Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria '2012' arhiiv

31 Dec

Joonatan Hingemaa eksirännakud

  August Jakobson: Joonatan Hingemaa eksirännakud Novellid. Noor-Eesti kirjastus   August Jakobson tegi endale andeka kirjaniku nime „Looduse” esimeselt romaanide võistluselt toodud esimese auhinnaga kroonitud romaaniga Vaeste patuste alev. Sellele romaanile võis heita ette igasuguseid stiili- ja kompositsiooni puudusi, ühte ei võidud aga mitte öelda, et noorel kirjanikul puuduks and! Vaeste patuste alev on senini […]

31 Dec

Tormilüüra

  Jaan Kärner: Tormilüüra Eesti Kirjanike Liidu kirjastus 1929   Jaan Kärneri luule ei ole stiililiste otsingute luule — see tahab nähtavasti olla ja sageli on meeleolude, mõtete, muljete valang võimalikult sulavasse vormi. Just nimelt sulavasse! Võiks tarvitada ka lihtsalt sõna „sorav”, kui arvestada Kärneri luule keskmist tasapinda, kuid sel on kahtlemata momente, mil sorav […]

31 Dec

Inglise poeta laureata opus magnum

  Kaheksakümne viie aastane Robert Bridges, praegune inglise kuningakoja poeet, Wordsworthi ja Tennysoni traditsioonide jätkaja poeetilise hiilge andjana õueelule, — omapärane kuju, kangekaelne valgepää, kelle keeldumine kirjutamast konventsionaalseid õnnesooviriime ja sõjaoode on ajand marru isegi inglise parlamendi —, oli seni tuntud peenima inglise meetrikuna ja õrna, lakoonilise väga hingestet ja vaimse lüürika tootjana. Boar’s Hilli […]

31 Dec

Saksa nooremaid romaanikirjanikke

  Saksa pealekasvanud kirjanikest on arvustus silmapaistvamaiks märkind Josef Rothi, kelle romaanis Rechts und Links kujutatakse peamiselt kaht tänapäeva tüüpi, Paul Bernheimi paremast seltskonnast ja tõusikut Brandeiši, kelle vastusead teineteisele huvitavaid tulemusi annab, seda enam, et Rothi stiil on äärmiselt selge, läbipaistev ja asjalik, ta pilk ja närvid „kardetavalt valvel”, nagu ütleb St. Zweig; siis […]

30 Dec

Keel ja kirjandus

   Meil Eestis ei või küllalt korrutada teatavaid mõtteid, tarbeks meele terutada mõningaid otse baanalseks kulunud mõisteid. Siin kõige endastmõistetavamad tõed nõuavad veel pikki a­rutlusi, põhjendusi, seletusi. Muude seas ka keele ja kirjanduse vahekord. Ma olen sest kirju­tanud, ma kirjutan sest veel. See on tarvilik. Sest ikkagi tekivad selle puhul kõiksugu vääritimõistmised, väärseisukohad ning ülekohtused […]

30 Dec

Linnad ja maarahvastik Eestis suure näljaaja kriisikuudel

    Suur näljaaeg Eestis, milleks tavaliselt loetakse aastaid 1695—1697, ei ole huvitav uurimisainena üksi seetõttu, et näitab, milliste olusuhete pärast suri rahvast kümnete tuhandete viisi, läbi elades traagilisi meeleheite silmapilke, vaid ta aitab selgitada küsimust ka ses mõttes, millise kandevõimega läks Eesti ala ja selle rahvastik peale suhteliselt pikemat aega kestnud rahuaegset olundit meie ajaloos […]

23 Dec

Eesti ajaloo uurimise ülesandeist

   I Sotsiaalne ja riiklik-poliitiline tellimus on mitte üksi mujal, vaid ka meil andnud nii kirjandusele kui kunstidele uusi ja eriülesandeid. Kui see ühelt poolt tähendaks ülesannete mitmekesistamist, siis teiselt poolt andudes turunõuete vastutulelikule ja hoolsale täitmisele on unustatud kirjanduse ja kunstide ürgsed ja primaarsed ülesanded. Aga et meie sotsiaalne ja riiklik-poliitiline tellimus on saanud […]

16 Dec

Kunstiline looming

    A. Uurimise raskusi. Vaadeldes esteetilist meeldimust ja otsustust — kunstiteose maitsemist, märkisime, et need küsimused tulevad esteetikas asetada etteotsa, sest iga kunstiline looming eeldab eeskätt maitsemist oma loojalt ja sihib selle poole, et publikus maitsemist äratada. Need küsimused olid meile pealegi ligidasemad, sest me kõik oleme enam-vähem kunstimaitsemisvõimelised ja võime seepärast, tugi­nedes enesevaatlusele, […]

26 Nov

Realism mujal Euroopas; saksa naturalism: Hauptmann

    Me pole endile ülesandeks võtnud anda täielik pilt mõlemast kirjanduslikust voolust, mis on nii tüü­pilised 19. sajandile. Meil oli vaid tähtis näidata, et nad polnud mitte ainult kirjanduslikud suunad, kaks erivat, paljus isegi üksteist eitavat esteetilist doktriini. Kõigepealt nad olid euroopa mõtte kaks võimsat voolu, kaks maailmamõistmist, kaks vastandlikku programmi. Tuletagem ainult üldistes […]

25 Nov

Riik ja ajalugu

   Riik on rahvas „vormis“. Siin on jutt riigist suures stiilis, nagu see tekib koos kultuuri, koos ürgseisustega. Mingisugust riiki lihtsaimas mõttes oma­vad juba üksikud loomaliigid. Riigi teguvõimsus ei baseeru mitte kirjutatud põhiseadusele, vaid hästi töötavale valitsusele. Kirjutatud põhiseadus omab ikka vähest tähendust tegeliku vormisolemise kõrval, mis kujuneb ajakogemustest ning natsiooni omadus­test. Mida tugevam on […]

31 Oct

Kaldaru kirikumõis

    K. A. Hindrey: Kaldaru kirikumõis. Näidend 3 vaatuses. Noor-Eesti kirjastus. Tartus, 1935. Näib, nagu ollakse ikka veel selles ajajärgus, kus kirjanduse kaudu lavale kippuv moraalitung leiab lihtsameelselt tänuliku tegevuspaiga kirikumõisa perekondades. Seda õhustikku on kasutanud M. Metsanurk oma Talupoja pojas ja nüüd K. A. Hindrey Raidalu kirikumõisas. Nähtavasti seepärast juhtubki mõlemate pastoritest peategelaste […]

31 Oct

Südame veski

    Eduard Visnapuu: Südame veski. Luuletusi. Noor-Eesti kirjastus 1934. On raamatuid nagu tagasihoidlikult, aga piinlik-korralikult rõivastatud ja käituvaid inimesi. Järjekindel puhasriim (ainsa erandita!), ka pikemates luuletustes lõpuni välja hoitud stroofiskeem, mille vastu ei eksita ainsagi värsijala võrra, mõõtupidamine pateetikaga, millega välditakse ohtlikke maitsevaesuse karisid, kõik see sunnib rakendama mainitud võrdlust vaatlusaluse kogu kohta. Siin […]

28 Oct

Jüri Vilms tsaarirežiimi-vastases võitluses

    1905 a. andis meie rahva poliitilisele mõtlemisele ja tegutsemisele suurt hoogu, hakati poliitilisest elust osa võtma, alustati poliitilist võitlust ja propagandat ex-Vene valitsuse vastu, ühtlasi tehti selgi­tustööd Eesti iseseisvustamise suunas. Millist võitlust tuli neil aastail pidada, selleks olgu siinkohal esitatud mõningaid näiteid Jüri Vilmsi tegevusest, mida pole seni veel avalikult valgustatud. Algul vaatleme […]

21 Oct

Hispaania romanss ja kodusõda

    Hispaania kodusõda on ootamatult elustanud ja õitsele viinud põliselt hispaanialiku rahvaluuleliigi — romansi. Seda vormi viljeldakse agaralt mõle­mal võitleval poolel. F. Keljin annab ajakirjas Lit. Kritik (nr. 5 ja 7, 1937) asjatundliku ülevaate selle luuleliigi taaselustamisest tänapäeval. Mis on romanss? Lühike lüürilis-eepiline rahvalaul, mille vanimad näited on säilinud kuni XIV sajandist. See koosneb […]

20 Oct

Valitsevaid suundi ameerika kasvatusteaduses

    Tavaliselt mõeldakse kõige ameerikalikuks kutsutava all midagi ebamää­raselt mänglevat ning ekstsentrilist; ka „ameerikaliku“ kasvatuse suhtes ei tehta selles mõttes erandit. On mõel­dud sellest kui ebasüstemaatilisest kõik­sugu äärmustega katsetamisest, millel puudub kindlam põhitoon ja vastavalt ka kindlam iseloom ja teaduslik väär­tus. Kuid viimasel ajal on Ühendriiki­des kasvatusteaduse kui teaduse väljakujundamiseks õige palju tööd tehtud. […]

17 Oct

Daltoni plaan

    (The Dalton Laboratiory plan)   Helsingöri „Uue Kasvatuse (New Education Fellowship) kongressil, au­gustis 1929. a., oli korraldatud muude loengute ja kursuste seas ka kursus daltoni plaani selgitamiseks, mida juha­tas daltoni plaani looja ise — Miss Helen Parkhurst P.-A. Ü. Nimetatud kursusele oli määratud 9 päeva — hom­mikuti kl. 9—10.15, kuid Miss Park­hurst juhatas […]

