Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

      õnad „seltskond”, „seltskondlik”, „ühiseluline” on meie aja haritlastele väga tuttavad. Iga päev leiame neid sõnu ajalehtede veergudel, tarvitame neid üksteisega juttu vestes ehk vaieldes. Avage mõni majanduseteaduse õpperaamat, ja te leiate seal kõnekäände, nagu: seltskondlik ehk rahvamajandus, seltskondlik kapital, selts­kondlik töö, seltskonna kasu; õiguseteadlane kõneleb avalikust ja seltskondlikust õigusest, avalikust arvamusest; ajaloo-ja ühiseluteadlane […]

     Üldiselt on sõjategevuse käik meie kodumaal Suure Põhjasõja ajal tuttav; ka leidub kirjandust üksikute sõjasündmuste ning -järkude kohta, kuigi veel kõik sõjafaasid ei ole üksikasjades lõplikult selgitatud. Suuremais monograafiais ning vanemais kirjutisis, leidub mõningaid üksikandmeidki, mis heidavad valgust sõja mõjule ning tagajärgedele kohtadel. Ometi on kindel, et arhiivides veel küllalt on varjul sedalaadi […]

      Lääne-Euroopa romantilise kirjanduse üheks olulisemaks omaduseks oli teatavasti  põgenemine olevikust ja tõelisusest uniellu, taandumine ruumilisse ja ajalisse kaugusse. Kui neid romantilise kirjanduse  tähtsamaid loomuomadusi täiel määral omistada ka eesti romantikale ΧΙΧ-nda sajandi teisel poolel, kas siis üldse palju oleks põhjust kõnelda selle ajastu ilukirjan­duse suhetest tõelisusega? Kas ei jää sel juhul üle muud […]

            „Mäletad, samal kohal, kus istume praegu, unistasime poisikestena nii tihti eesti rahvuse tulevikust. Me olime vai- mustet, me lõkendasime, meie plaanidel polnud piire, me vaatasime alla linna peale ja tundsime: see on meie linn, selle ümber laiub meie maa, kus elab meie rahvas. Milline tundmus valdas südame! Kuid me olime kui juudid Egiptuse orjapõlves, […]

     Viimati käsitletud kolme üleüldise kunstilise motiivi kõrval tuleb meil arutada veel puhtindividuaalsete motiivide tähendust. Sealjuures on nii mõnigi neist leidnud käsitlust teiste esteetikute poolt, ja sellepärast võib seda üldtuntuks oletada. Niisama ei tarvita kunstniku eriline and nii üksikasjalist uurimist kui senini käsitletud üldkunstilised motiivid. Peatame kõigepealt viimase punkti juures. On iseenesest mõistetav, et igal […]

     Olete muidugi kuulnud futurismist? See on uus vool kunstis. Tema jaatavad põhijooned on veidi segased, kuid ei­tavad küljed selle eest üliselged. Nad ütlevad: „Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!” Futuristid unustavad, et nende peas midagi päris uut ei […]

   Tõsine luule, nagu iga vaimset algupära olev ilu, on harukordne. Tõelist luulet, päris õnnestunud ja igielavaid luuleteoseid on võrrel­des õige vähe olemas, isegi maailmakirjanduses. On õigusega esitatud, et suurteski kirjandustes, mille ajaraamatud üle poolegi tuhande aasta ulatavad, mõni kümmekond tõesti suuri kirjanikke, luuletajaid on esindunud. Ei ole siis ime, et tõepoolest suuri kirjanikke vaevalt […]

      Me peame vaatlema ja mõistma isiku ja ühiskonna eluavaldusi sihiteadvuse seisukohalt. Isiku avaldused ja tegevus on sihipärased. Kasvatuse ülesandeid on avastada, selgitada ja hinnata seda sihiteadvust ja juhatada kasvandikule kätte õige tee ja sobi­vad abinõud positiivsete elusihtide taotlemiseks, reaalse ja tervik­liku eluplaani kujundamiseks. Seejuures on otsustava tähtsusega vastavate kogemuste ja harjumuste sisendamine kasvandikusse, […]

