsimusele võiks julgesti vastata nii positiivselt kui negatiivselt, olenevalt vastaja isiklikust maitsest ja filosoofilistest tõekspidamistest. Kirjanduse mitmepalgelisust arvesse võttes ei teeks suuri raskusi tuua näiteid ükskõik […]

09 Jul

Kirjanduslikust kriitikast

  irjandusliku kriitika kriisist on meil kõneldud korduvalt. Vastavad sõnavõtud on kujunenud eriti ägedaks uute kirjanduslike voolude päevakorrale kerkimisel, seda enam, et võitlused viimaste ümber tihtipeale on kattunud sugupõlvede vaheliste võitlustega. Uute jõudude tungimine Parnassile toimub harva ilma iganenud seadusetahvleid ründavate lipukirjadeta, ideoloogilised kähmlused viimaste poolt ja vastu peetakse aga kirjandusliku kriitika lahinguväljadel. Igatahes alahindaksime […]

09 Jul

Esteetilise meeldimuse normatiivsetest ja objektiivsetest suhetest

        Me viimased arutused näitasid muuseas ka seda, mil viisil tekivad individuaalsed erinevused esteetilises maitses ja esteetilises otsustuses, ja niipea kui omale selgeks teeme nende põhjused, eriti esteetiliselt maitsva inimese suhtumises ilmnevad vahed, ei tundu esteetiline otsustus enam kaugeltki nii meelevaldsena kui hari­likult oletatakse. Me näeme nimelt selgesti, et üksikud inimesed tõepoolest igal […]

08 Jul

Eesti praegusest rahvuslusest

   Eesti üliõpilased või vähemalt meie organiseeritud üliõpilased on alati oma auasjaks pidanud olla isamaalased. Meiegi päevil on „eesti” kõige kesksemal kohal kõigis meie programmides, püüdeis ja vaateis. Kuid on tõsiasi, et see „eesti”, rõhutatagu seda kui tugevasti tahes, kõneldagu sellest, asetetagu see ei tea kui väljapaistvale kohale, ütleb niisugusena meile ise­enesest veel väga vähe. […]

08 Jul

Eestlaste osa Pärnu linna elanikkonnas Vene valitsuse algaastail 1710—1720.

  Täisõiguslike linnakodanike kõrval leidub Pärnus XVII ja XVIII sajandil „eeslinna elanike” („Vorstädter”) nime all tuntud kiht, millest suurema osa moodustavad eestlased. Tavaliselt esineb see kiht ka „kandjate ja kalurite” („Träger und Fischer”) nimetuse all. Selle kihi päritolu on väga mitmekesine. Osalt on eeslinna eestlased juba sugupõlvede kaupa elanud linna ümbruses ja saanud linnakodanikega sama […]

07 Jul

Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses ühiskonnas.

     Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses eesti ühiskonnas on suurel määral tingitud eeliseseisvusaegsest taustast – mille ulatust ei tule mõõta aastakümnete, vaid sajanditega. Omaette probleemiks on kasvõi seegi, millal ja kuivõrd eesti talupoegkond üldse kristianiseerus. On väidetud, et tõsisemast kristianiseerumisest võib juttu olla alles Rootsi ajal, mil kiriklikud reformid võimaldasid uut elu senisesse hangunud institutsionaalsusse. […]

06 Jul

Kõlbelisuskasvatusest koolis.

     On üldiselt tunnistatud, et inimese intellektuaalne arenemine karakteri, ja moraalse arenemise arvel viimaste tahajäämisel on suurim pahe, mis ei jäta end tasumata ei üksiku ega ühiskonna elus. On ju teadmistega varustatud leidliku, terava mõistusega kurjategija võrratumalt kardetavam harilikest kurjategijaist. Võr­reldagu meie suurtkätt hangeldajaid, riigivargaid, inimesetapjaid nende vähe­mate ametvendadega, et näha kuivõrd suuremad inimsoo vaenlased […]

05 Jul

Kultuur ja neuroos

  1.   Vaimutervishoid ja ühiskond Lääne-euroopalik kultuur on suutnud tõsta, tänu loodusteaduse ja seega ühtlasi tehnika jõudsale arengule, materiaalsete hüviste produkt­siooni etteaimamatult kõrgele tasemele. Kuid sellega ühenduses olevat probleemi – nende hüviste jaotamine sotsiaalse õigluse alusel – pole tal teatavasti seni õnnestunud lahendada. Teaduse abil, mis Lääne­euroopa kultuurkonnas välja kujundatud, on suudetud inimkonda päästa väga […]

04 Jul

Tõsielulisi elemente Pedro Krusteni romaanis „Vehklemõisa aednik”.

    Nii mõnegi teose kohta on öeldud: kahju, et see on ainult fantaasia. Tõelisuse veetlus pole loomulikult tuhmunud ka tänapäeval. Sellest johtub, et objektiivset tõepärasust pakkuv täitsa keskpäraste väljenduslike väärtustega memuaariline teos võib olla teinekord haaravam ning kestvamalt huvialune kui nii mõnigi viimisteldud ilukirjanduslik teos. Paljud autorid eelistavad siiski ühel või teisel põhjusel memuaarilise ainestiku […]

02 Jul

Võitlus Vargamäe ja Tammsaare taludes.

    1. „Maakera pole inimesele ometi kuidagi rohkem kui lillele taimelava, vaevakasele soo. Nende vahekorra algelisem, kandvam idee – nende vaheline võitlus,” kirjutas A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” I ilmumisel, vihjates oma suurromaani põhiideele – võitlusele. Seda inimese lakkamatut võitlust loodusega ja üleaedsete taluperemeeste omavahelist kemplemist oli kirjanik maast-madalast jälginud ja kogenud ei kuski […]

30 Jun

Ühest huvitavast nähtusest meie kirjanduslikus elus

             mmuks see oli, kui meil pikisilmi oodati, et maa- ning agulielu kujutavate ilukirjanduslike teoste kõrval tootma hakatakse linnaharitlaste elu käsitlevaid romaane ja novelle. Vaevalt olid aga esimesed seda laadi teosed ilmunud, kui tekkis üsna ootamatu nähtus: peaaegu sama tugevaks kui täitsa loomulik ning arusaadav rahuldustunne osutus uudishimu selle vastu, keda üks või teine […]

29 Jun

Kuld ja Ameerika Ühendriikide kaubanduspoliitika

     Kulla küsimus on olnud alati aktuaalne. Ta pole seda vähem tänapäev kui ta oli seda aegadel, mil enamik suurriikide vääringuid oli selle kallismetalli alusel. Kuld on tõepoolest jäänud rahvusvaheliseks korraldusvahendiks, mida võlgnevailt mailt pole kunagi keeldutud vastu võtmast. Ja just seepärast, et kollast metalli aktsepteeritakse kõikjal maksuvahendina kõigi kaupade eest, tuleb Prantsuse ja Inglise […]

28 Jun

Ühiskonna funktsionaalsest korraldamisest

    Üle ilma kõneldakse praegusel ajal demokraatia kriisist. Igal pool käib samuti võitlus vana demokraatia alusel loodud ühiskondliku korra, poliitilise parlamentarismi ja uute vormide vahel, mis taotlevad uut ühiskonna ja riigi organisatsiooni. Keskaegse liigselt kivinenud, orjastuse ilmavaatele ning korrale rajatud riigivalitsemise vastu algas eriti pärast Prantsuse revolutsiooni uute põhi­mõtete maksvusele pääs. Trükivabadus, kodaniku vaba tegutsemine […]

22 Jun

Mälu ja ta tegevus modernse psühholoogia valgusel.