14 Oct

Isikutunnetamisest koolis

    Kasvatuse eesmärgiks on (üldse) kasvandiku individualiteedi arendami­ne. Nagu teada, seab käesoleva aja pedagoogika kasvatuse lõppsihiks teatava arenemisastme — isiksuse (Persönlichkeit) — saavutamise kasvandikus. Seda arendamist on võimalik mõista mitmeti. Üheks äärmuseks oleks püüe luua kas­vandikust teatav kindel inimtüüp, vähe hoolides sellest, mis peitub kasvandikus tegelikult omaduste poolest. Sellega kaasas käib mõnigi kord karmide […]

13 Oct

Vene luule kaks palet

    ene poeesia esimene õitseng, mis kestis Deržavinist Puškinini, toetus valgustatud vene ülemaadlile. Kuid de­kabristide mässu ebaõnnes­tumine hävitas selle vaimueliidi võimu. Nikolai I aegse Venemaa bürokraatlikus kasarmuõhkkonnas kadus luule. Kui al­gas kodanlustunud intelligentsi äge põ­randaalune võitlus tsarismi vastu, ei hoo­litud ka värssidest. Säärane luulekunsti langus kestis XIX sajandi lõpuni, millal sündis vene sümbolism, täis […]

12 Oct

Itaalia tänapäeva luulekunstist

    G. Antonini on Mercure de France’is (15. V 34) andnud ülevaate itaalia tänapäeva lüürikast. Siin lühike kokkuvõte sellest. Kolm luuletajat tõid XIX saj. lõpul itaalia luulekunsti hiilgust ja ära­tasid vastukaja : Carducci, Pascoli ja d’A nnunzio. Sajandiga lõppes nende mõju, eriti oli aga läbi elatud d’Annunzio suuresõnaline sangarluspoeesia. Uus luulekunsti järk tekkis reaktsioonina […]

11 Oct

Mõtteid meie keskkooli reformiks

    Koolikorraldust on vaja reformida, kui elu on liikunud edasi ja kooli õppekavades fikseeritud mõtted ja sihtjoo­ned ei vasta elu muutunud nõuetele. Murrangud poliitilisel, majanduslikul ja vaimuelu alal on alati toonud kaasa koolireformi, sest mainitud alad on koo­liga kõige lähemas seoses. Seab ju kool üheks oma sihiks, et tuleb õppida elu, aga mitte kooli […]

10 Oct

Uuenduste vastu

    Weise erdenken die neuen Gedanken und Narren verbreiten sie. Heine.   Kord oli hea komme, et püüdlik õpilane ja hardunud imetleja kõndis ka iseseisvaks saamisel oma õpetaja, meistri jälgedes. See ilus seadus kestis pikki aegu, kuni maailma Vaimuelu hakkasid vedama diislid ja muud mootorid ja iga kaksaastak pidi tooma oma uue „koolkonna“ ja […]

07 Oct

Kaks inglast

    ALDOUS HUXLEY — RICHARD GREENOW JANTLIK LUGU. DAVID GARNETT — DAAM REBASEKS.   Üleminekuaegseks on mitmedki inglise kriitikud püüdnud määratleda kaasaegset kirjandust. Koos sellega tavaliselt mainitakse enne kõike James Joyce’i ja D. H. Lawrence’i. Ja ka Aldous Huxley nime, rääkimata arvurikkaist kaasajooksikuist. Aeg, otsinguist mitmepalgne ja -ilmeline, osutab paljuid ühiseid jooni. Inimesed, kaasa […]

06 Oct

Soome ja eesti kirjandusuurimuse ligendamisest

    Üks ühtepidi oma kirjatarkuses, teine teistpidi — kas me siis koomale ei sobi? Lähedas vastastikuses kokkupuutes töötavad tänapäev juba soome ja eesti keeleteadlased, rahvateadlased, muinsusteadlased. Nende uurimisteed on ikka tihedamalt kohtunud ja ühtinud. Keelelisi sugulussuhteid või primitiivse rahvaloomingu pärimusi jälgides on nad õppinud võrdlevat pilguheitmist üle läänemeresoomlaste ruumiliste ja ajaliste erinevuste. Mitte küllalt […]

04 Oct

„Ilusa“ modifikatsioonid ehk esteetilise meeldimuse kategooriad

    Eelnevas lõikes tutvusime üldiselt esteetilise meeldimusega. Kriip­sutasime alla, et inimese minateadvus suhtumisel kunstiteosesse ehk, teise sõnaga, kunstimaitsmisel erineb praktilisest välismaailma suh­tumisest seepoolest, et kunstimaitsmisel on tema teadvuse tulipunk­tis elamus, mina seisund, mitte mõni praktilisele alale või tege­vusele suunatud mõte, nagu suhtumisel välismaailma. Seejuures jäi meil aga ligemalt puudutamata seda elamust tingivate sisude erine­vus […]

29 Sep

Arvustaja Anatole France

    Anatole France’i peamine tegevus arvustajana piirdub aastatega 1886—93, mil ta Temps’i kroonika osa toimetas. Neil aegadel ajalehe veergudel kirjanduslike kui ka muude küsimuste üle järjekordselt ilmund artiklid paisusid lõpuks eri raamatuks, avaldet ühise pealkirja all La vie littéraire. Need La vie littéraire i köited — arvult neli — ongi peaaegu kõik, mis France […]

23 Sep

Prantsuse naturalismiteooria; Zola

    Prantsuse romantismi esteetilise teooria oli kirjutanud Hugo juba mainitud eessõnas Cromwell’ile; see sai romantilise kooli manifestiks. Realistlikus voolus täitis selle ülesande kuulus prantsuse romaanikirjanik Emile Zola (emiil zolaa). Tema elukäik tuletab meelde Balzac’i oma. Ka tema loomingu käsitöölik laad tuletab meelde Balzac’i toodangut. Kuid ta on süsteemsem oma püüetes, ta lähendas kunstilise loometöö […]

17 Sep

Vaimse Kultuuri Päevadeks

    Kultuur ei ole mingi eriline suurus omaette, ta ei ole mõni uus jumalus, keda tuleb teenida ja austada ta enese pärast, ta on ikkagi mõeldav ainult ühendu­ses inimesega ja inimkonnaga, on õieti üksiku ini­mese või inimkonna või selle osa saatenähtus. Kul­tuuris näeme kõike seda, mis inimene on teinud ja teeb kõigepealt iseenese ning […]

03 Sep

Rahvas, rass, keel; natsioonid; ürg- ja fellahrahvad

    Rahva mõistet on tarvitatud senini romantilises tähen­duses. Kui kuskil esineb mingi uus religioon, ornamentika, ehitusviis, riik või suur laastaminegi, siis küsib uurija ikka: misnimeline rahvas tegi seda. Rahvas oleks seega midagi ürgset. Tema teeb ajalugu. Ajalugu on rahvaste ajalugu, kõik muu, kultuur, keel, kunstid, religioon, on rahva loodud. Riik on rahva vorm. See […]

31 Aug

Romaani stiil

    sõjaka aja karmus ja tüse raskus; kindluskirik.   Seniste stiilide kodu oli Vana-Rooma riigi pärisalal, Vahemere-äärseis maades. Ajaliselt järgmine stiil sündis juba põhja pool Alpisid, Rooma riigi endistes provintsides. Suur rahvasterändamine oli avanud IV-nda sajandiga p. Kr. segaduste ja sõdade ajastu. Frankide kuningal Karl Suurel õnnestus 800. aasta ümber koondada suure osa Lääne-Euroopast […]

28 Aug

Eduard Vilde

    In memoriam. Kirjaniku murdumine surmas puudutab küll valuliselt tema lähedasi ja ta rahvast, kuid viimast siiski tihti ainult inimeselu traagilise üldsaatusena. Sest kirjanikku nähakse tema teostes; need tundeniidid, mis ühendavad südameid kirjanikuga, on laias rahvaringis idanenud teoste kaudu ja elavad teostes edasi. Ning nood jäävad. Eduard Vilde maise elutee viimne tähis on küll […]

22 Aug

Mõni sõna esimestest eesti sonettidest

    30. juunil 1881. a., nii siis 55 a. eest, ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi poolt Suomalaisen Kirjallisuuden Seurale tema 50. juubelipäevaks pühendatud „Eesti luuletuste” 38. leheküljel eestikeelne sonett — M. J. Eiseni „Õnnesoov isamaale”. Sellest ajast peale võime lugeda eesti soneti algust. Soneti jälgimine eesti keele piirides ei võimalda aga vaadelda kuigi pikka aega […]

20 Aug

Armastuskiri

    K. A. Hindrey: Armastuskiri. Novellid. Kirjastus „Hea Novell” Tartus, 1933.   K. A. Hindrey huvitavalt alustet tegevus novelli alal jätkub õige kiires tempos, kui arvestada, et praegu ilmund novellikogu ei sisaldagi kõike, mis tal viimasel ajal jutustava proosa alal ilmund või pooleli ilmund. Selle nobedasulgse kirjaniku eelmisel aastal avaldet novellid osutasid võimet mitmesuguste […]

