Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria 'nr. 10/2008' arhiiv

30 Nov

Filosoofid omavahel

     (IX filosoofia kongressi puhul Pariisis 31. juulist – 6. augustini 1937) VIII filosoofia-kongress peeti 1934. a. Prahas. Tavalisesti pee­takse neid kongresse nelja-aastase ajavahemiku järel. Seekord aga oli möödunud viimasest kongressist ainult kolm aastat. Ajavahemiku lühendamine oli tingitud asjaolust, et 1937. aastal oli möödumas 300 aastat Descartes’i kuulsa Discours de la méthode (Uurimus meetodist) […]

30 Nov

Eesti vennastekoguduse kirjandusest XVIII sajandi keskel.

    1. Raske on algaja sulega kirjutada midagi meie vanemast kirjandusest, sest et olemasolevad andmed on korduvalt läbi sõelutud, ja uusi pole kerge avastada kodustes oludes. Kirju­tada aga midagi vanemast vennastekoguduse kirjan­dusest, see on julge katse luua mitte millestki: puuduvad vajalised selgitavad allikad ja on üsna jäljetult kadunud uuritavad teosed ise, mis kunagi kodu- või […]

30 Nov

Jooni läinud aasta kirjanduslikust elust Eestis.

        1 Ma ei kavatse puudutada üksikuid teoseid ega nende teoste ideelist külge, seda on tehtud põhjalikult paljudes arvustusis. Tahaksin ainult konstateerida, et läinud aasta toodang on olnud arvuldasa küllaline ning selles toodangus leidub paar romaani, paar novellikogu ning paar luuletus­kogu, mida loeme oma kirjanduse raudvara hulka. Minu kavatsus käes­olevas kirjutises oleks jälgida kirjandusliku […]

30 Nov

Eesti näitekirjandus 1925. aastal.

    Eesti kirjandus pole teoste arvult üldse kuigi suur. Loomulik, et siis ka eesti näitekirjanduse rohkusest ei saa rääkida. Meil on alati konstateeritud kirjandusliku kriisi olemasolu ja rõhutatud ta teravust eriti näitekirjanduse suhtes, tuues tihtigi põhjenduseks dramaatilise kunsti eba­sobivust eestlase iseloomu rassiliste omadustega. Ma ei eita kriisi olemasolu kui fakti, kuid tahan tähistada mõned ta […]

30 Nov

Eesti kirjandus 1925. aastal.

     Ilmavaateliselt ja meeleoluliselt. Pärast suurt politilist ja ühiskondlikku revolutsiooni-aja-järku on alanud mõõn, on alanud kainenemine, on alanud – et laia ulatusega tuttavat sõna tarvitada – reaktsioon. Seda ei konstateeri mitte ainult äärmine pahempoolne, vaid ka mõõdukas demokraatlik ajakirjandus, kõnelemata meie kirjanikkonnast, kes, olles ilmavaateliselt oma enamikus radikaalne, seda peaaegu ühel häälel igal puhul kinnitab. […]

27 Nov

Juhan Luiga mälestuseks.

         1. Juhan Luiga tuli Tartu ligidalt põlisest talupoegade perest, kus sündis 19. III. 1873 (v. k. j.) lasterikkas Sultsi talu pidaja kodus, kõndis hariduseteed Tartu gümnaasiumi kaudu ülikoolini, kus viibis 1893-1899 ning siis edasi töötas vaimuhaiguste kliiniku assistendi vähe silmapaistval kohal 8 aastat, omandades 1904. a. arstiteaduse doktori kraadi; töötas siis 1908. a. […]

26 Nov

Läti Hendriku kroonika kriitika

         Lugeja, kes ei ole süvenenud Läti Hendriku kroonika sündimis- ja saamisloosse, arvab vahest: Läti Hendriku ladina­keelne kroonika on sel kujul, nagu see tal ees, sisulise kindla kuju saanud tema kirjutajalt. See on ekslik arva­mine. Meil on olemas Läti Hendriku kroonikast mitu koopiat-teisendit, mõneski lahkuminevat üksteisest. Need katkendid – kokku umbes 6 – on virgad […]

25 Nov

Rahvusvaheline mõte.