     Kui jämedat, aga selgejoonelist pilti lubatakse tarvitada, siis võime inimese vaimu suure aidaga võrrelda, millesse lu­gemata hulk kaubaronge ühtelugu uusi pakke ja kaste juurde veavad, kus kaup ümber pakitakse ja müügivalmis seatakse. Sel aidal on oma ülevaataja ja valitseja, kes sealt seda peab kätte ulatama, mida soovitakse. Kuid vastuvõtmi­seks ning väljasaatmiseks on ainult […]

11 Jun

Lamartine: Graziella.

  Tõlkinud M. Sillaots. Albert Orgi kirjastus Tallinn.    K.-ü. Albert Orgi poolt väljaantava „Kodu- ja kooliraamatute” seeria ühe esimese numbrina on ilmunud huvitav töö, millega me lugejaile tõelist uudismaad on pakutud. Mõtlen selle all Lamartine’i „Graziellat” M. Sillaotsa tõlkes. Sellega on asutud prantsuse vanemast kirjandusest pilti andma ja on sealt valitud teos, mis oma […]

04 Jun

H. Visnapuu loomingu algperiood

  1   Henrik Visnapuu kirjanikuanne on kujunenud ja küpsenud aeglaselt. Tema esimest värsikatset, mis on sepitsetud a. 1904, eraldab esikluuletuskogu Amores ilmumisest (1917) kolmeteistkümneaastane vahemaa. Selle võrdlemisi pika ajavahemiku jooksul on Visnapuu pidevalt katsetanud luulepõllul. Teda ei heidutanud esialgsed ebaõnnestumised, vaid ta rühkis peatamatult edasi, et jõuda rohkete eelharjutuste järele kirjanduslikku täisikka. Visnapuu värsisepitsused algasid […]

02 Jun

Esteetilise meeldimuse ja otsustuse analüüs

     Senistes arutlustes vaatlesime kunsti ja kunstilist elu ainult kunstniku ja tema tegevuse seisukohalt; kuid kunst on alati olemas ka esteetiliselt maitsvate ja otsustavate inimeste suure kogu jaoks, kes ennast kunstnikuks ei loe, ja igal kunstnikul kangastub loomingu juures ometigi min­gisugusel viisil mõte, mis vastuvõtmist ta töö leiab esteetiliselt maitsva publiku poolt. Seda ei muuda […]

28 May

Edith Södergran.

      ÜKS LAHKUNUD SOOME-ROOTSI LUULETAJANNA.     Rootsi luuletaevas tõusis Edith Södergrani täht järsku ja ootamata nagu meteoor. Ta paistis mõne aasta jooksul haruldase hiilgusega ja kadus sama järsku – tähelend, mida inimeste loiud silmad vaevalt suutsid fikseerida, enne kui ta kustus. Meil on temalt vaevalt neli õhukest luuletusvihukest, ja varsti oleks võinud oodata vahest […]

28 May

Stabilisatsiooni tunnuseid praeguses prantsuse kirjanduses.

    Katsudes siin lühikest ülevaadet anda prantsuse kirjanduse praegustest tendentsidest, peame silmas pidama, et tänapäev on arengu peajooni võimalik selgemini eraldada kui vahest varem ja üldine suund, olgugi ajutine, on kindlamate piirjoontega. XX sajandi alguse kirjandus on laadilt ühtlane ning selle sihitlused on pärit eelmise sajandi lõpust. Sõda, mis palju uut juurde ei toonud, on […]

22 May

Demokraatiast praegusel hetkel

                                   Suured kriisid sunnivad mõtlejaid päid seniste vaadete täpsele sõelumisele ja tarbe korral ümberhindamisele. Põikpäisusel on mõnikord löögijõudu, kuid veelgi sagedamini see võib  löögijõudu vähendada, juhtides seda väärasse suunda. Positiivsetele tulemustele võib viia üksnes situatsiooni selgepilguline vaatlus ja omaenda – ja ka teiste – vaatekohtade siiras ja terav analüüs. Paljas omaenese õiguse toonitamine, […]

21 May

Demokraatia tulevikust

     „Suur demokraatlik revolutsioon toimub meie keskel . . . Kõikjal näeme mitmesuguseid nähtusi rahvaste elus kujunevat demokraatia ka­suks . . . Riigijuhid ei ole aga mõelnud midagi ta jaoks ette valmis­tada; ta on sündinud vastu nende tahtmist või ilma nende teadmata . . . Demokraatia on olnud jäetud ta enda metsikute instinktide hooleks; ta […]

15 May

Kr. J. Peterson ja O. W. Masing

   1     Ei ole meelevaldne ühendada need mõlemad nimed. Aeg seob nende kandjad: umbes saja-aastases kauguses näeme nende tähti, küll isevärviiisi, ometi oma helendust heitvaid tulevikku, meie aegade poole. Kummaski elas armastus omale rahvaile, keelele ja maale. Selle kõrval aga peitus neis vastolu, igivana omalt laadilt, ikkakorduv omalt ajalt. Kui üks neist, luuletaja, noor, […]

13 May

Eesti ainestik Vennaste Uniteedi arhiivis Herrnhutis Saksamaal

         Vennastekoguduse ajaloo uurimine on meil jäänud üsna unarusse. Selle mõjurikka usulise ja haridusliku liikumise kohta pole uuemal ajal ilmunud ühtegi ulatuslikumat kokkuvõtet, mis suudaks asendada või nimetamisväärselt täiendada Th. Harnack’i vananenud teost „Die lutherische Kirche Livlands und die herrnhutische Brüdergemeinde” (ilmunud 1860) või sellele vastuseks kirjutatud herrnhuutlase H. Plitt’i apoloogiat „Die Brüdergemeinde und die […]

07 May

Kasvatuse ja õpetuse metoodilise põhiprintsiibi kujunemisest uuenduspedagoogikas

    1. Viimased nelikümmend aastat on pedagoogiline maailm olnud tulvil väga mitmesuguseid uuenduskatseid. Üks uuendusvool on järgnenud teisele. Vaevalt saadakse üht uuendusettepanekut põhjalikult ja lõpuni läbi uurida tema rakendatavuse suhtes, kui näitelavale astub juba uus vool ja esitab omapoolseid ettepanekuid. Sääraste lakkamatute uuenduskatsete tähe all on elanud ka eesti kool, vähemasti aastakümmend enne Eesti iseseisvust, […]

01 May

Vene kultuuri „organiseeritud lihtsustamine”.