18 Aug

Omakultuuri harrastuste olevikust ja tulevikust

    Sõnad „omakultuur“, „rahvuslik kultuur“, „rahvuslik omapära“ jne. esinevad meie avalikkuses viimaseil aastail ikka sage­damini ja leiavad ka laiades kodanike ringkondades kuulavamaid kõrvu ja soojemat suhtumist kui kunagi varem. Nagu igal maailmavaatel ja inimliku tegevuse alal on omad kõrg- ja madalseisud, tõusud ja langused, nii on see ka rahvusliku omapära küsimustes: kord hinnatakse teda […]

17 Aug

Möödunud sügis prantsuse kirjanduses

    irjanduslik sügis algab Pariisis oktoobri lõpul tagasitu­lekuga suvituselt, on täies hoos novembri teisel poolel ja jõuab haripunktile detsembri algul, et varsti laiali valguda jõulumeeleoludesse. Sel hooajal aga muutsid rahvusvahelised sündmu­sed kirjandusmaailmagi tavalist ilmet sel määral, et traditsioonilisest elevusest võiks küll kõnelda alles novembri lõpu poole. Kirjandus­likud ajakirjad pühendasid oma juhtartikleid poliitilistele problee­midele, kirjanduslikel […]

15 Aug

Fanatism

    Kui see sõna veel on seotud oma algupäraga, siis küll õige peenikese niidikesega. Fanaticus oli autiitel; ta tähendas ühe templi heategijat või hooldajat. Vanaaja uurijad, nagu ütleb „Trévoux sõnastik“, on leidnud raidkirju, kus silmapaistvamad room­lased on võtnud endale tiitli fanaticus. Cicero kõnes pro domo sua leidub passaaž, kus sõna fanaticus tundub mulle raskesti […]

14 Aug

Voltaire

    Valgustusaeg algas „salongides“. Valgustatud mõtte kandjail, filosoofidel, õnnestus oma esimesi pooldajaid võita aristokraatlikust seltskonnast. Pal­jud aristokraadid ise algatasid niiviisi võitluse, mis hävitas lõpuks neid endid. Galantses seltskonnas ärkas ühiskondlik südametunnistus, teadvus üldinimlikust kõlblusest, mis mõistis kohut selle seltskonna enda üle. See seltskond oli ise vabastunud juba igast sundusest ja oli nüüd valmis sama […]

13 Aug

Suur Prantsuse revolutsioon universaalajaloolise nähtusena

    REVOLUTSIOON 150-NDA AASTAPÄEVA PUHUL Revolutsioonid kui ühiskondliku olustiku järsud ja murrangulised ümberkujundused mõjutavad sügavasti riiginduse arengut ja rahvaste mentaliteeti. Tavaliselt siirdub nende puhul poliitiline võim ühelt sotsi­aalselt klassilt teisele ja senistes omandisuhetes toimuvad kardinaalsed ümberpaigutused. Sageli kerkivad nendega seoses esile uued vaimsed väärtustesüsteemid, mille seisukohalt hinnatakse ja reformitakse konkreet­set tegelikkust. Revolutsioonid raiuvad järsu […]

11 Aug

Uusi andmeid Eesti muinaslinnadest

    Viimane aastakümme kodumaa muinasteaduslikku ja ajaloolist uurimist on viinud Eesti muinaslinnade küsimust ainult suhteliselt vähe edasi. Muinaslinnad pole nimetatud ajavahemikul olnud kahjuks kuigi intensiivselt uuritavaiks. 1923. a-st peale, millal allakirjutanu aval­das kokkuvõtte Eesti muinaslinnadest seekordse ainestiku najal, on vähemaulatuslikke kaevamisi toimetatud ainult kahel muinaslinnal, nimelt allakirjutanu poolt Irboska linnamäel 1924 ja prof. H. […]

10 Aug

Prantsuse realism; Comte; Balzac.

    Prantsusmaa andis ka selle mõtleja, keda võiks nimetada realistiks filosoofias. See filo­soof on Auguste Comte (ogü’st koo(n)t), 1798—1857. Tema lõi n. n. positivistliku filo­soofia, mis astus järsult vastu romantikute ilma­vaate aluseks olevale müstilisele filosoofiale. Positi­vism loobub tunnetamast mingit kõrgemat tahet, mis valitseb maailma; ta loobub ka oletusest, nagu elaksid maistes asjades endis mingid […]

10 Aug

Taeva palge all

    August Mälk: Taeva palge all. Romaan. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1937. 357 lk. Hind 4 kr. 50 s.   Jakobsoni „Vaeste-patuste alevi” suur menu andis hoogsa tõuke meie moodsa olustikuromaani elustamiseks. Ühed tõttasid Jakobsoni otseselt jäljendama, teised avastasid tema eeskujul uusi keskkondi. Kui seda kaldumist uude realismi ja naturalismi tähistada eluläheduse suunana, siis tähendas […]

08 Aug

Linnahing

    Ürginimene on rändloom, kodutu ning kartlik, alatiselt valvel, et võita midagi vaenulikult looduselt. Sügava muutuse toob üleminek põlluharimisele. Istu­tada, seemendada tähendab mitte võtta, vaid kasva­tada. Sellega muutub aga inimene ise taimeks, talu­pojaks. Tekib eriline side maaga. Vaenulik loodus muutub sõbraks, emakeseks-maaks. Külvi ja sigita­mise, lõikuse ja surma vahel tekib sügav side. Tekib eriline […]

07 Aug

Psühholoogia ja ajalugu

    Küsimust psühholoogia suhteist ajaloosse (ja teistesse nn. vaimuteadustesse), nimelt, kas ajalool tuleb põhineda teaduslikul psühholoogial ja pidada seda oma „põhiteaduseks” — umbes samas mõttes, nagu matemaatikat loetakse füüsika põhiteaduseks — seda küsimust on enam või vähem üksikasjalikult juba korduvalt arutatud ja on selles korduvalt vastupidistele vaateile jõutud. Nii loeme näit. Lamprechtil: „Siin on […]

06 Aug

Esteetiline meeldimus ja otsustus. Kunstiteose maitsmine

    Tõstes esteetika põhiküsimustest esimesena üles esteetilise meeldimuse ning otsustuse ja kunstiteose maitsmise probleemi, paistab esialgu, nagu poleks see küllalt loomulik, sest enne kui rääkida kunsti maitsmisest, tuleks vaadelda kunsti loomingulist külge. Enne peaks olema antud midagi, kui saab rääkida selle maitsmisest. Seda pealiskaudselt loogilisena näivat asja arutamiskäiku ei saa siiski tarvitada käesoleval korral. […]

31 Jul

Välismaailma mõjud

  1. Maailmapilt üldiselt. Ümbrusega kohandumise tarbest tingitud võime vastu võtta muljeid, samuti inimese hingemehhanismi iseärasus ikka jälgida min­git eesmärki, viivad meid mõttele, et inimese maailmapilt ja ideaalne juhtjoon te­kib lapse hinges juba väga vara. See pole veel selgesti kujundatud või ühte väljendusse haara­tav, aga see kuidagi hõljub neis hingesfäärides, mis tunduvad meile tuttavad, mõistetavad […]

22 Jul

Kogutud luuletused

  Gustav Suits: Kogutud luuletused. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu, 1938. 349 lk.   Ikka enam hakkab meie kirjanduses arenema kalduvus tagasivaadeteks, pilguheideteks sellele, mis on juba saavutatud. See, mis hiljuti oli kääriv, elav elu, millest oldi kaasa kistud, mille voolus liiguti, ilma et iga kord täpsemalt teati, kuhu see viib, esineb lõpetatuna, kanoniseerituna, oma kindla […]

21 Jul

Eduard Bornhöhe elust Jõhvis

  Eduard Brunberg-Bornhöhel on ajalooliste ainete käsitlejana ja kunstipärasema ajaloolise jutustuse rajajana meie kirjandusloos silmapaistev koht. Tema „Tasuja” ja „Villu võitlused”, kuigi tänapäeva nõudlik kirjanduskriitika näeb neis olulisi puudusi, on meid noores eas ometi vaimustanud, sügavasti mõjutanud ja hiljem unustamatult meeles püsinud. Nagu teame, on Eduard Bornhöhe maine elukäik olnud väga vahelduv ja mitmekesine. Oma […]

21 Jul

Rootsilisest asustusest Saaremaal

  Eesti maakondadest on Saaremaa oma eksponeeritud asendi poolest kõige enam avatud võõrastele läänest tulevatele mõjutus­tele, ja seda juba kõige varasemast ajast alates. Eriti märgatavaid jälgi on saarlaste kultuurilistesse pärimustesse, nii folkloori, keele kui rahvateaduse alal ja isegi saarlaste antropoloogilisse koostisse vajutanud rootslased. Osalt on need välismõjud kahtlemata tingi­tud saarlaste ja Rootsi elanike tihedast omavahelisest […]

19 Jul

Meie keskkool ja hariduse eesmärgid

  Eesti haridusolude võrdlemisel Lääne-Euroopa vanemate kultuur­riikide omaga paistab eeskätt üllatava asjaoluna meie kesk- ja kõrgema hariduse väga laialdane levik. Lääne-Euroopas selles mõttes esirinnas sammuv riik oli juba enne Maailmasõda pikemat aega Saksa­maa, mida on seletatud muuseas saksa rahva teoretiseerimisele ja iga­sugustele „vaimsetele harrastustele” kalduva iseloomuga. Igatahes oman­das hariduse traditsioon seal sellise ulatuse, et see […]

