Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria 'nr. 8-9/2010' arhiiv

30 Sep

Rootsi suhetest Balticumiga

             (Stokholmi ülikooli Balti Sektsiooni sekr. dr. Schück’i intervjuu)        Rootsi asub Euroopa rahulikumas osas. Tema areng on olnud pidev-rahulik ja harmooniline. Alates 1830. aastast ei ole siin toimunud mingisuguseid mainimisväärseid sisemisi vapustusi ega revolutsioone. Üle 100 aasta stabiliseerunud kindlustunne ei taga aga tänapäeval, et sõjahädaohtu karta ei oleks. Rootsi […]

30 Sep

Romaani tähe all

  (TÄNAPÄEVA RUMEENIA KIRJANDUSEST)   Verstapostideks kirjanduse tee ääres on suurte loojate teosed. Kui aga kirjanduse uurimisel tähelepanu juhtida ainult kiirgavaile episoodidele, siis võib enamail korril pidevusniit sootuks kaotsi minna. Voolu ehk kooli mõiste on küll ühes suhtes avar, kuna see sisaldab eneses ka üksikmanifestatsioone, teiselt poolt aga kitsas, kuna need üksikmanifestatsioonid elavad teiste vahel […]

27 Sep

Juubelimõtteist ja „Dünamisest”

               Kui „Dünamis” I poleks mitte ajutiselt surnud „moraali-aatesõjas” saadud kriimustuste kätte, oleksin ise tahtnud võtta käärid ja seda lõigata. Oleksin tahtnud välja lõigata üksikuid lehekülgi, et võiks segamatult lugeda päris „Dünamist”, viimaste aastate hoogsamaid ja huvitavamaid teoseid. „Eksitus, mis pingutab end elava tõe poole, on viljakam ja püham kui […]

26 Sep

Mait Metsanurk.

  TEMA 50-AASTASE SÜNNIPÄEVA PUHUL.   Perekonnaajakirjas „Linda” nr. 36-37 ilmus septembris 1904 muu materjali hulgas vaevalt tähelepanu köitev lühike jutustus „Laenamas”, milles kirjeldet rahahädas üliõpilase Arndti ebaõnnestunud laenamiskatset. Rahahädas üliõpilane polnud tol ajal tundmatuks tüübiks kirjanduses, veel vähem haruldane oli ta elus. Omaaegse Tartu saksa ülikooli üliõpilaselu oli avalikkusele märksa silmahakkavam kui praegu. Tänapäevase […]

26 Sep

Kaheksa aastat Juhan Liivi elust.

  KATKE MONOGRAAFIAST.   1. VÄIKE-MAARJAS.   Nagu tihti, nii olenes ka Juhan Liivi iseseisev elluastumine juhuslikest asjaoludest. Kuid nagu niisama tihti, määrasid need juhuslikud algsammud kogu tema tulevase elu suuna. Tema vend Jakob oli pärast Kodavere kihelkonnakooli lõpetamist ja õpetajaeksami õiendamist saanud a. 1879 Kavastu Varujas abikooliõpetaja koha, kust siirdus järgmisel aastal Virumaale Väike-Maarjasse […]

24 Sep

Läti Hendriku kroonika käsikirjadest

  Väike lisa Johann Daniel Grubeni poolt tarvitatud käsikirja ajaloole.   Nagu Hildebrand oma uurimuses on näidanud, kirjutas Läti Hendrik oma tuntud kroonika arvatavasti a. 1225 ja 1227 vahel. Kõige vanem Chronicon Lyvoniae käsikiri, mis meie päevini säilinud, põlveneb arvatavasti vähemalt terve aastasaja hiljemalt ajalt, – see on nimelt Codex Zamoscianus ipatsayiensis, mis arvatakse olevat […]

24 Sep

Ilutunde eluline väärtus ja arenemine.

Mis on ilutunne? Kui suur on ta eluline väärtus? Kuidas saavu­tada esteetilist kasvatust? Need on küsimused, mis mind praegu huvitavad. Süvenedes mõttega esteetilistesse läbielamistesse, leiame neli iseloomulist joont, mis selgesti eraldavad esteetilisi läbielamisi teistest. Siia kuuluvad: 1) meeldiv toon, lõbutunne, mis alati ilutundega ühenduses on, 2) juba Plato ja Aristotelese ajast saadik tähelepandud esteetilise emotsiooni […]

23 Sep

Läti Hendriku rahvuse küsimus

Küsimust krooniku Hendriku päritolu kohta on ajalookirjanduses mitmeti sõelutud, ilma et kriitika oleks tulnud lõplikule otsusele. Kuna vanematel uurijatel – Gruberist kuni Hansenini – mingit kahtlust ei olnud ta Läti rahvuse kohta, on Jordanist ja Hildebrandtist alates ikka rohkem arvamine maad võtnud, et ta Alam-Saksamaalt pärit on – vähemalt mõõduandvates Saksa käsiraamatutes. Nüüd on kahe […]

22 Sep

Inglise märkmik.

