Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria 'nr. 7/2011' arhiiv

20 Jul

Läti jutt L. Koidula paberites.

      Kui meie haritlaskonnas ja kirjanduslikes ringides mõnikord on kõnelust eesti-läti vastastikusest kultuurilisest suhtlemisest, siis tekib alati mulje, nagu poleks meil eestlastel sel alal varemalt kuigi palju kokkupuuteid olnud oma naabritega, – nii vähe ollakse teadlik tõelisest seisukorrast. Lugu seisab lihtsalt selles, et meil pole kaua aega millegipärast vajalikuks peetud nende asjadega avalikkuses üldse […]

20 Jul

Arvustajaist ja arvustusest

      Iga kirjanduskriitik teab, kuivõrd raske on tüürida läbi kirjanduslike arvamuste rahutu mere. Ta peab olema valmis iga hetk põrkama vastu kirjanikkonna helluse või üldise maitse karisid. Iga kiitev, iga laitev sõna võib tema vastu esile kutsuda nördind poleemikaid. Kuigi ta oma vaated ja analüüsid on esitand täiesti bona fide, ei tarvitse ta ülla­tuda, […]

20 Jul

Rahvus ja majandus

   Rahvusliku teadvuse ja rahvamajandusteaduse suhtelisest noorusest sõltuvana on ka rahvuse ja majanduse vaheliste suhete käsitlus üsna hilise päritoluga. Majandusteaduse rajajaile polnud rahvus üldse majandusli­kuks teguriks. Nende arvates olid majanduslikud küsimused täiesti kosmopoliitilise, internatsionaalse iseloomuga ning täiesti sõltumatud üksikute rahvuste geograafilistest, ajaloolistest, ras­silistest ja kultuurilistest erivustest. Majandust käsitleti üksikute isendite ja kogu inimkonna, mitte aga […]

18 Jul

Tee rahvuslikule majandusele

   Eesti rahvusriigi säilitamise väljavaated olenevad oluliselt tema polii­tilistest ja rahvusbioloogilistest alustest. Rahvuslikust seisukohast on Eesti rahvastik küllalt homogeenne, kuna siin on üle 88% elanikkonnast ena­musrahvusest, s. o. riigirahvusest. Kuid kahjuks ei vasta sellele rahvuse homogeensele taustale meie rahvusliku majanduse olukord. Eesti majan­duse üldpildis torkab igaühele häirivalt silma võõrkapitali liiga suur osa­tähtsus. Ja on nähtusi, […]

11 Jul

Jean Giraudoux dramaatika

  Jean Giraudoux nimi pole meie lugejale enam tundmatu. Aastate eest pühendas J. Semper talle Loomingus artikli, mis esineb täiendatud kujul ta esseedekogus Prantsuse vaim . Pärast viimase ilmumist on Giraudoux, praegu viiekümnendate eluaastate keskel oma parimas loomingueas, käinud tüki uut ja tõusvat teed, mis on viinud teda tänapäeva kõige silmapaistvamate kirjanike kõrvale. Ta viimaste […]

10 Jul

Kirjanduse andam omakultuurile

  ui rääkida kirjanduse ja omakultuuri suhetest, siis võiks seda teha õige mitmel viisil. Võiks lähtuda küsimusest, kas meie kirjanduse arengutee ühtub eesti omapära kujunemise resp. kujundadatahtmise tendentsiga. Sellele küsimusele võiks julgesti vastata nii positiivselt kui negatiivselt, olenevalt vastaja isiklikust maitsest ja filosoofilistest tõekspidamistest. Kirjanduse mitmepalgelisust arvesse võttes ei teeks suuri raskusi tuua näiteid ükskõik […]

09 Jul

Kirjanduslikust kriitikast

  irjandusliku kriitika kriisist on meil kõneldud korduvalt. Vastavad sõnavõtud on kujunenud eriti ägedaks uute kirjanduslike voolude päevakorrale kerkimisel, seda enam, et võitlused viimaste ümber tihtipeale on kattunud sugupõlvede vaheliste võitlustega. Uute jõudude tungimine Parnassile toimub harva ilma iganenud seadusetahvleid ründavate lipukirjadeta, ideoloogilised kähmlused viimaste poolt ja vastu peetakse aga kirjandusliku kriitika lahinguväljadel. Igatahes alahindaksime […]