16 Jul

Inglise hariduskorraldusest üldse

  Eesti kool astub alles esimesi korraldavaid samme. Vanades kultuur­maades on koolil juba pikk Jajalugu seljataga. Ehk küll iga rahvas peab omale looma kooli, mis on tingitud tema üldisest arenemisest ja vastab rahva laadile, on meil siiski huvitav tähele panna, missugused on koolikorraldused teiste vanade kultuurrahvaste juures. Sellepärast lubatagu mul vähe peatada inglise koolikorralduse juures. […]

12 Jul

Sigmund Freudi vaimulooline tähtsus

  iegmund Freudi näol, kes käesoleva aasta septembri lõpus lahkus elavate hulgast pärast pikki kannatusi ja kaugel oma harilikust tegevuskohast Viinist, kaotab kultuuriline inimkond kaugelt enam kui vaid maailmakuulsa psühhiaatri ja palju vastuvaidlusi tekitanud psühholoogi, Kelle peaõpetusi ühes poolt- ja vastuvalgustusega alles äsja siin kohal prof. K. Ramul suure selgusega resümeeris ja kriitilise ettevaatlikkusega hindas. […]

11 Jul

Eesti kunst ja seltskond

  Kunsti, kunstnike ja seltskonna vahekord on alati niisugune ol­nud, et kunstiarmastajate ringkonnad selle hindamiseks tihti kül­lalt kibedaid sõnu ei leia. Rahulikul, objektiivsel vaatlemisel, silmas pidades domineeriva kihi piiratud vaimseid huvisid ja selle kõrval otse laiutavat ainelise oma­kasu isu, mis suurema osa inimeste iga mõttekillukest iseloomustab, võiks ehk üsna rahulikult tähendada, et niisugune vahekord päris […]

08 Jul

Esteetika kui teaduse ajalooline areng

  Et esteetiline eluavaldus on nii tihedate sidemetega inimese ole­misega seotud, siis on loomulik, et mõtlev inimene, niipea kui selle eluavalduse külg iseäranis õitsele lõi, püüdis jõuda ka teadusli­kule seisukohale kogu nähtuse alal. Esimesed seisukohavõtud esteetilise eluavalduse üle ilmuvad Vanas-Kreekas, kus loodi veel tänapäevgi ületamatuid kunstiteoseid. Juba siin tõusevad küsimuse tulipunkti probleemid, millised pole sealt […]

07 Jul

Sõnavaralisi ebakohti praeguses eesti keeles

  raeguse eesti keele suurimaks halbuseks ja puuduseks on eriti see, et temas on viimasel aastakümnel tarvitusele tulnud ja üha edasi järjest tarvitusele tuleb palju halbu sõnu ja sõnade tähendusi. Selliseid sõnu on juba sajuti, kui mitte üle tuhande, ja need rikuvad eesti keelt, vähendades ta väärtust ja ilu ning tehes vastumeelseks temas kirjutatud raamatute […]

02 Jul

Realistliku kirjanduse tekkimise ühiskondlikud alused. Dickens

  Kuid määratusuur pööre tuli neil aegadel toime ka kõigis ühiskondlikes vahekordades ja ühiskondlikus maailmavaates. Selle pöörde tõi masina­tööstuse areng. Suurtööstus kasvas eriti kiiren­datud tempos pärast masinate leiutamist 18. sajandi lõpul ja viis lood nii kaugele, et aegamisi hakkas kõi­gis riikides väiketööstus asenduma suurtööstusega; need, kes olid seni tootnud väikesel viisil, kuid ise­seisvalt, iseendi peremeestena, […]

01 Jul

Religioon. Teine religiositeet. Juutlus

  Iga kõrgem religioon vajab pingelist ja ärksat valvsust vere ja elu tungide üle, mis alati varitsevad inimese süga­vuses, et oma ürgset õigust maksma panna. „Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei lange.“ Lunastamine on sellest hoolimata kõikide religioonide põhimõte ja iga teadliku olendi sooviks. Ta tähendab tungi vabaneda teadlikkuse hirmudest ja piinadest, vabanemist pingest. […]

30 Jun

„Galantne pidu“ (rokokoo)

  XVII sajand oli ainuvalitsuslik, kiriklik, korda loov, see oli reeglipärase, isikut siduva kultuuri sajand. Järgnev, XVIII sajand oli aga isikut vabastav. Ta oli kirikuvastane, isegi usuvastane, ta oli kõigil aladel kriitiline, äratav, väljakutsuv. Ta kutsus esile vastuvoolu liiga rõhuvaks muutunud sundusele, ta oli rohkem lõhkuv kui ülesehitav, kuigi lõhkuv uue, õiglasema korra heaks, ta […]

30 Jun

Henrik Visnapuu kolm armastust

  enrik Visnapuu luuletajahinge põhimustris on väga tähtis koht just armastusel. Ta peab ikka millessegi väga kiindunud olema, alles siis avanevad voolama ta tõelise luule lätted. Tal ei õnnestu hästi mõistus­lik konstrueerimine. Mõtteluule osa tema loomingus ei ole küll väikese tähtsusega, kuid parimad tema sellelaadilistest luuletustest on ikkagi need, kus mõttest kiirgab läbi tugev tunne, […]

30 Jun

Teatraalsusest

  See, mida keegi oma ümber näeb, kuuleb, tunneb, haistab, maitseb, pole mitte täpipeat samane teise inimese vastuvõtte, tundmise ega arusaamisega. Seda vähem on ühist tõeelust arusaamises inimesel näit. loomaga, kellel seal, kus inimesel mõistus on välja arenenud elu alalhoiuks ja ülespidamiseks, instinkt neidsamu ülesandeid täidab. Ja nii võib inimene ainult oletada loomadel teatud reaalsuse […]

28 Jun

Narva sündmused 1599. a. sügisel

  Orduriigi langusele järgnenud sõdadekeerisest killustatult pääsenud Eesti saatuse otsustamiseks sirgus XVI sajandi lõpuks kaks suurvõimu — Rootsi ja Poola. Neist oli agressiivne Rootsi alles lähenemas oma hiilgeaegadele, olles leidnud omale vaimse aluse reformatsioonist, mis Gustav Vasale ning ta järglastele andis võimaluse riigi sisekorda kindlustada ja organiseerida vastuminekuks suurvõimule. Teisal elas Poola oma „kuldset sajandit”, […]

27 Jun

Mõtteid ja vaatlusi eesti värsitõlkest

  1 ii rõõmustav kui meie kirjanduse areng iseseisvuse aastail on olnudki, avaldab ta ometi rahutukstegevat rahulolu ja enesessetõmbumise tendentsi. Meie kontakt vaimse välismaailmaga pole enam kaugeltki nii elav kui aastakümnete eest. Meie kirjanduslike ajakirjade tegelemist väliskirjanduse probleemidega on korduvalt rünnatud. Ja kui koos meie lugeva publiku kasvamisega ka meie tõlkeimport on mitmekordistunud, siis on […]

26 Jun

Esteetiline tegevus eluavaldusena

    Inimese võitlus olemise eest seisab majanduslikult tulutoovas töös. Selles majanduslikult tulutoovas töös eneses ja selle kõrval näeme aga veel teist, ligikaudu sama laialdast tegevust, millel pole märgata otsest praktilist kasu, näiteks: ilustatakse tarbeasju, lauldakse, mängitakse, „tehakse kunsti ja nauditakse kunsti“, nagu öeldakse. Kõige laiemas mõttes see kõik on inimese esteetiline ehk ilutundeline tegevus. […]

26 Jun

Jaan Tõnisson ja rahvaharidus

  Jaan Tõnissoni 70-nda sünnipäeva puhul.   ahvus, majandus ja haridus kujundavad Jaan Tõnissoni tegevuse esi­mese ja kõige tähtsama sektori. Selles sektoris piirjoonestuvad ja korrastuvad kõik tema põhi­lised taotlused vankumatu jär­jekindlusega algusest lõpuni. Rahvuslik poliitika, rahvuslik majandus ja rahvuslik haridus on alad, mida Jaan Tõnisson on viljelenud suunakindla ja sihi­teadliku rahvajuhina. Käesolevas kirjutuses puu­dutame J. […]

23 Jun

Luksemburgi kooliolud

  (Meie kaastööliselt Belgias).          „Mir wele bleiwen wat mer sinn“. Luksemburi kirjanike Dicks’i ja Lentz’i ausamba sõnad Luksemburgi linnas. Luksemburi suurhertsogkond, mis oma 2586 ruutkilomeetrilise pindala ja 260 000 elanikuga moodustab ühe Eu­roopa vähematest maadest, on eriti huvitav selle poolest, et tema rahvus jaguneb kahe suurrahva (sakslaste ja prantslaste) kildudeks. Prantsuse keelt kõnelejate arv […]

17 Jun

Kihlvedu Jumala olemasolu peale

  Lõpmatus. Ei miski. — Meie hing on heidetud kehasse, kus ta leiab arvu, aja, mõõted. Ta arutleb selle üle ja nimetab seda loodu­seks, paratamatuseks, ega saa uskuda muud. Lõpmatusele liidetud ühik ei suurenda teda millegagi, sama vähe kui ühele lõpmatule mõõ­dule lisatud jalg. Lõplik tühistub lõpmatuse ees ja muutub puhtaks olematuseks. Nii meie vaim […]

16 Jun

Lüürilisi raamatusõbralikke mõtteid vaikivast intelligentsist

  „Relv ühes, raamat teises käes“ — nii kuuldub see ilus importloosung, millega algateti meie Raamatuaastate veel ilu­sam seeria. Kuid nüüdishetkel, mil maailm lõõmab sõjas mitmest otsast korraga, oli võidurelvastuse tuhin viinud relvahinnad nii kõrgele, et väikerahvail neid pole kerge saada ja niisiis mitmegi eestlase relvakäsi kipub tühjaks jääma meie sõjatärinastel päevadel. Raamat on meile […]

14 Jun

Henrik Visnapuu luuletaja teekond

  enrik Visnapuu viiekümnenda eluaasta täissaamist pühitsedes oleme kõigepealt huvitatud muidugi ta luuletaja aastatest, nende ilmest ja arvustki. Selgub, et neid on täis saamas oma kolmkümmend kuus, või — kui pidada poeediks vaid trükitud poeeti, — siis kolmkümmend kaks. Visnapuu nimelt on õige varakult alustanud oma „luuletegu“. Alustama aga oli 14-aastane kooli­poiss otse sunnitud, sest […]

10 Jun

Romantism Inglismaal; Byron.

