Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

September, 2011 arhiiv

29 Sep

Valik prantsuse esseid.

       Koostanud ja tõlkinud A. Aspel. Maailmakirjanduse seeria nr. 5. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1988.    Eritlus on nii ürgne tung inimeses, et sellest kõneleb juba lapse taltsutamatu lust oma mänguasja tükkideks teha ja uurida, mis seal „sees” on. Sama intellektuaalne uudishimu avaldub hiljem ka mõistete lahtiharutamises ja jälgimises kõige peenemate kiududeni. Ja pole […]

28 Sep

Südasuvi.

     Johannes Schütz: Südasuvi. Noor-Eesti Kirjastus Tartus 1934. 74 lk. Hind 2 kr. 75 s. H. Mugasto originaalpuulõiked ja kaas.       Oma eelmistes valimikes on Schütz alati pakkunud vaheldusrikkamat värssi – niihästi subjektiivsemas, rahutus kui ka „objektiivsemat”, rahulikku kujutamist taotlevas laadis. „Südasuves” aga pääseb täielikku ülekaalu Schützi kalduvus „klassikalise”, jaheda kujutamise poole. Jahenemisprotsess on […]

28 Sep

Tuuleratas.

     Johannes Semper: Tuuleratas. Luuletused. Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus, Tartu, 1936. 80 lk. Hind 2 kr. 50 s.     Üle mitme aasta – neid on vist juba möödunud tervelt viis – avaldab Johannes Semper jälle luuletuskogu. Ning ta ilme on muutunud, kuigi mitte täiesti ootamatus suunas. Juba „Päike rentslis” osutas n. ö. kuuenda meele juurdetekkimist […]

27 Sep

Põhjavalgus.

       Henrik Visnapuu: Põhjavalgus. XI kogu luuletusi. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1938. 78 lk. Hind 1 kr. 75 s.       Uues luuletuskogus võib tähele panna kaht erinevat, teataval määral koguni vastakat arenemissuunda. Üks neist – lihtsuse ning südamlikkuse taotlus, mis ilmnes küllalt nähtaval kujul juba eelmises luuletuskogus, – on andnud ehedaid võite; teine suund taotleb […]

27 Sep

Tunnetuse tund.

  Valmar Adams: Tunnetuse tund. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1939. 62 lk. Hind 1 kr. 50 s.   Valmar Adamsi luuletajaisiksuses on imponeerivaks jooneks olnud see, et teda ei rahulda valmistõed ega valmisarvamused. Oleme võinud märgata temas fanaatilisele loomusele omast tungi püüelda nii oma mõttes kui ka tundes juurteni, kuigi see võib valu teha endale ja […]

25 Sep

Müürid.

     August Sang: Müürid. Luuletusi. 1939. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus. Kaas Ott Kangilaskilt. 63 lk. Hind 2 kr. 50 s.    Oma esimese, omapärast pealkirja kandva luuletuskoguga „Üks noormees otsib õnne” osutus August Sang mõtlikuks, süvenevaks, kogu aja justkui midagi pinevalt kuulatlevaks poeediks. Läbi muljepiltide, läbi väikeste meeleolukajastuste ja epigrammidegi oli järjest tunda tõsiseid, kuigi […]

25 Sep

Tähelepanekuid ja märkmeid riimist

     1 Praeguses riimikaoses tuleb väga kahetseda, et seni pole meil ilmunud ühtki ülevaatlikku kirjutist ega teost riimiküsimuses. Samuti tuleb kahetseda, et ülikooli kirjandusloo kateeder pole teinud kättesaadavaks neid uurimusi, mis on sooritet seminarides. Ometi on riimitarvitamine eesti luules põhjalikult muutunud viimase viieteistkümne aasta jooksul. Riimipraktika on viimasel ajal andnud niisuguse rikkuse riimimise alal, et […]

22 Sep

Intelligentsi patud.

   Umbes neidsamu süüdistusi, mis paarkümmend aastat tagasi „Вехи” rühm esitas kogu vene intelligentsile, kordab nüüd kogu Euroopa intelligentsi kohta – muidugi mutatis mutandis – Julien Benda ajakirjas La Nouvelle Revue Française (aug. – nov. 1927) pealkirja all „La Trahison des Clercs”, mis äsja ilmus ka eriraamatuna. 19. sajandi teisel poolel, väidab ta, on esiplaanile […]

19 Sep

Stefan Žeromski puhul

     oola on ennast juba sajandi vältel nimetanud rahvaste Kristuseks. Kui see nii oleks, siis nimetaksime selle Kristuse evangelistiks Žeromskit, kelle 75 a. sünnipäeva pühitsemine möödunud aasta lõpul ära langes „Kristuse” varjusurma tõttu. Tänapäeval aga on sellele nimele nii palju pretendeerijaid, et kõik nad osutuvad valeprohveteiks. Seepärast oleks sobivam Žeromskit nimetada poola Dostojevskiks, kas […]

17 Sep

Eestlaste tõuline kuuluvus

   Eestlased on tõuliselt segarahvas, nagu teisedki Euroopa rah­vad. Sest miski ei isoleeri meid naaberrahvaist, mistõttu me oleksime saanud püsida „puhtatõulistena” või mistõttu siin oleks saanud kujuneda mingi ühine inimtõug. Meie tõuline ebaühtlus on bioloogiline paratamatus! Tõepoolest, juba umbes 2000 a. e. Kr. tungib siia Kesk-Euroopast indoeuroopa rahvaid, sulades lõppeks pärisrahvaisse, meie soome-ugrilastest esivanematesse. Pronksiaja […]

17 Sep

Liivimaa koloniseerimise kavatsus (1582—1584).

