Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

  Richard Roht: Kuldsed päevad. Romaan. Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis”. Tallinn, 1939. Käesolevas romaanis kujutatakse ühe meie tuntud kirjaniku suviseid matkaelamusi maal. Teose romantilises käsitluslaadis peitub nii voorusi kui ka nõrkusi. See võimaldab hõlpsasti liita kompositsiooniliseks tervikuks üksikseigad, mis esinevad matkadel juhuslikus järjekorras, kusjuures kooshoidvaks raamistikuks on matkaja, kes näeb asju ja sündmusi läbi oma meeleoluprillide, kuna […]

  Küsimusele, millised on kriitikukutse tähtsaimad omadused ja pearaskused, vastavad mõned prantsuse nimekamad arvustajad Marianne’is järgmiselt: Fortunat Strowski, kuulus kirjandusteadlane ja arvustaja, teeb kõigepealt vahet teatri- ja kirjandusekriitiika vahel. Näidend mõjub publi­kule kollektiivselt ja nõnda saadud mulje on ühteaegu otsekohene ja peagu lõplik. Raamat aga pöördub üksikolendi poole, kellel on täielik vabadus an­duda mõtiskelule, moodustada […]

  Kõrvalseisjana-vaatlejana sattudes meie täna­päeva tehnilise hariduse kõrgküsimuse pinnal tehnika- ja humanitaarteaduste suhete piiri­maile, jääd esialgu kinni mõttele, et need kaks kultuurisfääri on midagi vastastikku sõltuma­tut. Midagi suurt, kuid teineteisele väga kau­get. Sest sa võid samal hetkel küsida — mis ühist on Kanti krititsismil raudkonstruktsioonidega või katusekiviga. Ja tahab olla raske tuua neid asju ühise […]

  Näib olevat meil Eestis praegu (ja on põhjustetki) hommikusse hämariku silmehõõrumise aeg. Kolm aastat juba on saadud väliselt segamatult tegutseda ülesehitava töö kallal, poolootamatult sülle langenud suurte õiguste ja neist järgnevate veel suuremate kohustuste tasakaalu toimetamise kallal. Kuid nii see vist on, et kui mõnes kohas ollaksegi jõutud juba sarikateni, teistes siiski haigutab veel […]

  „Üliõpilaslehe“ toimetuse ettepanekul panen kirja mõned read oma tähelepanekuist inglise üli­õpilaskonna tegeluse kohta poliitikaga. Minu ko­gemused piirduvad kahjuks peamiselt Oxfordi ülikooliga, ega olnud mul õige pingutet väitekirjatöö kõrval võimalik sellesse üliõpilaselu külge süveneda kuigi tõhusalt, kuid mõningaid muljeid minule siiski on jäänud, päälegi õige elavaid. Nagu teada, on kogu inglise kasvatuse üheks peamiseks eesmärgiks […]

  Terrorile järgnes Direktoorium, mis ei suutnud veel üldist kaost korraldada, kui vabariiklik kindral Napoleon ilma pingutuseta haaras kogu riigivõimu enda kätte. Maa oli väsinud ja võttis selle dikta­tuuri vastu rahulikult. Oleks olnud arusaadav isegi tagasipöördumine „vana korra“ juurde (mida Bourbon’id tegidki pärast Napoleoni langust), kuid Napo­leon nägi selle asjatust. „Vana kord“ oli sama surnud […]