  Inglismaal polnud olemas romantilist kooli ses mõttes kui Saksa- ja Prantsusmaal; tähendab, polnud olemas kirjanike rühma, mis oleks üles seadnud kindla kirjandusliku lipukirja. Ometi on romantilised meeleolud ja püüded inglise kirjanduses 19. sajandi esimestel aastakümnetel vägagi mõõduandvad. Armas­tus vana-aja vastu, romantilise keskaja rüütlilike sa­jandite, unustatud legendide ja imeliste seikluste eelistamine väljendus Walter Scott’i (1771— […]

02 Jun

Maagiline hing

  Õhtumaa inimesel on raske enesele ette kujutada maagilise hinge suhtumist maailma vastavate mõistete ja sõnade puudumisel. Maagilisele teadvusele pais­tab maailm ulatusena, mida L. Frobeniuse järgi võib nimetada koopalikuks. Ärkvelolemine, mikrokosmose ja makrokosmose vaheline pinge, tingib igas kultuu­ris erinevad sümboolse tähendusega vastandmõisted. Antiikses maailmas olid sellisteks mateeria ja vorm, Õhtumaal mass ja jõud. Maagiline teadvus […]

31 May

Tulemees

  A. Hint: Tulemees (Trimmer). Romaan. Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1939.   Kuidagi vägivaldne tundus A. Hint oma senistes teostes, tundub ajuti Tulemeheski, kus üldiselt siiski on palju rohkem veendatahtmist kui oma veendumuste pealesurumist. Lugejat mõjutada püüdis A. Hint oma senistes teostes peamiselt naturalistliku tõetruudusega. Ülimat ja viimset tõetruudust taga ajades läks ta mõnigi kord üle […]

26 May

Henrik Visnapuu lavatoodangust

  enrik Visnapuud tunneb üldsus niivõrd luuletajana, et tema nimega kuigi tuge­vasti ega pidevalt ei ole liitunud näitekirjaniku tiitel. Sealjuures on ometi kogu ta lavatoodang publikule esitamist leidnud meie tähtsamates teatrites ja suurimate lavade kaudu: Töölisteatri, Vanemuise, E. Draamateatri ja laulupeo-vabaõhu etenduste näol, ning ta uusim teos „Keisri usk“ figureerib Es­tonia mängukavas — nii siis […]

24 May

Vabamõtlejate vastu

  1 Õppigu nad vähemasti tundma, missugune on see usund, mille vastu nad võitlevad, enne kui nad astuvad ta vastu. Kui see usund kiitleks, et tal on Jumalast selge arusaam ja et ta on tal katmatult ja looritamatult käes, siis tähendaks tema vastu võitlemist, kui öeldaks, et maa­ilmas ei leidu midagi, mis näitaks teda selle […]

20 May

Eestlaste tõuline kujunemine ajaloolisel alal

  Et ühe rahvuse keelel pole tema antropoloogilise koosseisuga sageli peaaegu mingit ühist, on meie päe­vil juba vana tõde. Vaevalt leiduks kedagi, kes võtaks omale julguse tõendada, et valdavalt slaaviverelised ru­meenlased oleksid sugulased prantslaste, hispaanlaste ja ammugi veel Lõuna-Ameerika kreoolide ja punanah­kadega. Mis puutub eestlastesse, siis, kuigi mõned balti saksa uurijad juba kauemat aega olid […]

08 May

Laps ja ühiskond

      Ühiskond asetab hulga nõudeid ja mõjutab sellega kõiki meie elu vorme ning norme, nii ka mõtteorgani arengut. Ka see on orgaaniliselt põhjendatud. Lähte­punktid ühiskonnaks asuvad juba inimese kahesooli­suses, alles ühiskond, mitte eraldumine, suudab rahul­dada üksiku elutungi, pakkuda talle kindlust ja elu­rõõmu. Vaadeldes lapse pikaldast arengut, võib nen­tida, et inimelu arenemine on võimalik […]

30 Apr

Merihärg & Ko ajab Venemaaga äri

    Jaan Kärner: Merihärg & Ko ajab Venemaaga äri. Komöödia kolmes vaatuses. Noor-Eesti Kirjastus, Tartus, 1932.          Tõusikute probleem meie kirjanduses pole enam ammugi mitte mingi haruldane asi, see on koguni samasuguseks äraaetud hobuseks saamas, kui jõukate talude allakäigu küsimus. Sellepärast jõuavadki uuemad tõusikute elu käsitlejad järjest suuremate ja suuremate raskuste […]

31 Mar

Algkristlik kunst

      rõhutud koopatunne, rõhtloodis edasitung; karm usuind, katakomb ja kohtusaal.     Rooma hiiglariigi sisemine raugemine algas juba peale vallutussõdade lõppu II sajandil p. Kr. Orja­pidamisel põhinev majandus, mis elas sõjasaagina saadud orjade odavast tööjõust, hakkas orjaturu kaha­nemisega aegapidi lagunema. Samal ajal kuhjusid linnadesse suured vabade talupoegade hulgad, kes ei suutnud enam võistelda […]

25 Mar

Mida sõjast loodetakse

      Juba paar aastat enne praegust sõda ütles keegi itaallane (Corradini): „Rahu on korraldav ja alalhoidev, sõda aga uuendav jõud . . . Sõda täiendab rahu ja mõlemad vahelduvad jõud esi­tavad elurütmi . . . Sõda on jõud, mis meie sotsiaalset organismi uuendab, kuna see kestval rahul langemisele ja surmale kaldub. . . […]

20 Mar

Ääremärkusi haritlaskonna ja rahva vahekorrast

    Kurtmine haritlaskonna rahvavõõrsuse üle ei ole meil Eestis vist kunagi täiesti vaibunud. Oli aeg, kus iga kõrgema hariduse lätteile pääsenud eesti noor oma rahvale otseselt kaduma läks ja kus harit­laskonda eraldasid rahvast mitte ainult seisuslikud ja klassilised, vaid ka rahvuslikud vaheseinad. Viimasel ajal on hakatud idealisee­rivalt kõnelema haritlaskonna, vähemalt üliõpilaskonna ja rahva vahekorrast […]

17 Mar

Akadeemilise haritlaskonna osa rahva kasvatamisel

      Iga ühiskondliku elu arengujärk tunneb vastuolusid — kord on nad suuremad, kord väiksemad. Kaasaja üheks mõtlemapane­vamaks vastuoluks Eestis on nähe, et kõrgemate õppeasutuste lõpe­tanute arvu kiire suurenemisega ei käi kaasas sama akadeemilise haritlaskonna osatähtsuse tõus rahva kasvatuse mõjutamisel. Olu­kord on isegi täiesti vastupidine: akadeemilise haritlaskonna osa­tähtsus rahva ideoloogilise ja vaimse kasvatuse suunamisel […]

11 Mar

Victor Hugo

     Elule lähemale tuli teine suur romantik, keda humaansusetunne ja kaastundmus inimsoo õnnetuma osaga aitas tõusta suureks sotsiaalseks luuletajaks, rakendada oma võimsat romantilist fantaasiat sajandi tähtsamate ülesannete teenistusse. Ta omas suurt luuletaja-annet, ta oskas vapustada südameid inim­like kannatuste piltidega ja kütkestada üldsuse tähelepanu tähtsate sotsiaalsete probleemide külge. Kuigi ta programm piirdus usuga haridusse ja […]

05 Mar

Ajalooline pseudomorfoos

        Araabia (ka maagiline, selle sõna araabia tähendu­ses) kultuuri terviklust ei ole Õhtumaa ajaloolased taibanud, kuigi hilisaraabia ajaloolased selles teadli­kud olid. Isegi head nimetust ei ole sellele antud. Selle põhjustas araabia kultuuri olemasolu ja seisu­kord teiste kultuuride keskel. Siin on tegemist pseudomorfoosiga. Mineraloogias nimetatakse pseudomorfoosiks nähtust, kus mingi kiviliik on võtnud endale […]