    Vene-Liivi sõjas hääbunud orduriigi uhke päranduse, Maarjamaa, ja­gamisel puhkenud sõjas alul võrdlemisi tasavägiste vastaste vahel sulas maa- ja linnarahva arv kiiresti kokku. Varemete rohkenedes kasvas ka tühjade adramaade arv, aasta-aastalt käisid üle maa vaenuliste vägede parved ning ennenägematult vihane ja julm sõjapidamine peletas adra tagant pakku kohati viimsedki talupojad. Vene stepisõdurite sõjajulmuste kaja kostis […]

12 Sep

Põhjakaar

     Koguteos. Noor-Eesti kirjastus Tartus. 1931. a.          „Põhjakaare” romantilise lipu all avalikkuse ette sõudev vikerlaste salk on endale lipukirjaks võtnud hüüdsõna „elulähedus”. Elu teenimine, juhtimine, selle paremaks ja õiglasemaks muutmine, ilu kui omaette otstarbe eitamine – sellane on toimetuse väidet mööda albumi lähtekoht. Ka ilu peab muutuma ilutsemisest eluliseks. Need on põhimõtted, […]

12 Sep

Uusrealismi algupäevilt.

     Mõningaid momente Albert Kivika loomingust.    1. Nüüdisaegset tõelisusele toetuvat kirjandust oleme teataval määral juba harjunud nimetama uusrealismiks. Võtame omaks selle nimetusega niihästi sidemete kui ka erinevuste olemasolu vanarealistide toodangu ning tänapäeva moodsa kirjanduse vahel. Tegelikult pole aga üldse lähemalt analüüsitud, mis just seob moodsaid autoreid realismi vanameistritega ning mis neid lahutab viimaseist. On […]

11 Sep

Frederik van Eeden

      1860-1932        1 Hollandi mõjuvõimsa maalikunsti, hollandi võiduka arhitektuuri vormikõne on rahvusvahelise maksvusega. Kui küsimus on näiteks hollandi 17. sajandi kuulsaist maalimeistritest või hollandlaste moodsast ehituskunstist, siis on need Madalmaa loominguliste jõudude saavutused hästi tuntud ja hinnatud kogu haritud maailmas. Aga mitte ilma põhjuseta ei kutsu Amsterdami kirjandusprofessor J. Prinsen hollandi keelelist kujutluskunsti oma […]

07 Sep

Rahvusterviklusest

      Juba ammu on käibel avaliku elu terminoloogias, nii meil kui mujal, sõna „rahvustervik” ja sellega rööbiti samas tähenduses „rahvusterviklus”. Eriti on rahvusterviku mõiste arendatud võimsaks ideoloogiliseks teljeks diktatuurliku Itaalia ja Saksa valitsevate par­teide programmis ja nende riikide ametlikus poliitilises doktriinis. Siit edasi on rahvustervikluse loosung viimaseil aastail tugevasti kajanud teisteski riikides, leides tihedamat […]

03 Sep

Kas eesti rahvakultuur on suutnud säilitada omapära?

   Kas rahvakultuuris on midagi omapärast, mis teda teiste rahvaste kultuurist esile tõstab, on küsimus, mis väliselt näib olevat rinnastatav tõuküsimusega. Võime asetada üheltpoolt küsimuse, kas leidub prae­gusel ajal enam tõupuhast rahvast, ütleme Euroopas; teisalt taas, kas võime samal maa-alal eraldada selgelt piiriteldavaid rahvakultuuri piir­kondi, ja millisel määral need nähted üksteist kataksid ruumilises ulatavuses. Nende […]

03 Sep

Ed. Vilde „Mäeküla piimamehe” genees.

   Eduard Vilde meistriteos, psühholoogiline romaan „Mäeküla piimamees” ilmus maailmasõja päevil, 1916. a. kevadel Tallinnas „Mõtte” kirjastusel 3000 eksemplaris. Raamat oli varustatud O. Kall’ise kaaneilustusega. Teose välisele küljele osutus ühtlasi plussiks kirjaniku käekirja näide tekstieelsel leheküljel. Arvustajad tervitasid „Mäeküla piimameest” eranditult kiitvalt. „Ma pean seda romaani meie esimeseks romaaniks. Ta on seda, mida õige tubliks […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share