   Mis toob Vene revolutsioon Vene vaimsele kultuurile, – tõusu või langust? Selle küsimuse üle on palju vaieldud ja arvamused on diametraalselt lahku läinud. Ajalugu tunneb nii üht kui teist võimalust. Ta tunneb revolutsioone, mis rahvaelu uuestsünni toonud, kuid tunneb ka revolutsioone, mis on lõppenud tervete kultuuride ja rahvaste eneste hääbumisega. Arusaadavalt olid kõige optimistlikumad […]

24 Apr

Mis on seltskond?

      õnad „seltskond”, „seltskondlik”, „ühiseluline” on meie aja haritlastele väga tuttavad. Iga päev leiame neid sõnu ajalehtede veergudel, tarvitame neid üksteisega juttu vestes ehk vaieldes. Avage mõni majanduseteaduse õpperaamat, ja te leiate seal kõnekäände, nagu: seltskondlik ehk rahvamajandus, seltskondlik kapital, selts­kondlik töö, seltskonna kasu; õiguseteadlane kõneleb avalikust ja seltskondlikust õigusest, avalikust arvamusest; ajaloo-ja ühiseluteadlane […]

23 Apr

Mõningaid lisaandmeid oludest Lõuna-Eestis Suure Põhjasõja algusaastail.

     Üldiselt on sõjategevuse käik meie kodumaal Suure Põhjasõja ajal tuttav; ka leidub kirjandust üksikute sõjasündmuste ning -järkude kohta, kuigi veel kõik sõjafaasid ei ole üksikasjades lõplikult selgitatud. Suuremais monograafiais ning vanemais kirjutisis, leidub mõningaid üksikandmeidki, mis heidavad valgust sõja mõjule ning tagajärgedele kohtadel. Ometi on kindel, et arhiivides veel küllalt on varjul sedalaadi […]

23 Apr

Eesti romantilise isamaaluule suhetest tõelisusega.

      Lääne-Euroopa romantilise kirjanduse üheks olulisemaks omaduseks oli teatavasti  põgenemine olevikust ja tõelisusest uniellu, taandumine ruumilisse ja ajalisse kaugusse. Kui neid romantilise kirjanduse  tähtsamaid loomuomadusi täiel määral omistada ka eesti romantikale ΧΙΧ-nda sajandi teisel poolel, kas siis üldse palju oleks põhjust kõnelda selle ajastu ilukirjan­duse suhetest tõelisusega? Kas ei jää sel juhul üle muud […]

19 Apr

Eestluse ülesandeid

            „Mäletad, samal kohal, kus istume praegu, unistasime poisikestena nii tihti eesti rahvuse tulevikust. Me olime vai- mustet, me lõkendasime, meie plaanidel polnud piire, me vaatasime alla linna peale ja tundsime: see on meie linn, selle ümber laiub meie maa, kus elab meie rahvas. Milline tundmus valdas südame! Kuid me olime kui juudid Egiptuse orjapõlves, […]

18 Apr

Muud kunstilise loomingu motiivid

     Viimati käsitletud kolme üleüldise kunstilise motiivi kõrval tuleb meil arutada veel puhtindividuaalsete motiivide tähendust. Sealjuures on nii mõnigi neist leidnud käsitlust teiste esteetikute poolt, ja sellepärast võib seda üldtuntuks oletada. Niisama ei tarvita kunstniku eriline and nii üksikasjalist uurimist kui senini käsitletud üldkunstilised motiivid. Peatame kõigepealt viimase punkti juures. On iseenesest mõistetav, et igal […]

17 Apr

Futurism.

     Olete muidugi kuulnud futurismist? See on uus vool kunstis. Tema jaatavad põhijooned on veidi segased, kuid ei­tavad küljed selle eest üliselged. Nad ütlevad: „Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!” Futuristid unustavad, et nende peas midagi päris uut ei […]

16 Apr

Anna Haava luulest

   Tõsine luule, nagu iga vaimset algupära olev ilu, on harukordne. Tõelist luulet, päris õnnestunud ja igielavaid luuleteoseid on võrrel­des õige vähe olemas, isegi maailmakirjanduses. On õigusega esitatud, et suurteski kirjandustes, mille ajaraamatud üle poolegi tuhande aasta ulatavad, mõni kümmekond tõesti suuri kirjanikke, luuletajaid on esindunud. Ei ole siis ime, et tõepoolest suuri kirjanikke vaevalt […]

14 Apr

Kodukoha põhimõte õppe- ja kasvatustöös

      Me peame vaatlema ja mõistma isiku ja ühiskonna eluavaldusi sihiteadvuse seisukohalt. Isiku avaldused ja tegevus on sihipärased. Kasvatuse ülesandeid on avastada, selgitada ja hinnata seda sihiteadvust ja juhatada kasvandikule kätte õige tee ja sobi­vad abinõud positiivsete elusihtide taotlemiseks, reaalse ja tervik­liku eluplaani kujundamiseks. Seejuures on otsustava tähtsusega vastavate kogemuste ja harjumuste sisendamine kasvandikusse, […]

11 Apr

Paul Bourget

         26. detsembril suri prantsuse romaanimeister Paul Bourget 83. eluaastas. 1894. aastast peale akadeemia liige, kõigi pühitsetud traditsioonide ustavaim tugi, üldiselt tunnustatud ja euroopaliku kuulsusega romaanimeister, nii saavutas Bourget kõrge vanaduse keset üldist austust, mis oli seda ühtlasem, et Bourget seisis juba väljaspool tänapäeva kirjandusküsimusi ja näis kuuluvat ajalukku. Tema asendit määratleda tähendab end tagasi […]

10 Apr

F. E. Sillanpää ja tema bioloogiline eetika

         obeli käesoleva aasta kirjandusauhinna määramine Sillanpääle ei tulnud ootamata, vähemalt mitte põhjamail. Ja veel vähem võib keegi väita, et ta oleks tulnud teenimata või eeskätt poliitilistel põhjustel, Soome vastupanu-heroismi julgustuseks ja toetuseks. Juba 1931. aastal, kohe pärast Silja ilmumist tõstetakse päevakorda sellise auhindamise võimalus, ja just rootslased hakkavad juba varakult Sillanpääd hindama ehk […]

10 Apr

Üliõpilasseltsid peale Eesti iseseisvumist.