29 Feb

Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka

      K. A. Hindrey: Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Suvejutt. Noor-Eesti Kirjastas Tartus, 1939. Hindreyle on ette heidetud kompositsioonilist laialivalguvust osalt põhjendatult, sageli ka põhjendamatult. Nagu teame, on ta aga üks sääraseid autoreid, kellele tavalised kompositsioonireeglid võibolla ülekohut teeksid. Tal on jutustamises omad seadused, ja kui ta südametunnistus on puhas […]

29 Feb

Ummiktänav

  Richard Roht: Ummiktänav. Romaan. Noor-Eesti Kirjastus, 1937. Ummiktänavasse satub Rohu uusimas romaanis peategelane Kuslap, üliõpilane Tartust, kes majanduslikel põhjustel on sunnitud Järvesuu-nimelise väikelinna tarvitajateühingus raamatupidajana leiba teenima hakkama. Sündmustekäigu algul ei tähenda Ummiktänav muud kui kitsast ja räpast tänavasoppi, milles Kuslap endale odava korteri leiab; hiljem sümboliseerib aga ummiktänava nimetus kogu ümbruskonna umbset õhkkonda, […]

29 Feb

Kirjandusmajanduslikke päevaküsimusi

    Poliitiliste suhete ning riigielu ümberorienteerumise kõrval pulbitsevad juba aastaid majanduslikud küsimused nagu põrgukatlas. Tööstus, kaubanduseksport, import, tööpuudus… — need on tänapäeva tulipunktid, mille lahendamisele näikse koondatud olevat kogu inimenergia. Eraalgatuslik põhimõte üksi pole enam võimeline pehmendama neid ristteravusi. Kõikjal nõutakse keskvõimude reguleerivat abi. Riik annab juurdemakse muna-, või- ja peekoniekspordile, preemiaid metsaväljaveole, annab […]

29 Feb

Ennäe inimest!

      MAIT METSANURK: KOGUTUD TEOSED V. ENNÄE INIMEST! ROMAAN. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS.      Mait Metsanurga viiekümnenda sünnipäeva puhul on ilmunud kogutud teostest, järjekorras teisena, viies anne, aastate eest müügilt lõppenud romaan Ennäe immest! Kuna Metsanurk on meil tuntud meistrina, kes igal võimalikul juhul oma tehtud tööd ümber vormib ja parandab, sageli tundmatuseni […]

29 Feb

Liblika lend

      MATS MÕTSLANE: LIBLIKA LEND. JÄMEDAID JOONI IGAPÄEVASEST ELUST. NOOR-EESTI KIRJASTUS, 1927.       Viimasel ajal esineb kirjanduses kaunis tihti üliõpilane: ta on juba igal pool ja ta on väga mitme­sugune. „Liblika lend” haarab jälle üliõpilaselusse ja nimelt vii­maste aastate tagaseinal, kuigi pole võetud ülesandeks anda iseloomukat kujutlust sellest elust laiemas ulatu­ses […]

28 Feb

Humanitaarteaduste hariduslikust väärtusest

    Kosmos ja selles voogav ning pulbitsev mitmepalgeline elu moodustavad suure mõistatuse, mida inimkond muistseist ürg­aegadest alates püüab lahendada. Lakkamatu visadusega on ini­mese juurdlev ja uuriv mõistus taotlenud maailma ja elu varjatud seoste mõistmist, et sel teel omandatud teadmiste kaudu looduse ja elu üle valitseda ning neid juhtida. Ent kosmos ei anna nii ker­gesti […]

27 Feb

Missugune peaks olema uue gümnaasiumi ilme?

     1922. aastal maksmapandud Avalike keskkoolide seaduse järgi loodi meil väga mitmesugust laadi gümnaasiume. Lääne- Euroopas üldtunnustatud humanitaar- ja reaalgümnaasiumi kõrval tekkisid meil erilaadilised gümnaasiumid, nagu kommerts-, majapidamis-, tehnika, põllumajandus-, sotsiaal- jne. gümnaasiumid. Viimaste hulgast olid kommertsgümnaasiumid (kommertskoolid) tuntud juba veneaegses koolisüsteemis, teised erilaadilised keskkooliharud olid uudiseks. Kuigi need erilaadilised harud kandsid väga mitmesuguseid […]

26 Feb

Haridusküsimustest tänapäeva kultuuri taustal.

      Viimastel aastatel on haridusküsimused eriti teravalt päevakorrale kerkinud, kuna elu on sel alal esile tõstnud nähtusi, mis nõuavad mõneski suhtes senise suuna revideerimist. Võib üldiselt ütelda, et ligikaudu kuni iseseisvuse aja teise aasta­kümne alguseni valitses meil hariduse alal üsna ühtlane vaade ja suund: selles nähti kõige tähtsamat ja kindlamat alust meie rahva […]

24 Feb

Rooma kunst

       monumentaalsus, keskendus, võim. Kui roomlased 146. a. e. Kr. vallutasid lõplikult Kreekamaa, olid nad oma kunstiloomingus vastu võt­nud juba tunduvaid mõjutusi Kreekast. Poliitiline vallutamine avas täielikult tee kreeka vaimsele mõ­jule: oma usundivormidki pärisid roomlased helleenidelt. Selles võitja alistumises võidetu kultuurivormi­dele tohiksime näha lähedat sugulust mõlema rahva elulaadi ja elutunde vahel, mis on […]

20 Feb

Shakespeare’i loomingu hinnang

        a) Shakespeare’i draamade ainestikust ja temaatikast. Shakespeare algas dramaatikutegevust vanade näidendite kohen­damise ja ümbertöötamisega. Mitte ainult alguses, vaid ka hilje­m, paremategi draamade puhul pole aine tema enda leitud. See on laenatud kas kaasaegsete kirjanike töist, võetud vanadest kroonikatest või koguni ladina kirjandusest. Nii on tema poolt kasustamist leidnud küll Plutarchos, küll Boccaccio […]

12 Feb

Rahvusliku kasvatuse abinõusid perekonnas, koolis ja seltskonnas

              Loomulikes oludes algab kasva­tus perekonnas, kus kasvatajaina esi­nevad vanemad, varemail eluaastail peamiselt ema. Kuna mõjud, mis saa­dud lapsena, jäävad püsima kõige tugevamaina, siis on tähtis, et kasvatus oleks seatud õigele alusele juba perekonnas lapse kõige varasemas eas. See­ga esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Ühes füüsi­lise […]

08 Feb

Haritlane ja spets

    Käesoleva aasta algul, uue ü l i k o o l i d e seaduse kehtimahakkamisel, kui üliõpilasorganisatsioonid pidid ümber registreeruma ja endi nimedki muutma, asusid meie vanemad üliõpilasorganisatsioonid otsustavalt oma ajalooliste nimede kaitsmisele. See aktsioon, mis leidis vastavates instantsides arvestamist, ei olnud ainult romantiline, välispidise vormi entusiastlik säilitamistung, vaid pigem valmisolek seista […]

07 Feb

Eesti sakslaste päritolust

        Balti saksluse ideoloogia kauaseks traditsiooniks on oma erikoha rõhutamine Baltimaade ajaloos, mis olevat saavutatud tänu siinsete sakslaste kokkuhoiule, eraldumisele muudest rahvastiku kihtidest, oma valitud ülesande — maa valitsemise — tähtsuse õigele äratundmisele, soo puhtusele, sitkusele ja vastu­pidavusele, võitlustes omandatud eesõigustele ja muudele rüü­tellikele omadustele. Alles kõige viimasel ajal hakkab ikka enam […]

06 Feb

Albert Suerbeeri aegsed üritused Rooma-katoliku usku Venes levitada

           Turu ülikooli rektor, tuntud Soome ajaloouurija A. H. Wirkkunen lubas oma eluajal mitmel korral meie „Ajaloolist Ajakirja” oma kaastööga toetada, kuid kahjuks takistas äkiline surm nende austavate lubaduste teostamist Nüüd on dots. A. Korhonen meile kadunu järgijäänud käsikirjest lahkesti käesoleva artikli avaldamiseks saatnud, millega prof. Wirkkuse soov osaliseltki täide läheb. […]

05 Feb

Hingeelu sotsiaalne olemus

      Inimese mõistmiseks on tarvilik vaatlusele võtta ta suhtumine kaasinimestesse. Inimestevahelised suhted on osalt määratud looduse poolt ja sellistena muutu­stele alluvad, osalt siit võrsuvad plaanikindlad suhted, nagu neid võime näha eriti rahvaste poliitilises elus, riikide kujunemises, ühiskonnas. Inimese hingeelu ei saa mõista ilma, et samaaegselt vaatleksime neid seo­seid. 1. „Absoluutne tõde“. Inimese hingeelu […]

05 Feb

Inferioorsustundest, ambitsioonidest ja muust

      Märkmeid.       Kujuteldav oleks riik, milles elu on energiline, herk, tasakaalukas ja terve. Vaevalt leidub kohta, millele need epiteedid oleksid igal pool ja igati iseloomustavad. Siiski on võib-olla üksikuid, kus üldolukord vähe­malt laiemates ühiskonnakihtides läheneb sellele ideaalile. Ja kui seda ei ole, võib selle kujutleda. Reaalsus annab viiteid, millest saab […]

