Mait Metsanurk: Tuli tuha all Ajalooline romaan. Noor-Eesti kirjastus, Tartu 1939. Mait Metsanurk, kes avas meie ajaloolise romaani renessansi oma menuka teosega „Ümera jõel“, mille esimene trükk müüdi läbi poole aastaga, näitas, et ta suudab kunstiliselt küllalt õnnestunult elustada olusuhteid ka nendel aegadel, kust on säilinud vähe andmestikulist materjali. Kuigi tema romaan ei […]
August Mälk: Mere tuultes. Novellikogu. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1938. 216 lk. Hind 2 kr. 90 s. Need novellid on taas kujutused Mälgu-Saaremaast ja Mälgu-randlasest, sellisena nagu nad mõne aasta jooksul on tuttavaks saanud laiale üldsusele. Raske elu, karm loodus ja vitaalne, visa ning — rangelt kõlbeline rahvas nii tänapäevas kui kauges minevikus. Napisõnalised ja […]
Bernhard Linde: Omad ja võõrad. Esseed. Osaühisus „Varrak” Tallinnas, 1927. Kaas Ed. Ole’lt. 163 lk. Hind 200 mk. Meie kriitilise kirjanduse ja ilukirjanduse suhe, ei ole proportsionaalne. Meil puuduvad peaaegu veel igasugused kriitilised uurimused, monograafiad, ülevaated mineviku ja oleviku kirjandusest. Kuid veel enam: meil puudub ju meie kirjanduse ajalugugi! Sest ainuke ülevaatlikum sellesisuline teos […]
Esteetika peaülesannet on nähtud selles, et ta vastaks, milliseid omadusi peavad kandma asjad, et nad mõjuksid esteetiliselt. Kui aga esteetika sellele küsimusele ei suuda vastata, siis polevat temast kui teadusest ühtegi kasu. Selle etteheitega kaldub ühes minema suur arv tegelevaid kunstnikke. „Kui te ei suuda ütelda, milliseid omadusi peab omama esteetiliselt mõjuv teos, siis […]
Rahvus on eeskätt kultuuriline nähtus. Majanduslik jõukus on vaid aineliseks aluseks sellele. Iseenesest aga ei ole majanduslik elu — tööstus ja kaubandus — mingi rahvuslik nähtus, vaid rahvusvaheline, anatsionaalne. Inimesed võivad üha edasi tegutseda tööstusega ja kaubandusega ja jõukaks saada või jõukad olla ka siis, kui nad loobuvad oma rahvusest või sunnitakse sellest loobuma […]
Lucien Muhlfeld’ile Me ei saa täpselt esile manada seda, mida pole enam olemas. See, mida nimetame lokaalkoloriidiks, on unelm. Kui mõtleme, et üks maalija näeb suurimat vaeva, püüdes ligikaudu tõenäoliselt kujutada mõnd stseeni Louis Philippe’i ajast, siis kaotame lootuse, et ta võiks anda meile vähimatki kujutlust mõnest Louis Püha või Augustuse-aegsest sündmusest. Näeme õige […]
Loomulikult pole jätnud mõjutamata ka uut Poolat kogu maailmas pärast maailmasõda värske jõuga esile puhkenud pingutus kasvatuse ja kooliuuenduse alal. Ei olda ka siin rahul senise kooliga. Ajakirjandus kubiseb osalt õigustatud kaebustest koolide, kavade ja õpetajaskonna kohta, mis ei aita aga palju kaasa positiivseks asja selgitamiseks. Õpetajaskond seevastu tunneb veel selgemalt ja valusamalt, et […]
Peamiselt armastusest jutustab „Ekke Moor” — kõik muu on kõrvalise tähtsusega; isegi nimikangelase rännakute sihiks pole niivõrd eneseleidmine kui tee otsimine tagasi oma armastatu juurde. Armastust kõige mitmekesisemal kujul kirjeldab „Ekke Moor”, armastust üha uutes ja vahelduvais väljendumisvormides. Romaani võtmeks on selle naiskujud; nende varal ütleb autor, mis tal armastuse kohta ütelda on. Armastus […]
Sõnad „rahvuslik“ ja „natsionaalne“ on mõnele dogmaatikule nagu punane rätik härjale. Kohe lööb pea alla, pistab puhkima ning tõstab sarvedele kogu nähtuse kompleksi, mis on nimetatud rahvuslikuks. Tõstab sarvedele, puistab segi ning tallab jalgade alla. Säärase kompleksi kujunemine võib sündida mitmel teel. Esiteks alaealises ajus võrsuma hakanud võõridee kasvajast, mis võtab võimaluse reaalselt mõelda. […]
Juhan Liiv „Kurbus, valu ja ahastus on kaunis, kui ta on meist kaugel. Kui ta on kaotanud kõik selle, mis temas oli isiklikku, erainimlikku. Kui ta on muutunud kurbmänguks, maastikuks või sümfooniaks. Kui ta on muutunud selleks, mida nimetame kunstitööks.” Nii on lausunud Fr. Tuglas ühes mälestusartiklis Juhan Liivist. Ja tõesti lugedes Liivi […]