         Neile, kes kuni 1914. aastani uskusid inimestevahelisse õiguslikku läbikäimisse, tõi sõda ja sellele järgnend rahu pettumuse. Jälgides ainult humaansuse püüdeid, ja suuremalt jaolt lähemalt tundmata reaalset võitlust olemise eest, olid nad haaratud nagu une pealt. Teistele inimestele ei tähendand see aga erilist üllatust – et üks inimene teise hävitas, see oli osa igapäevasest […]

25 Nov

John Galsworthy.

      TEMA KUUEKÜMNEAASTASE SÜNNIPÄEVA PUHUL.            Galsworthy nimi on kahtlemata tuttav igale kirjanduseharrastajale Eestis, kuigi selle nime hääldamine võib olla mõistatuseks neile, kes ei ole lähemalt tuttavad inglise häälikutega. Oleme näinud „Vanemuises” ta Inimessõpra, tallinlased vististi tunnevad ka ta mõjurikast draamat Justiits, mõned ehk mäletavad veel hinguseleläinud „Ao” viimases aastakäigus ilmunud lühikest novelli Salta Pro […]

23 Nov

„Bestseller’ite” kultuur mujal ja meil

         Kirjanduse praegust olukorda suurriikides osatakse meil Eestis vaevalt väga täpselt kujutella. Meie riigi ja rahva väiksus teevad pea­aegu võimatuks sellaste kirjastuslikkude suurtööstuste ilmumise nagu need, mida Ameerika, Inglismaa ja Saksamaa on täis – olgugi et meil mõned eeskätt äriliselt orienteerit, ettevõtlikud kirjastajad hakkavad rahvast üle uputama sellega, mis maailmakirjanduses leidub kolmanda- ja neljandajärgulist. […]

22 Nov

Kuulsuse anatoomia

       Meie kaasaegses elus ja teaduses valitseb alles suurel määral arhailine, primitivistlik, maagiline mõtlemisviis. Paigalpüsivate, alati enestele võrdsete väärtustega opereerivad meeleldi n. n. vaimu­teadused – mõnikord ka pseudoteadused – ja filosoofia, kus armas­tatakse püstitada staatilisi ehitisi. Kui selline mõtlemisviis valitseb tundmuslikes või ühiskondlikes süsteemides, kus see täidab inimhinge igatsust dogmaatika või kadumaläind religiooni järele, kui […]

22 Nov

Tänasest kirjandusest ja kirjanikust

          1 Viimased aastad on käsitlend meie kirjanduse omapära ja väärtusküsimusi jõudsamalt kui kunagi varem. See on sündind niihästi avalikus sõnasõjas kui kabinetirahus. Süstemaatsed eriuurimused ligindavad päevpäevalt meie rahvusliku romantika suurkujude oma­pära nullile. Mida aastakümneid imetleti, koolis õpiti ja meeleolukas rahvustundes pahaaimamatult tsiteeriti – osutub täna saksa ajaviiteliteratuuri tõlkeks või paremal juhul vabavoliliseks ümberkohendiseks. […]

22 Nov

Psühhoanalüüsi viimseaegsest arengust

            Psühhoanalüüs on kahtlemata populaarseim kõigist uuema hinge­teaduse erivooludest; nii populaarne näit. anglosaksi mail, et seal on hakatud tarvitama lööksõna „uudne psühholoogia” (the New Psychology) lihtsalt psühhoanalüüsi tähenduses, andes seega mõista, nagu oleks psühhoanalüüs kogu hingeteaduse viimaseks saavutuseks. Paraku ei ole see nii ei kronoloogiliselt, sest pärast psühhoana­lüüsi on kerkinud esile väga mitmeid ulatuslikke […]

21 Nov

Eesti Aleksandrikooli lõpp-päevad 1905. a. revolutsioonis.