  Mõne hää aasta eest kirjutas T. S. Eliot Percy Wyndham Lewise modernistlikus kunstiajakirjas The Tyro lühikese artikli „Kolmest provintslusest”, milles liigub praegune ingliskeelne kirjandus. On selge, et enam ei ole võimalik kõnelda inglise kirjandusest, vaid et see langeb vähemalt inglise, iiri ja ameerika kirjandušiks, mis tarvitavad sama keelt, kuid lähetuvad hoopis eri tagapõhjadest ja […]

21 Sep

Kodu ja tema mineviku tundmaõppimine rahvusliku kasvatuse alusena.

    I. Kuni ligema minevikuni oli meie koolides ainuvalitsejaks deduktiivne meetod. Eukleidese süsteem oli määravaks mitte üksi matemaatikas, vaid suuremalt osalt ka teistes õppeainetes, samuti ka kasvatuses. Usuõpetuse tun­didel, näiteks, seati laps kohe lunastuse probleemi ette, hakati seda tõestama. Kasvatuses mindi välja käsust ning kõi­ge paremaks mõjutajaks peeti noomi­mist ning manitsemist. Samuti oli lugu ka […]

21 Sep

Demokraatia ja riigisotsialismi vahekorrast

  Vastuseks eelmistele   Minu lühike aastavahetuse artikkel „Akadeemias” on äratanud õige rohkesti erinevaid arvamisi. See on rõõmustav, sest selliseks mõtteäratuseks ja seisukohaväljenduste provotseerimiseks ta oli ju peaasjalikult mõeldudki. Olen rõõmus ka nentides, et nii palju kui olen võinud tähele panna, paljude teistegi arvamised p e a a s j u s ühtuvad minu omadega […]

20 Sep

Ajajärgu ülesannetest

       A. Annisti huvitav sõnavõtt uutest sihtjoontest meie ühiskondlikus arengus („Akadeemia” 1939, nr. 8) paneb vägisi mõttelõnga edasi jätkama, – kuigi minagi „ei asu lähedal otsustavaile keskusile” ega oma erateatejaamu. Aga ma arvan, et meie haritlased, kes sel ettekäändel ühiskondlike küsimuste arutamisest eemale hoiavad, väga halvasti oma ühiskondlikke kohuseid täidavad. Just kaugemalseisja näeb sagedasti […]

19 Sep

Mait Metsanurk.

    ERITLUSI JA ISELOOMUSTUSI „ORJADE” AJAJÄRGUST.     1 Kahekümnenda sajandi nooruse esimene lend kujundab ajaomase tüübi: loitev aktiivne vaim passiivse, eluvõõra ja ebatulusa karakteri paelus. „Noor-Eesti” peres selle traagilise tüübi kõige kujukamaks näiteks on Gustav Suits, ta deklameerib oma võimutahte „Elu tule” sõjalauludes. Ent uue sugupõlve vaimlise väejuhi sarve puhudes ta iseloomul puuduvad täiesti – […]

15 Sep

Tähelepanekuid Mait Metsanurga stiilist

       as üldse on sobiv või tasuvgi Mait Metsanurga loomingu kallale asuda ta stiili kül­jelt? Kas pakub kuigi palju huvitavat kõige „välise koo­re” ja „käsitöö” poolest sää­rase robustse realisti toodang, kes pole õieti kunagi hoolinud nikerdamise pisitööst, kes on end otse kuulutanud igasugu ele­vandiluust tornide ründajaks, kelle teoseid kannab kaasaeg ja tema valusaimad prob­leemid, […]

14 Sep

Sugupõlvede võistlus soome kirjanduses

    „TULENKANTAJAT” Möödunud aasta on selles põlvedevahelises võistluses väliselt tähelepandav eriti sellega, et siin noorpõlv on jõudnud oma ühendava häälekandjani ja alustanud pidevat uuendusaktsiooni kõigil kultuuri väerinnul. Senise aastaalbumi asemel on hakatud välja andma üsna korralikku ja Soomes haruldaselt kena välimusega kunstilis-kirjanduslikku nädalkirja juba tuttava „Tulenkantajat” nime all, peatoimetajaks õige energiline ja sõjakas Erkki Vala […]

13 Sep

Kunst ja kunstiharrastus.

   Muld ja paksud tolmukihid on tuhandeid aastaid oma põues varjanud ürgaja kultuuri juhuslikke sõnumid, mille järele praegu tolleaegse kunsti võimise ning karakteri üle võime otsustada. Paremal juhusel oleme pärinud igasugust hiljemalt tekkinud ning alalhoitud kunsti. Kunsti on alati kogutud. Primitiivse rahva ja metslaste kunsti kogumine sünnib suuremalt jaolt ehtimise instinktil. Sellest on tingitud ehete […]

12 Sep

Uus muusika

     1 Uus – see on julge ja kangekaelne noorus, kes opositsioonis alalõpmata kõige vanaga; uus võitleb, areneb, valitseb – ja muutub paratamatult jälle vanaks: kaugeneb, tumeneb, ununeb… Jääb ehk järele väike interluudium ajaloos – see on kõik. Tuleb vastne vool, mis sarjab ja mõnitab endist, mõtlemata selle peale, et teda ennast tabab varem […]

12 Sep

Mait Metsanurk.