     Nagu kogu eesti rahvale, nii ka eesti üliõpilaskonna saatuskäigule on Eestile iseseisvuse toonud 1918. aasta olnud jõulise tähtsusega. Veel enam aga otseselt eesti soost üliõpilasele on tä­hendanud 1919. aasta, millise oktoobrikuus teadusejanusele noorsoole esmakordselt avanesid Eesti Alma Materi igivanad, uuesti pealkir­jastatud uksed. Vanasse kuulsasse astjasse, põlisesse teadustemplisse, valati vastne eestikeelse teaduseviljuse õli. Eesti üliõpilastest, […]

07 Apr

Revolutsioonide eeldusi

      Inimsoo ajaloos on ikka ja alati olnud ajajärke, kus sünd­muste areng läheb kiirendatud tempos. Muutused, mis tava­liselt toimuvad pikema aja kestel järk-järgult loomulikke takistusi võites ja vastujõude ületades, võivad mitmesuguste tegurite mõjul vabaneda sordiini alt ja teostuda silmapaistvalt laias ulatuses. Murrangulise tähtsusega uuendused, mis sellis­tel aegadel toimuvad, on suures enamikus saavutatavad vägivaldsel teel […]

07 Apr

Paar optimistlikku ja pessimistlikku mõtet

      Mõnikord puhuvad meie natuke igaval kodumaal ka värsked tuuled. Kui nad tulevad, siis toovad nad endiga kaasa meie vaiksesse ellu mingi lainetuse, mis kogu vastavale ajajärgule erilaadilise ja piduliku jume annab. Ka Noor-Eesti – kui teda iseseisva kirjan­dusliku rühmana mõista – on sündinud neil aegadel. Ta on oma alguse saanud 1905. aasta närvlik-ootavaist ja […]

04 Apr

Kultuurprobleemid.

     ÄRI JA MORAAL.    Üldse võime tänulikud olla oma esivanematele, kes meid asuma toonud ja jätnud meie kodusse, ilusasse mereranda, mis võimaldab kokkupuutumist Lääne-Euroopaga, teisalt looduslikult rikka idaga. Kahtlemata on selle kasuliku maalapi pärast väga, väga vanast ajast saadik võideldud, igaüks igatses teda endale – sest ta võimaldas ja võimaldab vastu võtta kultuurilaineid. Vanasti […]

02 Apr

Meie rahvuskultuuri küsimusist

      Meie hariduselu tsentraalseimaks küsimuseks on nüüd, kus me oma välise eesmärgi – riikliku iseseisvuse oleme saavutanud, kuidas saame me kultuu­riliselt iseseisvaks, kuidas saame me täita oma iseseisva elu oma sisuga, kunas võime hakata täitma neid ootusi, mis välisel haritud maailmal olemas meie kohta meie iseseisvaks saamise päevast saadik: kunas võime hakata andma väljapoole […]

30 Mar

Selma Lagerlöfi elust ja loomingust

     Selma Lagerlöf 80-aastane    esk-Rootsis, Wärmlandis, on Mårbacka mõis. Mårbackas elab praegu Selma Lagerlöf. See oli ka Mårbackas, kus Selma Lagerlöf sündis a. 1858 20. novembril eelviimase lapsena. Ise ta ütleb sellest sündmusest: „Võib kergesti kujutada, et neil oli vaeva ja tegemist vanas Mårbackas. Laps sündis sel päeval kaunis hilja õhtul ja selline asi […]

30 Mar

Noorsoo- ja lastekirjanduse põhinõudeid

     Hiecke ütleb: „Lugemisvara, mis peab ainult lastele kõl­bama, just sellepärast ei kõlbagi neile.” Kuidas seda mõista? Kas ei peagi vahet olema täiskasvanute ja noorte lugemisvara vahel? Vahe peaks ikka olema, sest ei saa ju noor aru kõigist probleemest, mis käsitletud täiskasvanute jaoks kirjutatud töis. Hiecke tahab öelda vaid seda, et laste lugemisvara peab olema […]

30 Mar

Eesti rahvusteaduste areng

     Tuleviku ülesanded ja nende tähtsus eesti rahvuskultuuri arendamisel     Teaduse ülem siht on t õ e otsimine. Sellepärast seisab õige teadus kõrgemal rahvuste, klasside, riikide, parteide j. m. inimkonna rühmi­tuste huvidest ja vastoludest. Ometi ei saa ka teadus jääda väljapoole aega ja ruumi ning on teatud määral väliselt sõltuv kohalikest oludest: olemasolevast uurimisainesest, […]

28 Mar

Esimene teineteisele lähenemine soome ja eesti üliõpilaste vahel.

Kahe lähema hõimu üliõpilaskonna suhete sõlmimine teineteisega on iseenesest mõistetav, kuid soome ja eesti üliõpilaskonna vahel puudus see suurema osa möödunud sajandist täiesti. Eesti üliõpilased kuulusid veel haruldaste nähtuste hulka; rasked poliitilised ja majanduslikud olud sulgesid eesti noortele meestele ukse ülikooli. Soomlasi käis küll suuremal arvul Helsingi ülikoolis, aga need ei tundnud mingisugust põhjust Eestit […]

27 Mar

Irving Babbitti humanismi põhijooned.

     Keset Ameerika Ühendriikide kurikuulsat dollarijahi õhustikku leidub absoluutselt, kuigi mitte relatiivselt võttes õige paljugi kultuursuse ja tõsise vaimse süvenevuse saari. Niipalju kui eemaltvaatajana võimalik jälgida, saab mulje, et üldine nivelleering ja materialism siin-sääl kutsuvad esile seda ägedama reaktsiooni vaimsuse kasuks. See, mis mõne vanema kul­tuuriga rahva liikmeile tundub endastmõistetavana, on sääl kättesaadav ainult […]

27 Mar

Eesti riigikorra poliitilisest ideoloogiast.

     Põhikorraõiguslikud küsimused on kõige raskemad küsimu­sed õiguslikus elus. Aastatuhandeid on mõtiskletud selle üle, kuidas kõige otstarbekamalt korraldada inimeste ühiselu riigis, kuid tänini pole veel suudetud anda selleks kõiki rahuldavat lahendust. Üksikute inimeste poliitilised arusaamad ning soovid osutuvad nii varieeruvaiks, et vähegi suurema rahvaarvu juures on küll täiesti võimatu riiki luua „ühiskondliku lepingu” kaudu, […]

26 Mar

Kunstilise loomingu analüüs

    Pöördume nüüd nende meetodite tarvituselevõtmisele esimese peaprobleemi, nimelt kunsti subjektiivse külje ehk kunstniku loomingu ehk, üleüldisemalt öeldes, ülepea kunstitegevuse kohta. Kui soovitakse täielikult tundma ja mõistma õppida mõnda inimlikku vaimutegevust, tuleb alati silmas pidada kolme pääpunkti, mis kõik muu seletavad : 1. neid motiive sõna kõige laiemas mõttes, millest see tegevus areneb. Mõistan sääljuures […]

21 Mar

Noor-Eesti ja teadus.