       Käesolevad read on mälestuste iseloomuga. Nad puudutavad Eesti Aleksandrikooli elu Põltsamaal ajavahemikus 1905. a. sügisest sama aasta lõpuni, jälgivad seega revolutsioonilist liiku­mist selles koolis. Kevadsemester teatavasti ei tähista seal midagi erilist seoses revolutsiooniga. 1905. a. sügissemester oli Eesti Aleksandrikooli elus põne­vamaid, ärevamaid ja saatusrikkamaid aegu. Suuremaid muuda­tusi tõi kaasa juba poolaasta algul õpetajaskonna ja […]

17 Nov

Fr. Tuglas stilistina.

               Tema 50. sünnipäeva puhul. Kaua kirjanduslikkude voolude võitlusrindes püsinud, on Friedebert Tuglase looming leidnud üldist valgustust kõige erinevamailt seisukohtadelt ja näib ootavat ainult veel objektiivsemaid ja üksikasjalisemaid käsitlusi. Tuglase ilukirjandusliku loomingu puhul on eri küsimusist eristunud aina uuesti ta stiili probleem, mille esirinda tõstmisega Tuglas teatavasti aitas teostada olulist pööret meie kirjandusloos. […]

14 Nov

Läti kunsti arenemisest.

   Läti kunsti kuuekümneaastane arenemislugu võimaldab juba mõnin­gaid kokkuvõtteid. Kolme kunstnikupõlve jätkuvat tööd võib jagada üldistes joontes kolme ajajärku: 1) pseudoklassiline kunst, 2) akadeemilis-naturalistlik kunst, mida mõjutanud ühtlasi impressionism, ja 3) ole­viku kunst. Peab ometi tähendama, et neid perioode ei või ajaliselt täiesti eraldada, kuna sündmused pole alati arenenud järjekindlalt ja eriti teine ning kolmas […]

12 Nov

Kriis Eesti kujutavas kunstis.

        Kunst on meid päästnud ja meid meile enestele alal hoidnud. Mis oleks meist saanud, mis oleksime meie, kui meie esivanemad mitte ei oleks loonud, ehk kui see loomistöö kaduma oleks läinud? Lihtsates rahvajuttudes, rahvaviisides ja -kirjades on kannatuse tarkus kuni meie päivini ulatanud. Selles kannatuses karastame meie enestele mehisust ja terasust tulevaseks loomistööks. […]

11 Nov

Eesti ilukirjanduse murdjoontest aastasaja vahetusel.

      Meie ilukirjandusline loometegevus tunneb oma aja­loolises arenemises õieti kaht suurt ning põhjapanevat murdejärku, nii-öelda – kaht ärkamist. Esimene murdejärk, mis on seotud, Kreutzwaldi, Jannseni, Koidula, Jakobsoni kui tähtsamate esindajate nimedega, kasvas üles rahvuskultuurilisest liikumisest, mis läinud aastasaja kolmanda veerandi algul hoogu hakkas võtma ning seitsmekümnendate aastate algul oma tõusutipuni jõudis. See oli meie rahvusetunde […]

05 Nov

K. E. Sööt avaliku elu tegelasena.

     1. K. E. Sööti tuntakse laiemates ringides peamiselt luule­tajana. Tema muu tegevus eesti avaliku elu ja kultuurialade viljelemises on vähem tuttav. See johtub suurelt osalt asja­olust, et Sööt ei ole kunagi tahtnud oma tegevusega hiilata ega välja paista. Ta on eelistanud jääda tagaplaanile. Kuid see ei vähenda põrmugi tema tähtsust meie avalikus elus, kus […]

04 Nov

K. E. Sööt isamaalüürikuna.

                             TEMA 75. SÜNNIPÄEVA PUHUL. Nüüd juba kõrgeis vanadusaastais oleva luuletaja Karl Eduard Söödi kirjanduslike huvide ja katsetuste algus on lähtunud teatavasti ärkamisaja järelaastate luulepärimustest, mis oma valdavas osas kordasid oma suurte eeskujude Kreutzwaldi ja Koidula lemmikteemasid ja -motiive, andmata tähelepanda­vamalt juurde uusi sisuväärtusi. Sajandi 80-ndaist aastaist peale, millal meie romantismiajastu järelpõlv pääses […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share