    Tema 60. sünnipäeva puhul.   Kui mõni aasta tagasi üks kirjanduslikke intervjueerijaid pöördus Mait Metsanurga poole küsimusega, millises suunas kujutleb intervjueeritav oma kirjanduslikku tulevikuteed kulgevat, sai ta vastuse, mis oma kindlusega ei jäta mingit võimalust kaksipidi mõtlemiseks. „Jään realistiks,” vastas kirjanik. Ning lisas: „Arvan, et meil suuri teoseid ei saa anda väljaspool realismi.” Kuid […]

11 Sep

Portreid Mait Metsanurga loomingust

   õneldes kirjaniku stiilist, on viimase all tavaliselt ikka mõeldud kirjaniku sõnastus­viisi ja formalistliku kooli stiiliuurimustes on piirdutud autori sõnastuselementide ka­tegoriseerimisega valmisolevatesse poeetika lahtritesse. Uuematel aegadel on stiili mõiste saanud avarama ja painduvama kä­situse osaliseks ja stiili eritlejad on haka­nud teose vormi- ja keeleelementide tagant otsima autori psüühilisi omapärasusi, ta vaimustruktuuri. Üha enam on hakatud […]

10 Sep

Mitte riigisotsialism, vaid kodanlik demokraatia

        A. Annist võtab Akadeemia 1939. a. viimases numbris sõna meie ühiskondliku arengu sihtjoonte kohta. Paljuga sellest, mis ta ütles, eriti praktiliste järeldustega tema teoreetilistest arutlustest, võis nõustuda. Näiteks sellega, et poliitiliste erakondade ellukutsumine on hädavajalik, kui ei taheta kahjustada meie rahva ühiskondlikku j a riiklikku arengut, et intelligents peab jagunema i d e […]

10 Sep

Uue aasta ja – uue ajastu alguses

     Mõningaid sihtjooni meie ühiskondlikus arengus       Vaevalt keegi võib kahelda, et me praegu seisame mitte ainult uue aasta, vaid ka ühe terve uue ajajärgu alguses. Euroopa uus sõjaolukord, mis võib kesta aastaid, Vene-Saksa sõprus või vähemalt ühine vaen Lääne demokraatiate vastu, mida samuti pole kummalegi kasulik katkestada vist veel nii pea, eriti aga […]

08 Sep

Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883—1885.

     Möödunud sajandi lõpu tihe poleemiline kirjandus, kantud peamiselt ründava panslavismi ja konservatiivse baltisaksluse võitlusest, on oma kaasaegse ajaloo skitseeringuis teravalt kokku põrganud Põhja-Eesti usuvahetusliku liikumise küsimuses. Kui siin tekkinud vastasarvamusile mitte läheneda tarbetult agara vahekohtunikuna, siis siirdub meie tähelepanu võimu ja õiguse küsimuste asemel sündmuste sisulisele käsitlemisele ja liikumise poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide uurimisele. […]

31 Aug

Pilk Metsanurgale kui jumalaotsijale

     almisjumalaga on asi niisama lihtne kui valmisriidega: so­bib – võtad omaks, ei sobi  – astud   edasi   ja vaatad teist. Ning kui oled kord ühe omandanud ja evid ründava iseloomu, võid pastor Kärkmannina „Amee­rika Kristusest” teistelegi peale käratada: „jalaga tagumikku ja taevaväravast sisse! Hö! Sa pead õndsaks saama..” Sootuks raskem on aga sellise inimese olukord, kelle hing on küll […]

30 Aug

Vaatlusi eesti esseest.

   ssee on meil viimase poolteise aastakümnendi kestel jäänud vähepraktiseeritavaks harulduseks, mingiks mälestiseks  luksuslikumailt aegadelt. Hoolimata asjaolust, et meie väikesearvulisel kirjanduslikul kogudusel – suure „publiku” murdosakesel – ei puudu aukartust selle žanri ees ega huvi ta vastu. Võiks öelda, et praegu tunneme õtse nälga essee järele – kasvõi „Siuru”-aegse, eksaltatsiooni või siis sõjakasse följetonismi kalduva […]

07 Aug

„Vanast” ja „uuest” tänapäeva inglise kirjanduses

   nglise tänapäeva kultuurist ja kirjandusest püsib mandril kahjuks paiguti veel arva­mus, nagu see oli aastat kolmkümmend tagasi. Inglise kirjanduses peetakse prae­gugi veel tooniandvaiks nimesid nagu Kipling, Conrad, Galsworthy, Bennett, Wells ja Shaw. Ometi kuuluvad kõik nimetatud, kellest vaid kaks viimast on elus, oma loomingulaadilt möödunud sajandisse või Maailmasõja eelsesse epohhi. Mandril on küll viimase […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share