     Aastat kümme juba elab Noor-Eesti. Ta ärkas mingisuguse noorte kirjanike ja kunst­nike rühmana. Edendav aeg mõjus ja Noor-Eesti muutus. Kasvades suureks, diferentseerus Noor-Eesti. Endisele rühmale liitusid juurde ini­mesed mitte enam otsekohe kunstiliste kaldu­vustega. Noor-Eesti rühm kui niisugune avaldas omi vaateid kõigepealt sellenimelises albumis, mille tegevuspõld varsti kitsaks jäi. Ilmusid eriväljaan­ded juba Noor-Eesti kirjastusel. Noor-Eesti […]

20 Mar

Eduard Bornhöhe

     1 Eduard Bornhöhe suri hiljuti. Ta oli rahvusliku kainenemisaja silmapaistvam kirjanik, kelle toodangus veel lõkkele lõid saabuva venestuse kiuste heledamad leegid. Kui avalikus elus rahvusliku tegevuse piirid ikka kitsamaiks tõmmati, leidus võimalus veel kirjanduses viimseid vastupanu katseid teha. Nii on Bornhöhe ja tema järelkäijate Saali ning Järve ajalooliste juttude mõju olnud kahtlemata suur meie […]

19 Mar

J. W. Jannseni püüded ja sihid

        Teatavasti andis J. W. Jannsen 1848. aastast saadik „Sannumetojat” välja, milles ainult ajalehe idu peidus oli. Oma olu poolest oli see „uut ja vana maarahvale rõõmuks ja õpetuseks” pakkuv väljaanne täiesti eriraamat, ometi selle vahega, et mitmed pikemad tükid selles pooleli jäid, nii siis lugejat pooliti kohustasid ka järgnevat raamatut omandama. Raamatu […]

17 Mar

Üksiku õigus

      Demokraatlikkusele vastav filosoofia on personalism     Ameerikas on jõutud tuntusele, et pole võimalik päästa rahvaid, kui ei suudeta anda neile vastavat mõtteteaduslikku elualust. See tuntus on äärmiselt huvitav. Sest ta eeldab mitte ainult juhtide, vaid ka juhitavate hulkade teadmist ja teadlikkust enese kohta. See on koguliselt otsekohe võimatu. Mitte hulk ehk kogu ei saa […]

16 Mar

Kirjandusloo käsitlus keskkoolis.

     Pedagoogika ilmas pole ühegi teise õppeaine käsitlusel nii palju mõtete lah­kuminekuid kui kirjanduse, eriti kirjan­dusloo õpetusel. Mitte ainult selle kohta ei saada täit selgust, mis aineid kirjandusloo tunnis arutada, mis arutamata jätta, vaid ka selles ei jõuta ühendusele, mis siht tuleb kirjanduse õpetusele anda ja missuguseid meetodeid tarvitada. Selle nähtuse põhjuseks pole mitte […]

14 Mar

Mõtteid tänapäevast ja tulevikust

     Aegamööda on kadumas näitelavalt vana õilis ballett. Asemele astub revüü. Kas ei märka me selles ajavaimu põhjapanevat murrangut? Ballett ja revüü – kumbki neist kajastab eri maailma. Tantsitud draama asemele, milles igal esinejal oli individuaalne osa, asub takti ja šablooni kummardav revüü, milles iga esineja on vaid osake massist ja jälgib ühtlast liikumise […]

09 Mar

Taani-Vene vahekord Eesti suhtes a. 1575—1576.

  Suurte sõdade perioodi kohta, mis algasid Vene-Liivi sõjaga, on seni ilmunud kaks ulatuslikumat tööd, Tavaststjerna ja Forsteni poolt, kuid nimetatud autorid ei tundnud kõiki tähtsaid säilinud andmeid selle küsimuse lahendamiseks. Viimaste põhjal saame 1561. -1576. a. piires terviklikuma ülevaate Taani-Vene suhteist Eesti alal. Peale puhkenud Vene-Liivi sõja tõi 1560. ja 1561. a. rea suuri […]

08 Mar

Karl August Hindrey novellistina.

       Tema 60. sünnipäeva puhul.    Alles üsna hiljuti katsus Johannes Semper ühes aastase novellitoodangu ülevaates mõne äsjase raamatu najal iseloomustada paari olulisemat novellisti tüüpi – ühelt poolt detaile tähele panevat, impulssi ja intuitsiooni järgivat, selle eest aga proportsioonidest vähem hoolivat „peenuse vaimu”, teiselt poolt selle antipoodi, „geomeetria vaimu” – kõike suures massis võtvat, […]

05 Mar

Noorte püüded.

         Üksikud mõtted meie oleviku kohta.      I. as teie olete tähele pannud, kuidas suured pilved sünnivad? Esiteks ujuvad nagu uinudes väikesed, väikesed pilvesagarad kuskil taeva äärel; nendega seltsivad aga ikka uued ja uued pilvede ja pilvekeste salgad – ja vaadake, kuidas viimati kui mustav meri ähvardavalt üle taeva tõuseb, tormi tiivul kohisedes ligineb, […]

02 Mar

Rahvuspoliitilisi sihtjooni.

     Kui riik on rahvaste organiseerumise kõrgeim vorm, siis rahvusriik on selle kindlaim vorm. Suured ja ka vägevad riigid on osutunud lõpuks ikka nõrgaks, kui nad ei ole olnud üksiku rahvuse iseolemise kandjaks, vaid moodustanud kunstliku komplekti mitme rahvuse ühendusest. Kui anda vabalt valida kuuluvust ükskõik millise riigi kodanikule, siis ta hoiab esma­joones ikka […]

28 Feb

Moodne eesti ajalooline romaan.

        Viimase paari aastakümne jooksul toimunud murranguist meie kirjanduses on kahtlemata täie õigusega saanud eriliseks huviobjektiks laiemale üldsusele ajaloolise romaani esiletung viis-kuus aastat tagasi. Seda huvi õigustab mitte üksnes see nähtus, et pärast ajaloolise jutustuse viljelemist kaheksakümnendail ning üheksakümnendad aastail ja pärast Eduard Vilde ajaloolist triloogiat käesoleva sajandi esimesel aastakümnel kadus ajalooline žanr […]

27 Feb

Matemaatiline huumor

     Ei ole olemas ainsatki inglast, kes ei tunneks „Alice’i imedemaal” või „Läbi peegli”. Veelgi rohkem kui meil „Tuhat üks ööd” või Anderseni muinasjutud või Lutsu Tootsi-raamatud on kõigil inglise keele kõnelejail meelde sööbund need kummalised lood, kus Alice järsku kukub kodujäneseauku ja satub maale, milles ei näi enam maksvat ükski loogika ja kus kõik […]

27 Feb

E. Bornhöhe osa maailmakirjanduse eestindamises.

         Mitte ainult algupärase kirjanduse viljelemisega ei piirdu E. Bornhöhe teened meie kirjanduselu edendamisel. Tal on samuti teeneid tõlkekirjanduse eest hoolitsemises, maailmakirjanduse tutvustajana ja kättesaadavaks tegijana. Muidugi sai see toimuda ainult neis raamides ja piirides, mida tingisid temaaegsed olud. Kuid tähtis ei ole mitte niivõrd see, kuipalju ta sai sel alal teha ja kuipalju […]

27 Feb

Kasimir Edschmid.