04 Feb

Uusromantismist kui nooreestlaste kirjanduslikust usutunnistusest

        Eelkõige meenutagem, et „Noor-Eestit“ on meil üldiselt nime­tatud impressionistlikuks, uusromantiliseks, sümbolistlikuks, individua­listlikuks, dekadentlikuks, modernistlikuks jne. stiilivooluks. Nimede rohkus on tingitud sellest, et „Noor-Eestil“ polnud, nagu nägime ees­pool, ühiseid seisukohti. Sageli olid ühe kirjaniku tõekspidamised teise omadest tunduvalt erinevad. Veel „Noor-Eesti“ ajakirja teises numbris küsib Joh. Aavik arvustustele vastu vaieldes: „Kas aga […]

03 Feb

Marginaale eestluse poliitilisest solidaarsusest

      Et riiki luua ja hoida, on tarvis ühistunnet, ühiskondlikku patriotismi. Et Eesti riik loodi ja et ta püsib, siis järeldame, et eestlusel on vajalikku ühistunnet, solidarismi. Selle solidarismi areng on pika ajaloolise käigu tulemus, areng tõusude ja mõõnadega, mitte alati pidev, mitte üha tõus­vas tendentsis. Küsimus iseenesest on juba poliitilise ja kultuuriajaloo […]

02 Feb

Prantsuse romantiline kool

         19. saj. kahekümnendate aastate algul kogunesid kirjanik Charles Nodier (šarl nodjee) korterisse pühapäeviti noored inimesed, kes armastasid kirjan­dust. Nad tõttasid raamatuturu iga vähegi silmapaist­vama uudise kallale, arvustasid seda ning töötasid ühiselt välja uued vaated luule, tema ülesannete ja vormide kohta. See kuulus ring (Cénacle — senakl) oligi keskuseks, millest kujunes romantiline […]

01 Feb

Apollooniline ja faustilik hing

    Igal kultuuril on oma hing, mis avaldub ta usus, kunstis, teaduses, riigikorras jne. Antiikkultuuri hinge võib nimetada Nietzsche järgi apolloniliseks, ta idealiseerib ruumiliselt piiratut, meeltega haaratavat üksikkeha. Õhtumaa kultuuri, mille hinge ürgsümboliks on aga piiritu ruum, on sobiv nimetada faustilikuks, kuna ta esindavaimaks kujuks on Faust. Apollonilised on alasti inimese kuju, mehaaniline staatika, […]

31 Jan

Sündmusteta suvi

        K. A. Hindrey: Sündmusteta suvi. Romaan. Noor-Eesti Kirjastus, 1937.       Kui K. A. Hindrey oma uue romaani pealkirjas juba ette juhib tähelepanu teose sündmustikuvaesusele, siis ei kergita ta sellega esile kaugeltki mitte mõnd säärast eesti romaani iseloomuomadust, mis seni oleks olnud meil hoopis võõras. Intriigilõtvus meie paljuviljeldud romaanis on […]

31 Jan

Karmid rütmid

    August Alle: Karmid rütmid Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus. 1934.      Pärast mitmeaastast vaheaega esitab August Alle lugevale publikule jälle vihu oma huvitavat luulet. Päälkiri toonitab värsside mehist, provotseerivat ilmet nagu omal ajal Carmina barbata. Kuid lugemist alustades satud tunde- ja muljemaailma, mis on kõike muud kui karm. Pehmete, ainult vahel harva sekka […]

31 Jan

Lenini pärijad

     „Nep’i“ maksmahakkamine mõjus Nõukogude Venemaal nagu õhuakna avamine lämbunud ruumis: aasta-paariga hakkas maa jälle elama. Ikaldusest hoo­limata tuli linnadesse küllalt toiduaineid. Linnadest põgenemise asemel — Petrograd oli kord sõjakommu­nismi aegu 2 miljonist tühjenenud juba peaaegu poole miljoni elanikuni — hakkas rahvas jälle linnadesse voolama. Korteripuudus andis seal varsti end tunda. Eriti kiiresti arenes […]

31 Jan

Antiikkunst

     — lihtsus ja tasakaal, jõud ja harmoonia. Antiikkunsti all mõeldakse harilikult Kreeka-Rooma kultuuripiirkonnas väljakujunenud kunstilaadi, mis ümmarguselt võttes valitses 1000 aastat (aastast 600 enne Kr. kuni 400 peale Kr.) Vahemere­maade kunstiloomingus ja Rooma vallutuste tagajärjel tungis välja oma algupärasest kodust ka kaugele Aaf­rikasse, Väike-Aasiasse ja Lääne-Euroopasse. Säili­nud rohkearvulised mälestusmärgid sellest rikkast kunstiringist lubavad […]

28 Jan

Esteetilisest kasvatusest

        Uueaja pedagoogika seab esikohale lapse individuaalsete omaduste arendamise. Selles sihis on siiaajani peaasjalikult lapse mõistuslikku (inte- lektuaalset) külge rõhutud, kuna tunded (emotsioonid) unustusse on jäetud ehk viimase kohale asetatud. Kasvataja ülesanne oleks lapses kõiki vaimlseid ja hingelisi omadusi arendades neid täielikku kokkukõlasse viia. Prae­gune kool on üheteistkümnendal tunnil unest ärganud ja […]

25 Jan

Uuemad voolud metoodikas

      Tänapäeval kõneldakse ja kirjutatakse sageli, et igale poliitilisele pöördele uuendused järgnevad haridustöö alal. Mil määral need uuenduspüüded ise ühiskondlike uudsuste saavutamiseks kaasa on mõjunud, jätame siinkohal selgitama­ta. Asume otseteed selle metoodilise voolu vaatlemisele, mis aegamööda arenenud on viimase 50 aasta jooksul; alles viimane poliitiline revolutsioon tõi ta meie vaatepiirkonda. Uute püüete sihiks […]

24 Jan

Inglise kirjandusest

      Die liter. Welt’i Inglismaale pühendet erinumber (2. sept.) sisaldab mõningaid tähelepanu väärivaid artikleid. Herberth E. Herlitschka heidab seal pilgu inglise kirjanduse viimasele aastakümnele ja leiab, et inglise kirjanik ei karda kunagi seotust minevikuga ja traditsioonidega, nagu sakslasest noorkirjanik, kes haavuks, kui teda ühendusse seataks Fontanega või mõne teise klassikuga jutustuskunsti alal. Kui […]

23 Jan

Eesti eelajaloolised liikumata muinasjäänused

    Need allikad, mida eelajalooline muinasteadus oma uurimises tarvitab, on osalt lahtised muinasriistad, osalt liikumata ehk kinnised muinasjäänused. Mõlemaid uuritakse üksikult ja rühmade kaupa, et kätte saada see, mis teatud alale, n. n. kultuurprovintsile on tüüpiline ja iseloomustav, mis seal on rahvuslik. Rikas ja hästi läbitöötatud materjal võimaldab saada pildi rahva muistsest kultuurist, usust, […]

22 Jan

Mina-kultus saksa filosoofias

        Ameerika filosoofi George Santayana teos Egotism in German Philosophy, mis esmakordselt ilmus juba 1916. a., on nüüd ilmunud uues väljaandes ja leiab laialdast tähelepanu, sest viimaste aastate sündmused asetavad selles kahekümne kolme aasta eest väljendet vaated uude valgustusse. Santayana peab keskendumist mina-küsimusele ja selle erilist tähtsustamist iseloomustavaks saksa mõttelaadi kohta üldse, […]

21 Jan

Thomas Hardy

         TEMA SURMA PUHUL.     1 On tõsi, mida kirjutab Thomas Hardy surma puhul „Berliner Tageblatti“ Londoni kaastööline, et iga harit inglane oleks üllatet, kuuldes nimetetavat praegu mandril populaarse kombe järele Inglismaa suurima kaasaegse romaanikirjanikuna John Galsworthy’t ja mitte Thomas Hardy’t. Ta oleks veel enam üllatet. Ta vaatleks kõnelejat teatava tumma, […]

20 Jan

Rahvalähedane haritlaskond ja selle kasvatus

      1. Mõni aasta tagasi kõnelesin inimesega, kes „kõige kindlamaist allikaist“ saadud andmeil teadis, et meil olevat lähemal ajal oodata uuesti oma aadliseisuse sisseseadmist. Mis saavad selle seisuse aunimedeks, kas endised parun, paruness, krahv jne. või midagi muud, seda ta küll ei teadnud. Kuid seltskonnas, kus sellest samuti kõneldi, väitsid kurjad keeled, et […]

19 Jan

Meie riigimõtte kriis

      Kui rahvas oma riigikorraga hästi ei sobi, siis kalduvad juristid varsti arvamusele, et süüdi on rahvas: miks ta ei kasuta õieti oma põhiseadust? Miks ei arenda ta seda vajalikult välja? Juristi seisukoht on ka arusaadav: keegi ei tohi ju end vabandada seega, et ta ei tunne seadust. Nii on igal kurtmisel lühike […]

18 Jan

Kultuuritemplid

        Tarvitan siin meelega sihilikult sõna „t e m p e I” , kuna see sõna on sügavalt juurdunud rahvahulkade teadvusse. Nimetades seda sõna on igaühel kujutlus mingist suurest ja puutumatust ning pühast kohast või ehitisest, mille vastu on aukartust ja lugupidamist. See tunne on seotud küll usuliste mõistetega, aga kas poleks […]

17 Jan

Shakespeare’i loomingu ülevaade ja perioodistamine

     Shakespeare’i ajal draamasid ei trükitud, sest neid ei peetud kirjanduseks tavalises mõttes. Tollal näidend ei olnud lugemiseks, vaid teatris nägemiseks. Ja käsikirjana see müüdi teatrile, mis puhul siis näitlejad said draama ainukesteks omanikeks. Teater paljundas teatavat lavatükki muidugi ainult enda vajaduste järgi. Selle trükkiminekut oli näitlejail (resp. teatri osanikel) põhjus takistada, sest vastasel […]

16 Jan

„Suur sajand” (Versailles).