09 Jul

Esteetilise meeldimuse normatiivsetest ja objektiivsetest suhetest

        Me viimased arutused näitasid muuseas ka seda, mil viisil tekivad individuaalsed erinevused esteetilises maitses ja esteetilises otsustuses, ja niipea kui omale selgeks teeme nende põhjused, eriti esteetiliselt maitsva inimese suhtumises ilmnevad vahed, ei tundu esteetiline otsustus enam kaugeltki nii meelevaldsena kui hari­likult oletatakse. Me näeme nimelt selgesti, et üksikud inimesed tõepoolest igal […]

08 Jul

Eesti praegusest rahvuslusest

   Eesti üliõpilased või vähemalt meie organiseeritud üliõpilased on alati oma auasjaks pidanud olla isamaalased. Meiegi päevil on „eesti” kõige kesksemal kohal kõigis meie programmides, püüdeis ja vaateis. Kuid on tõsiasi, et see „eesti”, rõhutatagu seda kui tugevasti tahes, kõneldagu sellest, asetetagu see ei tea kui väljapaistvale kohale, ütleb niisugusena meile ise­enesest veel väga vähe. […]

08 Jul

Eestlaste osa Pärnu linna elanikkonnas Vene valitsuse algaastail 1710—1720.

  Täisõiguslike linnakodanike kõrval leidub Pärnus XVII ja XVIII sajandil „eeslinna elanike” („Vorstädter”) nime all tuntud kiht, millest suurema osa moodustavad eestlased. Tavaliselt esineb see kiht ka „kandjate ja kalurite” („Träger und Fischer”) nimetuse all. Selle kihi päritolu on väga mitmekesine. Osalt on eeslinna eestlased juba sugupõlvede kaupa elanud linna ümbruses ja saanud linnakodanikega sama […]

07 Jul

Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses ühiskonnas.

     Kiriku asend ja ülesanded iseseisvusaegses eesti ühiskonnas on suurel määral tingitud eeliseseisvusaegsest taustast – mille ulatust ei tule mõõta aastakümnete, vaid sajanditega. Omaette probleemiks on kasvõi seegi, millal ja kuivõrd eesti talupoegkond üldse kristianiseerus. On väidetud, et tõsisemast kristianiseerumisest võib juttu olla alles Rootsi ajal, mil kiriklikud reformid võimaldasid uut elu senisesse hangunud institutsionaalsusse. […]

06 Jul

Kõlbelisuskasvatusest koolis.

     On üldiselt tunnistatud, et inimese intellektuaalne arenemine karakteri, ja moraalse arenemise arvel viimaste tahajäämisel on suurim pahe, mis ei jäta end tasumata ei üksiku ega ühiskonna elus. On ju teadmistega varustatud leidliku, terava mõistusega kurjategija võrratumalt kardetavam harilikest kurjategijaist. Võr­reldagu meie suurtkätt hangeldajaid, riigivargaid, inimesetapjaid nende vähe­mate ametvendadega, et näha kuivõrd suuremad inimsoo vaenlased […]

05 Jul

Kultuur ja neuroos

  1.   Vaimutervishoid ja ühiskond Lääne-euroopalik kultuur on suutnud tõsta, tänu loodusteaduse ja seega ühtlasi tehnika jõudsale arengule, materiaalsete hüviste produkt­siooni etteaimamatult kõrgele tasemele. Kuid sellega ühenduses olevat probleemi – nende hüviste jaotamine sotsiaalse õigluse alusel – pole tal teatavasti seni õnnestunud lahendada. Teaduse abil, mis Lääne­euroopa kultuurkonnas välja kujundatud, on suudetud inimkonda päästa väga […]

04 Jul

Tõsielulisi elemente Pedro Krusteni romaanis „Vehklemõisa aednik”.

    Nii mõnegi teose kohta on öeldud: kahju, et see on ainult fantaasia. Tõelisuse veetlus pole loomulikult tuhmunud ka tänapäeval. Sellest johtub, et objektiivset tõepärasust pakkuv täitsa keskpäraste väljenduslike väärtustega memuaariline teos võib olla teinekord haaravam ning kestvamalt huvialune kui nii mõnigi viimisteldud ilukirjanduslik teos. Paljud autorid eelistavad siiski ühel või teisel põhjusel memuaarilise ainestiku […]

02 Jul

Võitlus Vargamäe ja Tammsaare taludes.

    1. „Maakera pole inimesele ometi kuidagi rohkem kui lillele taimelava, vaevakasele soo. Nende vahekorra algelisem, kandvam idee – nende vaheline võitlus,” kirjutas A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” I ilmumisel, vihjates oma suurromaani põhiideele – võitlusele. Seda inimese lakkamatut võitlust loodusega ja üleaedsete taluperemeeste omavahelist kemplemist oli kirjanik maast-madalast jälginud ja kogenud ei kuski […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share