       Ilma et astroloogiasse usuksid, väidavad mõned kirjandusloolased ja teised aja jaotajad, et siis, kui maakera end kolmkümmend korda päikese ümber on kerinud, aeg on saabunud uute geeniuste sündimiseks. Nii on 1830, 1860, 1890 – kolm sõlmpunkti Saksa kirjandustalentide sünnipäevades. Ja kui nüüd, tänapäev, teine teise järele 60 aastaseid juubeleid peetakse, tuleb arvata, et aastasaja […]

24 Feb

Ääremärkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast.

     Kurtmine haritlaskonna rahvavõõrsuse üle ei ole meil Eestis vist kunagi täiesti vaibunud. Oli aeg, kus iga kõrgema hariduse lätteile pääsenud eesti noor oma rahvale otseselt kaduma läks ja kus harit­laskonda eraldasid rahvast mitte ainult seisuslikud ja klassilised, vaid ka rahvuslikud vaheseinad. Viimasel ajal on hakatud idealisee­rivalt kõnelema haritlaskonna, vähemalt üliõpilaskonna ja rahva vahekorrast […]

24 Feb

Meie rahvuspoliitika kõlbeline ideaal

  Maailmasõjas ei olnud võitjaid ja võidetuid, vaid ainult võidetud. Terve inimkond, kuivõrd see on milgi viisil puudutet sõjast, on olnud siin mingist objektiivsest vaimust aetud asjalise loogika esemeks. Mitte meie ei valitsenud olukordi ja tõsiasju, vaid need meid. Juba kaua enne Sarajevot andsime oma võimu materiaalsete tõsiasjade maailmale ja sõjaväljad vaikisid ainult ühe vastaspoole […]

24 Feb

Inglise-Saksa suhted enne maailmasõda a. 1908-1912.

      Käesoleva artikli ülesandeks on vaadelda üht lõppetappi sel pikaaja­lisel arengteel, mis a. 1914 viis laastavama senituntud sõjani. Inglis- ja Saksamaa vaheline pinevus on Maailmasõja suhtes muidugi ainult üheks osaliseks põhjuseks ja selle valgustamisest loomulikult ei piisa 1914. aasta katastroofi igakülgseks selgitamiseks. Ent mõlemale asjaosalisele riigile käsiteldava aja areng oli olulise tähtsusega. Sel ajastul […]

24 Feb

Tartu – Mihhailovskoje

        uškin ei käinud kunagi Tartus, kuid tema Mihhailovskoje eluperioodi kohta on olnud sel linnal eriline tähendus. Pagendet ametivõimude poolt kinni peetud erakirja paari usuvastase rea pärast oma Pihkva kubermangu üksikmõisa – Mihhailovskojesse, unistas poeet maist, kus inimene võiks end tunda maailmakodanikuna. Kahesaja verstase vahemaaga Mihhailovskojest eraldet akadeemilisest linnast jõudis poeedini vabamaid mõttepuhanguid. 19. […]

22 Feb

Rahvuslik kasvatus Jaapanis.

        Noorsoo kasvatus peab kandma rahvuslikku ilmet ja seisma rahvuse teenistuses – see hüüdsõna kõlab nüüd igal pool maailmas riigimeeste ja haridusjuhtide suust. Milline kasvatus on rahvuslik, kuidas anda kasvatusele rahvuslikku laadi? Vastus sellele küsimusele on paljudel selguseta ja udune. Hästi väljendas jaanuaris peetud kongressil rahvusliku kasvatuse sihte keegi sõnavõtja järg­miselt: „Olgu eesti keel […]

21 Feb

Kunstitegevus ja selle uurimise meetodid

        Me esimeseks aineks on siis kunstitegevuse ehk kunsti­loomingu probleemide vaatlemine, kusjuures tuleb mõtelda igasuguse produktiivse kunstitegevuse peale. Kõigepealt peame käsitlema küsimust, kas tegevus, mis nõnda komplitseeritud ja mil nii isiklik ja individuaalne laad, üleüldse on kättesaadav teaduslikule uurimisele sõna tõsises mõttes. Selle vastu on sagedasti vaieldud, ja selle­pärast peame kõigepealt korraks silmitsema meetodeid, mille […]

20 Feb

Noor-Eesti ja kunst

   Kunsti tooted ja kunsti maitsmine sünnib silmapilkudel, mil kõige vähem on tegemist prak­tilise eluga. See on tõus üle argipäeva talituste õhku, vabamasse, ilusamasse ja ülevasse, iseene­sest kasutumasse, vahel kahjulikkugi. Sel on oma maastikud ja veestikud ning horisondid, vahel nii sarnased nendega, milles me igapäev liigume, vahel uimastavad oma ootamata ja enne­nägemata väljavaadetega, joovastavad värvide […]

19 Feb

Eesti kujutava kunsti arengujooni rahvusliku omapära seisukohalt

         Iga rahva vaimne pale kajastub kõige selgemini tema kunstide alal. Siin ajab kultuur õisi ja õitseb sel määral iluliselt, kui tugevasti ta juured ulatuvad rahvuslike ürgläteteni. Eesti kujutava kunsti arenguteed ei saa võrrelda paralleelselt are­neva kirjanduse omaga, kuigi varakult tõuseb esile andelisi kunstnikke-eestlasi. Võime isegi lausuda, et eesti esteetilise kultuuri algusel me […]

15 Feb

Tänapäeva kunstivoolud ja rahvuslik omapära eesti kunstis

    unsti ja eriti maalikunsti arengut 19. sajandil on kõigepealt iseloomustatud kui vabanemist traditsioonilisest, juba barokist alanud vaatlusviisist ja kui üha selgejoonelisemaks muutuvat tõelisuse kujutust. Delacroix annab värvile ja vormile uue ja intensiivsema elu kui see oli olnud Rubensi ajast saadik. Tema „Vabadus barrikaadidel” ei ole ainult prantsuse revolutsiooni ülistus, vaid ühtlasi ka viide, et […]

13 Feb

Meie kunstielu mureküsimusi

   Iga ajajärgu majanduslikud, poliitilised, moraalsed ja puht­vaimsed tendentsid loovad erilise atmosfääri, mis oma pitseri vajutab enam-vähem kõigile eluavaldusile. Oma aja ühiskonnas domineerivaist üldtendentsidest on sõltuvad eeskätt ka vaimse kultuuri alad, mille saavutused endast õieti kujutavadki ühis­konna isikulises loominguprotsessis kristalliseerunud elu­mahla. Kui tuksub ühiskonna elupulss jõuliselt ja vabalt, siis arenevad ka teadused ja kunstid jõudsas […]

13 Feb

Anna Haava lasteluulest.