    Gootika ajajärgul oli Prantsusmaa Euroopa vaimseks juhiks, XV ja XVI sajandi renessanss aga andis juhi õigused Itaaliale. XV saj. nõrgestasid 100-aastase sõja segadused tugevasti Prantsuse kul­tuurielu, mis ei suutnud enam sammu pidada Itaalia otsustava pöördega antikaja pärimuste poole. Antiikmälestuste lõplik uuestiäratus jäi niiviisi Itaalia ees­õiguseks, kuigi Prantsusmaa juba XIII sajandil oli teel selle […]

15 Jan

Õppe- ja kasvatustöö lähendamisest õpilasele

    1. Õppe- ja kasvatustöö lähendamine õpilasele on praktilise pedagoogika põhiprobleeme. Selle probleemi lahendamisele on peamiselt suunatud otsingud ja uurimused ka kõigil teoreetilise pedagoogika aladel, sest selle probleemi õige püstitamise ja mõistmise kaudu avame ukse produktiivseks tööks pedagoogi­lisel tööpõllul. Iga samm, iga algatus kasvatuses ja õpetuses, mis ei käi selle ukse kaudu, s.o. mis […]

15 Jan

Uusromantikute vanem rühm

      Realismi valitsusaeg eesti kirjanduses kestis ainult kümmekond aastat. Tema kaudu kõneles ühis­konna protestimeeleolu otsekui tuha alt. Kuid selle meeleolu ilmsi lõkkeleplahvatamisel pidi realism kir­janduses jälle maad andma romantikale. See areng andis end tunda uue sajandi esimesist aastaist peale ja tõusis tipule 1905. a. revolutsioonis. Ilma välis­olude muutuseta oleks eesti rahvas pidanud küll […]

14 Jan

Nooreestlaste loomingust

    Oleme lähemalt tutvunud „Noor-Eesti“ liikumise kujunemise üksi­kute faasidega ja ülesseatud programmiga, asugem vaatama ka selle sisustamist. Peame juba alguses avameelselt tunnustama: „Eesti koja“ ehita­miseks kokkukantud „ained“ pole küllaldased koja valmistamiseks loodud plaanide järgi. See on jäänud igal arenemisastmel palju vähe­semaks, kui nõudis seda ülesseatud programm. Kordus jällegi nooruse igavene traagika: teod tegelikus elus […]

12 Jan

A. H. Tammsaare teoste lõpplahendused

    l. Kirjandusteose lõpetamise all võime mõista teoses midagi niisugust, mida kirjanik peab leidma, avastama või välja mõtlema n.-ö. viimse juhtumusena enne tavalist sõnakest: lõpp. On soovi­tav, et sündmustik laheneks kõigi teoses ettetoodud asjaolude ja tegelaste iseloomude põhjal paratamatult, ja et tegevustik vai­buks loomulikult, kui kõik, mis öelda, on öeldud ja kui teose ideeline […]

11 Jan

Mõni tähelepanek Tammsaare lause struk­tuurist ja sõnastusstiilist üldse

          1 ui eesti proosakirjandust käsitledes on kõneldud stiilist, otsides selles ilu, reljeefsust, nõtkust, sära ja muid voorusi, siis endastmõistetavalt on toodud nn. head stiili esindava näitena ikka Tuglas, küllap vist ka Gailit, võib-olla ka Aino Kallas oma loomingu eestipoolses osas, ning lõpuks kahtlemata Joh. Semper. Seejuures on stiili all tavaliselt mõistetud […]

10 Jan

Erinevus geomeetrilise vaimu ja peenuse vaimu vahel

    1 On olemas kaht liiki vaime, üks on geomeet­riline ja teist võiks nimetada peenuse vaimuks. Esimesele on omased aeglased, ranged ja paindumatud arusaamad; viimasele aga on omane mõtte nõtkus, mida ta üheaegselt rakendab talle meeldiva olendi mitmesuguseil meelepäraseil osadel. Ta läheb silmade kaudu südameni ja väliste liigutuste kaudu tunneb ta ära, mis sün­nib sees. […]

09 Jan

A. H. Tammsaare.

      30. I 1878 — 1. III 1940. A. H. Tammsaare elutee lõppes põrutavalt äkki ja ükski poolehoid ei suuda tema maise mina saatuses midagi enam muuta, ehk küll pikal, pikal ajal oli see võimalik. Ent sügav poolehoid võib nüüdki veel suuresti kaasa aidata A. H. Tammsaare vaimse mina sügavamale ning laiemale mõjulepääsule. Ja nii […]

09 Jan

Tammsaare looming linnulennult

        ui käesolevas kirjutises tahame äsja meie keskelt lahkunud suurt vaimuinimest mälestada ta loomingu vaatlusega mõnel leheküljel, siis küll toimime mitte sugugi kiiduväärt julgusega. Mitmete kohta Tammsaare romaanidest on arvustajad ütelnud, et läheb raskeks ühegi antud teose ülenägemine ja sisurikkuste seletamine, koguni läbilugemine „ühe sõõmuga“. Ja mõnes väike­seski Tammsaare „laastus” on mõtete arendus liiga […]

08 Jan

Jooni August Kitzbergist

„Terves mu olemises ei olnud ju süsteemi, kuis võibki olla seda mu töös, — le style c’est l’homme”, ütleb A. Kitzbergoma „Mälestuste” I jao algul ja avaldab sellega kõik oma „tuuletallamise” kalduvused. Tal on selleks liiga elav temperament, liiga õrn väliste muljete vastuvõtlikkus, liiga suur liikuvus ja ageerimistahe, et „süsteemi” pidada. Ta ei ole suutnud […]

06 Jan

Inimese hing.

              1. Hingeelu mõiste ja eeldus. Hingestatuks peame ainult liikuvaid, elavaid organisme. Hing seisab tihedaimas suhtes vaba liikumisega. Paigalseisvail organismidel vaevalt on hingeelu, see oleks neile ka täiesti ülearune. Oleks veider oletada, et juurduval taimel on tunded ja mõtted, kuna ta samas näiteks peaks ootama valu, mida ette näeb, kuid mille eest ta liikumisvõime puudusel […]

05 Jan

Prantsuse romantismi teerajajad: Chateaubriand ja madam de Staël.

    Saksamaal anti romantilisele tundmusele sügavaim kuju. Maa, kus puudus poliitiline elu, kus selle eest aga oli palju mahti mõelda ja unistada üksinduses, — selline maa oli heades tingimustes romantiliste ideaalide arendamiseks. Just selle tõttu oli saksa romantism oma iseloomult nii abstraktne ja elutu. Teisiti are­nesid lood naabruses, Prantsusmaal, kus 18. sajandi lõppu ja 19-nda […]

05 Jan

Kosmiline ja mikrokosmiline.

    Vaadelgem õhtul lilli, kuidas nad loojeneva päikese ajal sulgevad oma õied. Mingi salapärane kartus tekib meis, midagi seletamatut on selles maaga seotud olemises. Tum­malt seisab mets, vaikivad aasad, puu ega põõsas ei liiguta end. Ainult sääseke on vaba, ta tantsib õhtuvalguses, liigub, kuhu soovib. Taim on iseenesest eimiski. Ta on osa maastikust, mil­lesse juhus […]

04 Jan

Omakultuurist ja selle ülesandeist

       Reisija, kes esmakordselt näeb võõrtõulist rahvast, ei suuda algul kergesti eraldada ühte isikut teisest. Üks neeger näeb välja nagu teine, üks hiinlane või mandšu samuti. Euroopas on palju kõneldud ja kirjutatud — ja tehakse seda tänapäeval üha edasi —, et ühte rahvast eraldavad teisest ülesaadamatud erinevused: hiinlasele peab suure vaevaga selgeks tegema, et üldse […]

04 Jan

Rahvuslikust kasvatusest üliõpilaskonnas.

     Käesoleva aasta jaanuarikuul, mil peeti ära Tartus rahvusliku kasvatuse kongress, leidis avalikku hindamist ja käsitust üks meie aja elulisemaist küsimustest — rahvuslik kasvatus. On selge, et saades iseseisvaks rahvaks peame lahendama rahvusliku kasvatuse probleemi; tahtes püsida ajaloo näitelaval rahvana, peame looma omapärase kultuuri, milline oleks lisaks üldinimkultuurile. Seni oli takistatud rahva omapärane areng, kusjuures […]

03 Jan

Millised peaksid olema meie üliõpilasühingud?

    1. Tean, et see küsimus, eriti praegusel ümberkujunemise ajajärgul, on liiga raske ja keeruline, et temale kõigekülgset ja püsimajäävat vastust võiksin anda mina või ka keegi teine. Arvan ometi, et see küsimus on ka katkendlike mõtete avaldamise õigustamiseks küllalt tähtis, ja et just sarnase küsimuse kujul kõige kohasem on ligineda niihästi üksikute ühingute siseelule […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share