Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

          
1.
Väga paljudes tänapäeva filosoofilistes ja ideoloogilistes vooludes ning vaimuteaduslikes teooriais tarvitatakse dialektikat kui mingit eri meetodit. Võiks isegi öelda, et dialektika on tänapäeval peaaegu moeasjaks saanud. Kuid olgu kohe märgitud, et kaugeltki mitte kõik, mis moes on, ei tarvitse olla mööduv ja kaduv. Moesolevad mõttevoolud ja mõtlemismeetodid sisaldavad küll sagedasti mõningaid ebakriitilisi liialdusi. Dialektika […]

    
1
eset määratut kirjandustoodangut, mida iga nädal ja kuu ja aasta päästab esile inglise trükimasinate alt, näib aina suurenevat naisautorite teoste arv. Ükski inglise kir­jandusest huvitetu ei pääse neid jälgimast. Kõigil aladel, kaasa arvat puhtaim teadus, tuleb naistelt soliidseid lisandeid, kuid esikohal on ilukirjandus, eriti romaan. Isikliku elu pisidetailide, emotsionaalsete varjundite ja impulsside jälgimine, mis jutustavas […]

      
ürgi-bulgaaria- ja hiljem idakultuurilise soome-ugri rah­vana asusid ungarlased X sa­jandil Doonau orgu oma praegusele asukohale. Maa vallutati vürst Arpádi juhtimisel. Riigi rajamine aga on ühenduses esi­mese kroonitud kuninga, Istváni nimega, kelle katoliku kirik hiljem kuulutas pü­haks ja keda seepärast tuntakse ajaloos Püha Istváni nime all. Ungarlaste teadvuses elab ta aga esimese ungari kuningana ja […]

       
Kõneldes antiikaja rahvastest mõtleme esijoones hellenitele ja roomlastele. Tänapäeval tuleb aga siiski osalt mõelda veel kolman­dale rahvale, kes oma kultuuriliselt asendilt asetseb teataval määral hellenite ja roomlaste vahel, olles ise saanud mõjustusi Hellaselt ja mõjustanud omakord Roomat, - nimelt etruskidele, kellede kul­tuuri üksikalade kokkuvõtlik valgustamine ongi käesoleva artikli ülesandeks.
Etruskide kultuuri uurimine on viimaseil […]

    
Jakob Hurda ajakirjanduslik tegevus muidugi ei oma meie möödunud sajandi kultuurielus nii keskset tähtsust nagu tema teised tööharud, kuigi ta oma sellealalistegi kavatsuste, alga­tuste ja ka tegeliku argitöö juures oli äpardustest hoolimata täie innuga ligikaudu kümmekond aastat. Ta ei olnud igatahes ka ajakirjanikuna mitte kaugeltki selline keskmine ärkamisaja tegelastüüp, kellele olud paratamatult peale surusid […]

    
es on õige romaanikirjanik? Selle küsimuse tõstis päeva­korrale prantsuse noorema põlve kirjanik Jean-Paul S a r t r e oma erakordselt mõttetiheda ning peaaegu skan­daalselt terava artikliga François Mauriac’i romaanisüsteemi üle, mis ilmus Nouvelle Revue Française‘i veeb­ruarikuu numbris. Sartre süüdistas Mauriac’i, kes on üldiselt imetletud ühe tänapäeva parima romaanikirjanikuna, ei milleski vähemas kui eksimises romaanikunsti […]

    
Praegu võib haritud Euroopa inimeste püüetes silma­paistvat vaimlist voolu märgata, mis oma sihile põhjendust leidis Nietzsche poolt. Võimupüüe - Wille zur Macht, mis üliinimese kaudu ennast läbi viib ning mis oma teokstege­misel juhtsõna „werde hart” - saa kalgiks, hoolimatuks - tarvitab. See oleks Nietzsche õpetus inimesesoole. Euroopa poliitikas ja tegevas elus on õpetus õige […]

       
Järgnev kirjutis pidi esialgse kavatsuse
järele sisaldama teateid Fr. Rob.
Faehlmann’i elamute kohta Tartus. Ent
tutvumisel Faehlmann’isse puutuvate
arhivaalidega leidus nii mõndagi
muulaadilist materjali, mille avaldamine
võiks valgust heita lugupeetud kirjaniku
ja arsti eluküsimustesse, mis senini pole
veel küllaldast lahendust leidnud.
Elamute jälgimine sünnib kronoloogi­lises
järjekorras, mille vahele lükkub
siin-seal muude nähtuste märkmeid.
  
1.
Viimasel ajal on linnade tänavate juurderajamise ja ümbernimetamise puhul hakatud elust lahkunud avaliku […]

    
Prantsusmaal valitseb vastuolu kahe generatsiooni, maailmasõjaeelse ja pärastsõjaaegse vahel. Esimese moodustavad need, kes sõja puhkemisel olid kolmekümneaastased või vanemad, kelle ideaalid järelikult olid juba fiksee­ritud. Teise kuuluvad need, kes siis olid kahekümneaastased või nooremad ja kes seega lõid oma väärtuste süsteemi parast katastroofi.
Minult võidakse kohe küsida: Kas need kaks rühmkonda on tõe­poolest vastuolus ? […]