      Juhan Luiga ütleb oma „Päevamuredes”: „See on meie maa, mis lõi Juhan Liivi ja Anna Haava, lõi nad oma näo järele, ristis nad oma nimega: liiv ja kivi, Alatskivi ja Haava­kivi – need on ühe nurga lapsed, ühe maa luuled!” „Nad põlvnevad meie maainimese tõust, keda armastus maa vastu, põlvest põlve, liitnud üheks […]

12 Feb

Andekus- ja intelligentsusprobleem individuaalpsühholoogias.

   pilane Α on väga intelligentne, õpilane Β on ka, aga märksa vähem; õpilane C aga kõigest püüdlikkusest hoolimata ei jõua põrmugi edasi, järelikult tema intelligentsustase peab olema üsna madal, õpilane F üllatab oma edukusega matemaatikas, kuid ta on otse võimatu joonistamises, järelikult omab ta annet matemaatikas, joonistamises aga mitte. Kas pole need päris tüüpilised […]

07 Feb

Ideede assotsiatsioon meie psüühika, eriti intelligentsi, põhialusena.

      On juhtunud suursündmus. Kaks sõpra oma kirjavahetuses pühendavad sellele sündmusele paar rida, avaldades teineteisele oma arvamusi, et siis sünd­mus rahulikult unustada. Samal ajal ilmub ajalehes mainitud sündmuse pu­hul suur artikkel tuntud publitsisti poolt, mille sisu äratab üldist tähelepanu mõ­tete värskuse ja rohkusega. Tühine juhtumine politseikroonikast või rahukohtuniku saalist. Meie silmad libisevad ükskõikselt temast üle […]

06 Feb

Meie ilmast ja meie ilmavaatest

     Algajaile, noorusele on lubatud kõnelda ka veel üldiseist asjust ja vaateist – enne spetsiaalsusse süübimist. Kui see ei sünni nüüd, siis küll vaevalt kunagi. Üldisena ei saa mingi käsitlus olla muud kui enamvähem pealiskaudne, definitsioonides ebatäpne ja ebaõigegi. Kuid ka sarnasena oleks see siiski teatavaks terviklikuks üldeelduseks, üldkavaks, kust edasi võiks areneda üksikasjalisem. […]

31 Jan

Lembitu surm.

           Lembit langes lahingus Viljandi all madisepäeval, 21. septembril 1217; sellejuures ei ole kahelda. Küll tuleb aga kahelda, kas ta surm niisugune olnud, nagu Läti Hendrik kirjeldab. Läti Hendriku andmeid tuleb arvustusega võtta: kergesti satuvad eksitusse sündmuste kirjeldajad-silmanägijad, seda teame kahjuks oma aja sündmustest väga hästi. Eksitused olid enam võimalikud vanal ajal, kus teadete […]

31 Jan

Mõnedest ürgelementidest kirjanduses

            1. Värssidest, isegi kui nad on väga hääd värsid, ei leia mõnelgi puhul muud kui kerget hetkelise meeleolu ergutust, meeldivat unustumist mõneks viivuks, tavalisest pisut teravamat ja kontsentreeritumat vaatlust, mille päämine kasu peitub mõnede meis muidu kergesti igasuguste tegelike murede ja pisimõtete alla vaibuvate võimete keskendamises ja organiseerimises iseväärtuslikuks tegevuseks. Luule – nagu […]

30 Jan

Kilde Gustav Suitsu puhul

           Elu-tulest innustunu ei küsi, nagu armunugi, mis tee talle jalge alla tuleb ja kuhu see ta viib. Samm liigub kergelt, peagu lennates nagu ulmas. Tuult lõõtsub näkku, aga see on ju kutse merele purjeta­miseks, nagu iga välispuudutus on väljakutse trotslikule vaimule, har­jutus heroismiks. Küünteteritus toolijalal, puutüvel. Veel on sihitult pakitsev ja sidumata see […]

30 Jan

Aleksander Puškin

                     ALEKSANDER PUŠKIN      UUESTISÜND.                Briljantse maali rikub juhmilt     barbaarne kunstnik, pintsel peos;     pea vahib raamist vastu tuhmilt     ja maitsetult ta enda teos.        Kuid soomustena ajapikul     kaob vastne kate lõuendilt     ja nagu enne kuninglikul     ning ürgsel ilul kiirgab pilt.         Nii haihtub […]

29 Jan

Esteetika ülesanne ja ta suhe kunsti

      Esteetika ülesanne seisneb selles, et ta tahab kunsti, kunstiloomingu ja kunstimaitsmise eluala täies ulatuses me arusaamisele lähemale tuua. Ta ei pea kunstnikule eeskirju tegema, ka mitte alamaksvaid kunstiideaale looma ega kunstiarmastaja võhiku maitset ja otsustust juhtima, vaid peab kõigi kunsti ja kunstilise loomingu ja maitse tõsiasjade suhtes etendama empiirilise uurimuse osa, mis seda […]

26 Jan

Platoni kasvatuse ideaalid.

       raegusel ajal ei tohiks mainimata jätta selle mehe teeneid kasvatuse ning hariduse alal, kes esimesena seadis üles inimkonnale kasvatuse ideaale. See mees oli Platon, kelle nimi on kuldsete tähtedega kir­jutatud inimkonna vaimse arenemise loosse. Platon ei olnud mitte ainult kasvatusteadlane teoreetik, kes ideaale üles seadis, mille järgi pidi kasvatatama noori, et nendest saada […]

25 Jan

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade.

  Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses. Kr. J. Petersoni luuletusis ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, nii palju, mida tunda ja mõtelda igaviku perspektiivis, ja ka nii palju, […]

25 Jan

Noor-Eesti ja poliitika.

  1. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on tõusnud Noor-Eesti ringkond esialgsest väikesest, intii­msest rühmast suureks, laialiseks kultuuri teguriks meie oludes, ise järjest süvenedes omas vaimses arenemises ning alatasa juurde võites poolehoidjaid intelligentlikumaist ringkondadest. Hoolimata kõigist raskustest, mis etteveeretanud madal kultuuri pind, väiklased olud ja ka ainelised raskused, on olnud N.-E. arenemise käik siiski üllatavalt kiire. […]

22 Jan

Anna de Noailles

  Üliarendet lugupidamisega enese vastu, paradokslikuna oma kõnelustes, tunnetes ja soovides, majesteetlikuna oma voodis, kus ta haiglasena aastaid oli sunnitud lamama ja kus ta külalisi vastu võttis, unetusega võitles ja luuletussi kirjutas, äärmiselt tujukana ja originaalsena – nõnda laseb asja surnud prantsuse suurimat poetessi näha René Benjamin oma mõne aasta eest ilmunud följetonistlikult salvavas teoses […]

22 Jan

Soome-Eesti lähenemise reaalpoliitilistest sihtjoontest.

