Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

     Selma Lagerlöf 80-aastane    esk-Rootsis, Wärmlandis, on Mårbacka mõis. Mårbackas elab praegu Selma Lagerlöf. See oli ka Mårbackas, kus Selma Lagerlöf sündis a. 1858 20. novembril eelviimase lapsena. Ise ta ütleb sellest sündmusest: „Võib kergesti kujutada, et neil oli vaeva ja tegemist vanas Mårbackas. Laps sündis sel päeval kaunis hilja õhtul ja selline asi […]

     Hiecke ütleb: „Lugemisvara, mis peab ainult lastele kõl­bama, just sellepärast ei kõlbagi neile.” Kuidas seda mõista? Kas ei peagi vahet olema täiskasvanute ja noorte lugemisvara vahel? Vahe peaks ikka olema, sest ei saa ju noor aru kõigist probleemest, mis käsitletud täiskasvanute jaoks kirjutatud töis. Hiecke tahab öelda vaid seda, et laste lugemisvara peab olema […]

     Tuleviku ülesanded ja nende tähtsus eesti rahvuskultuuri arendamisel     Teaduse ülem siht on t õ e otsimine. Sellepärast seisab õige teadus kõrgemal rahvuste, klasside, riikide, parteide j. m. inimkonna rühmi­tuste huvidest ja vastoludest. Ometi ei saa ka teadus jääda väljapoole aega ja ruumi ning on teatud määral väliselt sõltuv kohalikest oludest: olemasolevast uurimisainesest, […]

Kahe lähema hõimu üliõpilaskonna suhete sõlmimine teineteisega on iseenesest mõistetav, kuid soome ja eesti üliõpilaskonna vahel puudus see suurema osa möödunud sajandist täiesti. Eesti üliõpilased kuulusid veel haruldaste nähtuste hulka; rasked poliitilised ja majanduslikud olud sulgesid eesti noortele meestele ukse ülikooli. Soomlasi käis küll suuremal arvul Helsingi ülikoolis, aga need ei tundnud mingisugust põhjust Eestit […]

     Keset Ameerika Ühendriikide kurikuulsat dollarijahi õhustikku leidub absoluutselt, kuigi mitte relatiivselt võttes õige paljugi kultuursuse ja tõsise vaimse süvenevuse saari. Niipalju kui eemaltvaatajana võimalik jälgida, saab mulje, et üldine nivelleering ja materialism siin-sääl kutsuvad esile seda ägedama reaktsiooni vaimsuse kasuks. See, mis mõne vanema kul­tuuriga rahva liikmeile tundub endastmõistetavana, on sääl kättesaadav ainult […]

     Põhikorraõiguslikud küsimused on kõige raskemad küsimu­sed õiguslikus elus. Aastatuhandeid on mõtiskletud selle üle, kuidas kõige otstarbekamalt korraldada inimeste ühiselu riigis, kuid tänini pole veel suudetud anda selleks kõiki rahuldavat lahendust. Üksikute inimeste poliitilised arusaamad ning soovid osutuvad nii varieeruvaiks, et vähegi suurema rahvaarvu juures on küll täiesti võimatu riiki luua „ühiskondliku lepingu” kaudu, […]

    Pöördume nüüd nende meetodite tarvituselevõtmisele esimese peaprobleemi, nimelt kunsti subjektiivse külje ehk kunstniku loomingu ehk, üleüldisemalt öeldes, ülepea kunstitegevuse kohta. Kui soovitakse täielikult tundma ja mõistma õppida mõnda inimlikku vaimutegevust, tuleb alati silmas pidada kolme pääpunkti, mis kõik muu seletavad : 1. neid motiive sõna kõige laiemas mõttes, millest see tegevus areneb. Mõistan sääljuures […]

     Aastat kümme juba elab Noor-Eesti. Ta ärkas mingisuguse noorte kirjanike ja kunst­nike rühmana. Edendav aeg mõjus ja Noor-Eesti muutus. Kasvades suureks, diferentseerus Noor-Eesti. Endisele rühmale liitusid juurde ini­mesed mitte enam otsekohe kunstiliste kaldu­vustega. Noor-Eesti rühm kui niisugune avaldas omi vaateid kõigepealt sellenimelises albumis, mille tegevuspõld varsti kitsaks jäi. Ilmusid eriväljaan­ded juba Noor-Eesti kirjastusel. Noor-Eesti […]