         26. detsembril suri prantsuse romaanimeister Paul Bourget 83. eluaastas. 1894. aastast peale akadeemia liige, kõigi pühitsetud traditsioonide ustavaim tugi, üldiselt tunnustatud ja euroopaliku kuulsusega romaanimeister, nii saavutas Bourget kõrge vanaduse keset üldist austust, mis oli seda ühtlasem, et Bourget seisis juba väljaspool tänapäeva kirjandusküsimusi ja näis kuuluvat ajalukku. Tema asendit määratleda tähendab end tagasi […]

         obeli käesoleva aasta kirjandusauhinna määramine Sillanpääle ei tulnud ootamata, vähemalt mitte põhjamail. Ja veel vähem võib keegi väita, et ta oleks tulnud teenimata või eeskätt poliitilistel põhjustel, Soome vastupanu-heroismi julgustuseks ja toetuseks. Juba 1931. aastal, kohe pärast Silja ilmumist tõstetakse päevakorda sellise auhindamise võimalus, ja just rootslased hakkavad juba varakult Sillanpääd hindama ehk […]

     Nagu kogu eesti rahvale, nii ka eesti üliõpilaskonna saatuskäigule on Eestile iseseisvuse toonud 1918. aasta olnud jõulise tähtsusega. Veel enam aga otseselt eesti soost üliõpilasele on tä­hendanud 1919. aasta, millise oktoobrikuus teadusejanusele noorsoole esmakordselt avanesid Eesti Alma Materi igivanad, uuesti pealkir­jastatud uksed. Vanasse kuulsasse astjasse, põlisesse teadustemplisse, valati vastne eestikeelse teaduseviljuse õli. Eesti üliõpilastest, […]

      Inimsoo ajaloos on ikka ja alati olnud ajajärke, kus sünd­muste areng läheb kiirendatud tempos. Muutused, mis tava­liselt toimuvad pikema aja kestel järk-järgult loomulikke takistusi võites ja vastujõude ületades, võivad mitmesuguste tegurite mõjul vabaneda sordiini alt ja teostuda silmapaistvalt laias ulatuses. Murrangulise tähtsusega uuendused, mis sellis­tel aegadel toimuvad, on suures enamikus saavutatavad vägivaldsel teel […]

      Mõnikord puhuvad meie natuke igaval kodumaal ka värsked tuuled. Kui nad tulevad, siis toovad nad endiga kaasa meie vaiksesse ellu mingi lainetuse, mis kogu vastavale ajajärgule erilaadilise ja piduliku jume annab. Ka Noor-Eesti – kui teda iseseisva kirjan­dusliku rühmana mõista – on sündinud neil aegadel. Ta on oma alguse saanud 1905. aasta närvlik-ootavaist ja […]

     ÄRI JA MORAAL.    Üldse võime tänulikud olla oma esivanematele, kes meid asuma toonud ja jätnud meie kodusse, ilusasse mereranda, mis võimaldab kokkupuutumist Lääne-Euroopaga, teisalt looduslikult rikka idaga. Kahtlemata on selle kasuliku maalapi pärast väga, väga vanast ajast saadik võideldud, igaüks igatses teda endale – sest ta võimaldas ja võimaldab vastu võtta kultuurilaineid. Vanasti […]

      Meie hariduselu tsentraalseimaks küsimuseks on nüüd, kus me oma välise eesmärgi – riikliku iseseisvuse oleme saavutanud, kuidas saame me kultuu­riliselt iseseisvaks, kuidas saame me täita oma iseseisva elu oma sisuga, kunas võime hakata täitma neid ootusi, mis välisel haritud maailmal olemas meie kohta meie iseseisvaks saamise päevast saadik: kunas võime hakata andma väljapoole […]