  Soome-Eesti lähenemisest on kõneldud juba sest ajast peale, kus Eesti rahvusliku ärkamise päevil valati ilus sõna Soome-Eesti sillast. Seda mõtet on rõhutatud kõigil pidulikkel silmapilkudel, kus on kokku saanud Eesti ja Soome isamaalased ja avalikud tegelased kul­tuur- ehk poliitikaelu alal. Isegi kõrgemad riigiesitajad on pidulikel puhkudel sõbralikes sõnades kinnitanud mõlema hõimu­rahva vastastikkuse lähenemise tähtsust […]

22 Jan

Viimase aja inglise luulest

  1 nglise luule juhtivas ja progressiivses osas – selles, millelt oodatakse tulevikutähiste püstitamist – on Maailmasõjast pääle toimund rida õige sügavaleküündivaid muutusi. Sõda tõmbas terava ja raske kriipsu läbi kogu vaimse arengu, ning see, mida on taotletud ajavahemikul 1918-1939, sarnaneb õige vähe sellele, mille poole püüti enne katastroofi saabumist. Pääpõhjuseks oli see, et idülliline, […]

22 Jan

Kazimierz Tetmajer

  (1865-1940) eebruaris suri Varssavis Kazimierz Przerwa-Tetmajer. Praegune seisukord Poolas ei võimaldanud poola rahvale oma leina avaldada. Isegi ta matused olid nii tagasihoidlikud, et vaid vähesed tema surmast teadsid. Tetmajeri surmaga on Poolas lõppenud üks ajajärk. Tema nimi on ka eesti haritlaskonnale hästi tuntud, peamiselt proosakirjanikuna vene- ja saksakeelsete tõlgete kaudu. Kadunud kirjanik oli ju […]

21 Jan

Antiikaja ja nüüdisaja inimese karakteristlikud erinevused.

  Antiikaja ja nüüdisaja inimese karakteristlikud erinevused – kuid kas leidub üldse sääraseid elualasid, mida antiikaja inimene vaatleb teistsuguste silmadega, millistel ta tunneb ja aatleb teisiti kui meie? See on, arvan ma, niisugune küsimus, mis, ulatudes välja filoloogide huvidealast, väärib haritud, eriti ajaloost huvitatud isikute tähelepanu. Teadagi ei ole praegusel ajal, mil antiikseid elemente kõrgemas […]

18 Jan

Esteetiline kasvatus ja töökool.

  Euroopaliku kultuuriühiskonna eluolu tingimused – sotsiaalmajanduslikud, vaimukultuurilised j. m. – on viimaste aastakümnete vältel põhjustanud täht­said muudatusi inimüksuse psüühikas, on toonud kaasa mõnedki enneolema­tud avaldusvormid ja väärtuste ümber­hinnangud. Meie hingeühend on hoo­pis teine, kui oli see antiikkreeklasel või roomlasel, sisemuselt erineme meie põhiliselt keskaegsest barbarist, renes­sansi ja reformatsiooni, valgustusaastasaja ja hilisema, veel võnkumata kapi­talistliku […]

16 Jan

Väärtustunde kriis ja väärtuse põhjenduse probleem.

  1. Lähtekohad. 1. Kuigi poliitilise ja majanduslik-sotsiaalse elu ratsio­naalsem korraldus on nüüdisaja maailma tähtsaim ülesanne, selle lahen­dus eeldab ka radikaalset ilmavaate ja elutunde ümberkujundust suurema ühtluse ja ühiskondluse sihis. Praeguses üldkriisis on ühe sügava põhjusena süüdi eriti elu ja kultuuriväärtuste hindamise enda kriis, millest on tingitud üldine skeptitsism, printsiibitus ja tahtejõuetus (eriti noorsoo) isiklikus […]

15 Jan

Maailmavaatelisist küsimusist

  eil harilikult küsitakse, milleks kirjanikule üldse maailmavaade, kuna heade teoste kirjutamine nõudvat enne kõike häid kunstilisi võimeid. Maailmavaade koguni kitsendavat kirjaniku vabadust luua oma seesmiste võimete, sisetungi – selle „jumaliku tulukese” järgi, mis leegitsevat tema hinges. Kunst, mis alistuvat ortodoksiale, olevat hukas. See uppuvat tasalülitusse. Kunsti hingeõhuks olevat vabadus. Viimase väite vastu võib otseselt […]

09 Jan

Inimese arenemine ja emakeele mõju sellele.

  Inimene tuleb ilmale kehaehituse ja vaimulaadi poolest valmimatuna olevu­sena, kellel ainult tarvis kasvada, et oma täit suurust kätte saada. Ta sünnib ainult võimalustega täisinimeseks kuju­neda. Kehaliselt, ehk küll kõigi tähtsamate orgaanidega varustatud, teeb inimene emaihust lahkudes veel silmapaistvaid muutusi läbinu keha proportsioonides, kui ka sisemises stuktuuris. Tarvis tõenduseks ainult meelde tuletada krõmpsluu luunemist, hammaste […]

09 Jan

K. A. Hindrey juttude peategelasest.

  l. K. A. Hindrey kuulub nende kirjanike hulka, kellel on huvi eeskätt individuaalse, erandliku, kõrgelearetatud üksiku, eksemplaarse vastu ja kellele suur hulk oma tüüpide ja nägemisväärsuste rohkuses võib küll pakkuda ainet vaatlusiks, kuid mitte imponeerida, seega täites enam kontrastse tagaseina ülesandeid. Säärast hoiakut ollakse harjunud nägema kirjanduses, mis pole armunud niivõrd ellu kui selle […]

09 Jan

Kultuuri päevaküsimusi

  Suurriikide omavahelises huvidemängus on meie täisikka jõudnud vabariik pidanud läbi elama sündmusi, mis ühelt poolt viivad meid vastu raskesti etteaimatavale tulevikule, teiselt poolt aga märgivad lõpuarve pidamist ühe minevikupärandusega. Kui ainult seda viimast silmas pidada ja mõelda sellele legendaarsele kiirusele, millega Balti mere idarannik vabanes baltlastest, siis meenub ikka jälle pilt Dante Põrgust, kus […]

02 Jan

Eesti intelligents.

  Ei ole selles midagi iseäralist, kui vaimselt ärkav rahvas omi esimesi samme lähema, kultuuriliselt kõr­gemal seisva naabri otsekohesel juhil astub. Seda teed oleme ka meie tulnud: Eesti noore vaimse arenemiskäigu ainumäärav tegur oli kuni 90-date aastate alguseni Saksa mõju, mis meile mitte üksi saksikuid nimesid pole pärandanud, vaid ka meie vaimuelule Saksa väikekodanliku ilme […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share