     1 Eduard Bornhöhe suri hiljuti. Ta oli rahvusliku kainenemisaja silmapaistvam kirjanik, kelle toodangus veel lõkkele lõid saabuva venestuse kiuste heledamad leegid. Kui avalikus elus rahvusliku tegevuse piirid ikka kitsamaiks tõmmati, leidus võimalus veel kirjanduses viimseid vastupanu katseid teha. Nii on Bornhöhe ja tema järelkäijate Saali ning Järve ajalooliste juttude mõju olnud kahtlemata suur meie […]

        Teatavasti andis J. W. Jannsen 1848. aastast saadik „Sannumetojat” välja, milles ainult ajalehe idu peidus oli. Oma olu poolest oli see „uut ja vana maarahvale rõõmuks ja õpetuseks” pakkuv väljaanne täiesti eriraamat, ometi selle vahega, et mitmed pikemad tükid selles pooleli jäid, nii siis lugejat pooliti kohustasid ka järgnevat raamatut omandama. Raamatu […]

      Demokraatlikkusele vastav filosoofia on personalism     Ameerikas on jõutud tuntusele, et pole võimalik päästa rahvaid, kui ei suudeta anda neile vastavat mõtteteaduslikku elualust. See tuntus on äärmiselt huvitav. Sest ta eeldab mitte ainult juhtide, vaid ka juhitavate hulkade teadmist ja teadlikkust enese kohta. See on koguliselt otsekohe võimatu. Mitte hulk ehk kogu ei saa […]

     Pedagoogika ilmas pole ühegi teise õppeaine käsitlusel nii palju mõtete lah­kuminekuid kui kirjanduse, eriti kirjan­dusloo õpetusel. Mitte ainult selle kohta ei saada täit selgust, mis aineid kirjandusloo tunnis arutada, mis arutamata jätta, vaid ka selles ei jõuta ühendusele, mis siht tuleb kirjanduse õpetusele anda ja missuguseid meetodeid tarvitada. Selle nähtuse põhjuseks pole mitte […]

     Aegamööda on kadumas näitelavalt vana õilis ballett. Asemele astub revüü. Kas ei märka me selles ajavaimu põhjapanevat murrangut? Ballett ja revüü – kumbki neist kajastab eri maailma. Tantsitud draama asemele, milles igal esinejal oli individuaalne osa, asub takti ja šablooni kummardav revüü, milles iga esineja on vaid osake massist ja jälgib ühtlast liikumise […]

  Suurte sõdade perioodi kohta, mis algasid Vene-Liivi sõjaga, on seni ilmunud kaks ulatuslikumat tööd, Tavaststjerna ja Forsteni poolt, kuid nimetatud autorid ei tundnud kõiki tähtsaid säilinud andmeid selle küsimuse lahendamiseks. Viimaste põhjal saame 1561. -1576. a. piires terviklikuma ülevaate Taani-Vene suhteist Eesti alal. Peale puhkenud Vene-Liivi sõja tõi 1560. ja 1561. a. rea suuri […]

       Tema 60. sünnipäeva puhul.    Alles üsna hiljuti katsus Johannes Semper ühes aastase novellitoodangu ülevaates mõne äsjase raamatu najal iseloomustada paari olulisemat novellisti tüüpi – ühelt poolt detaile tähele panevat, impulssi ja intuitsiooni järgivat, selle eest aga proportsioonidest vähem hoolivat „peenuse vaimu”, teiselt poolt selle antipoodi, „geomeetria vaimu” – kõike suures massis võtvat, […]

         Üksikud mõtted meie oleviku kohta.      I. as teie olete tähele pannud, kuidas suured pilved sünnivad? Esiteks ujuvad nagu uinudes väikesed, väikesed pilvesagarad kuskil taeva äärel; nendega seltsivad aga ikka uued ja uued pilvede ja pilvekeste salgad – ja vaadake, kuidas viimati kui mustav meri ähvardavalt üle taeva tõuseb, tormi tiivul kohisedes ligineb, […]

     Kui riik on rahvaste organiseerumise kõrgeim vorm, siis rahvusriik on selle kindlaim vorm. Suured ja ka vägevad riigid on osutunud lõpuks ikka nõrgaks, kui nad ei ole olnud üksiku rahvuse iseolemise kandjaks, vaid moodustanud kunstliku komplekti mitme rahvuse ühendusest. Kui anda vabalt valida kuuluvust ükskõik millise riigi kodanikule, siis ta hoiab esma­joones ikka […]