Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

30 Dec

Kunstiloomingu põhinõudeid ehk esteetika printsiipe

 

 

Esteetika peaülesannet on nähtud selles, et ta vastaks, milliseid omadusi peavad kandma asjad, et nad mõjuksid esteetiliselt. Kui aga esteetika sellele küsimusele ei suuda vastata, siis polevat temast kui teadusest ühtegi kasu. Selle etteheitega kaldub ühes minema suur arv tegelevaid kunstnikke. „Kui te ei suuda ütelda, milliseid omadusi peab omama esteetiliselt mõjuv teos, siis pole teil ka objektiivset alust ühegi teose kritiseerimiseks!“

Ligemalt vaadates seisab siin kaheterane mõõk. Kui esteetika tõepoolest suudaks üksikasjalikult tuua ette esteetiliselt mõjuva teose omadused, pruugiks kunstnik iga teose loomisel vaadata vaid järgi, kuidas kujutada ühte või teist eset, millised sõnad panna teatava tegelase suhu, siis oleks sellega antud kunstnikule endale hoop. Iga inimene võiks siis olla kunstnik.

Aga tungimata üksikasjadesse näeme, et kunstnikud ei hooli sageli ka kõige üldisematest nõuetest ja tingimustest, mis on ühtlaselt keh­tivad kõigi kunstide juures. Neid tingimusi on kõige kergem igal inimesel endale selgitada, kui väljuda sellest algelisimast eeldusest, et kunstiteos saab alles siis kunstiteoseks, kui tema ees seisab estee­tiliselt maitsev inimene. Sellest järeldub otsekohe ka kõige algelisem ning üldisem esteetika printsiip, et kunstiteos peab vastama kunsti­teose tajumis- ja käsitlemistingimustele.

Igast kunstiteosest peame saama ühtlase, tervikliku kogumulje. Teost peab kujutatama nii, et me tast aru saaksime, muidu pole teda meie jaoks olemas. Ta peab olema koguni sel määral arusaa­dav, et kogu kunstiväärtus, s. t. kõik vaimne töö, mis kunstnik temasse pannud, oleks kahemõttelisuseta, kerge vaevaga kättesaadav.

Meile pole ka seda olemas, mis ei ärata meie tähelepanu ning huvi. See lihtne nõue sunnib kunstniku ainete otsimisele. Ta leiab seda, kui ta on tunginud rahva ja inimese hingeellu ja mõistab sellest järeldada, mis on kõige tihedamini seotud inimese olemusega.

Ta leiab seda ka, süvenedes kunstiajalukku, kus kogu loomingu võib jaotada suurteks valdkondadeks. Nimetagem neist:

  1. Kõrgema olemuse aimus — Jumal ja elu pärast surma: kõik piibliainestikul loodud teosed.
  2. Elualalhoiutung — surmahirm, armastus, võitlus, sõda; üksik­asjalikumalt: torm, katastroofid, ekstaasid jne.
  3. Inimene ja ühiskondlik elu — näit. tõe ja õiguse otsimine.
  4. Loodus tema mitmekesisuses. Jne.

On kunstnik leidnud mõne üldinimliku teema, siis peab ta tähele panema, et üldise huvi kõrval esineksid teose käsitlemisel astmeli­selt osahuvid ja et kogu teosel oleks teda piiritlev raam. Need teo­ses esinevad osahuvid ei tohi valitud teema raamidest kaugele välja ulatuda. Seda nõuet nimetatakse kokkukuuluvuse printsiibiks. (Olen näinud natüürmorti, kus olid kujutatud pesuveekann ja sidrun. Kuidas kõlbaksid kokku tangid ja roosiõied?) Meie kirjanikest on selle printsiibi vastu komistanud näit. Ed. Vilde mõnes romaanis, kus ta unustab peaprobleemid (-huvid) ja kaldub üksikasjalikku ajalukku.

Edasi nimetagem veel ühte põhinõuet, s. o. külluse- ja sügavusenõue ehk -printsiip. Siin tuleb panna tähele, et kunstiteoses esinevate mõtete ning kujutluste voolus poleks tühikut, poleks midagi olulist välja jäetud. Näit. romaani peahuvikandja juures soovime teada, mis tema tegevust otsustavalt motiveerib.

Kunstiteose mõju sügavust mõõdame sissetundmise (Einfühlung) ja osavõtu järgi. See viib meid jälle tagasi huvi juurde.

Lõpuks nimetagem veel lihtsuse ja loomulikkuse printsiipi. Selle vastu eksib iga kunstlik paatos, ülearune kee­rulisus, kuhjamine jne. (Näit. natüürmort, kus on terved koormad liha [härg!], juurvilja jne.) Tuletame siin meelde ka meie kirjaniku Juhan Jaigi üht teost, kus esineb põhjendamatult palju kasse. Ka mujal kaldub nimetatud kirjanik patustama lihtsuse ja loomulikkuse printsiibi vastu.

Süvenedes esteetika printsiipidesse näeme, et meil üldiselt tarvi­tatav hüüdlause: „Pole tähtis mis, vaid kuidas” tuleb parandada nii: „On tähtis mis ja kuidas.”

Andres Pärl

“Esteetika. Sissejuhatus kunstiküsimustesse”, 1935

 

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share