Vaadeldes kunstiloomingu motiivide osa kunstivoolude tekkimises nimetasime mitut kunstivoolu, milliseid oleme teisal kuulnud seoses mõistega ,,Stiil“ (gooti stiil, sümbolistlik stiil, impressionistlik stiil jne.). Seega oleme tuttavad stiili mõiste kõige laiema tarvitusviisiga (kunstivool) ja järelikult teame ka, et kunstiloomingu motiividel on stiili kujunemises tähtis osa. Et stiili mõistet tarvitatakse ka kitsamas mõttes, — Michelangelo stiil, […]
Betti Alver: Tuulearmuke. K.-ü. „Looduse” 1927. a. romaanivõistlusel II auhinna saanud romaan. K.-ü. „Loodus” Tartus 1927. 255 lk. Hind 360 mk. Kaas Peet Aren’ilt. See raamat mõjub nagu värske tuulepuhang. Mäherdune tujukas hoog, määrane nooruslik-jõurikas vallatus! Missugune võrratu spontaansus! Enne kui mingisuguseid kunstitoote tehnilise küljega seotud assotsiatsioone, mingisuguseid puhtvormilisse külge puutuvaid tähelepanekuid saab […]
Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: „Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab” Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur — hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankrupõhjaks Jumala, […]
L. Tolstoi 25. surmapäeva puhul kirjutab N. Gudzij Liter. Gas. 65. n-ris huvitava artikli selle suure vene kirjaniku tööviisidest. Harva leidub, ütleb ta, maailmakirjanduses kirjanikke, kes nii pinevalt on töötanud ja tööd armastanud kui L. Tolstoi. Kogu tema kirjanduslikku loomingut saatis alati intensiivne mõttetöö ja vaimne enesekontroll. Väliselt see töö fikseerus kõigepealt ta päevikuis, […]
Richard Roht: Kuldsed päevad. Romaan. Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis”. Tallinn, 1939. Käesolevas romaanis kujutatakse ühe meie tuntud kirjaniku suviseid matkaelamusi maal. Teose romantilises käsitluslaadis peitub nii voorusi kui ka nõrkusi. See võimaldab hõlpsasti liita kompositsiooniliseks tervikuks üksikseigad, mis esinevad matkadel juhuslikus järjekorras, kusjuures kooshoidvaks raamistikuks on matkaja, kes näeb asju ja sündmusi läbi oma meeleoluprillide, kuna […]
Küsimusele, millised on kriitikukutse tähtsaimad omadused ja pearaskused, vastavad mõned prantsuse nimekamad arvustajad Marianne’is järgmiselt: Fortunat Strowski, kuulus kirjandusteadlane ja arvustaja, teeb kõigepealt vahet teatri- ja kirjandusekriitiika vahel. Näidend mõjub publikule kollektiivselt ja nõnda saadud mulje on ühteaegu otsekohene ja peagu lõplik. Raamat aga pöördub üksikolendi poole, kellel on täielik vabadus anduda mõtiskelule, moodustada […]
Kõrvalseisjana-vaatlejana sattudes meie tänapäeva tehnilise hariduse kõrgküsimuse pinnal tehnika- ja humanitaarteaduste suhete piirimaile, jääd esialgu kinni mõttele, et need kaks kultuurisfääri on midagi vastastikku sõltumatut. Midagi suurt, kuid teineteisele väga kauget. Sest sa võid samal hetkel küsida — mis ühist on Kanti krititsismil raudkonstruktsioonidega või katusekiviga. Ja tahab olla raske tuua neid asju ühise […]
Näib olevat meil Eestis praegu (ja on põhjustetki) hommikusse hämariku silmehõõrumise aeg. Kolm aastat juba on saadud väliselt segamatult tegutseda ülesehitava töö kallal, poolootamatult sülle langenud suurte õiguste ja neist järgnevate veel suuremate kohustuste tasakaalu toimetamise kallal. Kuid nii see vist on, et kui mõnes kohas ollaksegi jõutud juba sarikateni, teistes siiski haigutab veel […]
„Üliõpilaslehe“ toimetuse ettepanekul panen kirja mõned read oma tähelepanekuist inglise üliõpilaskonna tegeluse kohta poliitikaga. Minu kogemused piirduvad kahjuks peamiselt Oxfordi ülikooliga, ega olnud mul õige pingutet väitekirjatöö kõrval võimalik sellesse üliõpilaselu külge süveneda kuigi tõhusalt, kuid mõningaid muljeid minule siiski on jäänud, päälegi õige elavaid. Nagu teada, on kogu inglise kasvatuse üheks peamiseks eesmärgiks […]
Terrorile järgnes Direktoorium, mis ei suutnud veel üldist kaost korraldada, kui vabariiklik kindral Napoleon ilma pingutuseta haaras kogu riigivõimu enda kätte. Maa oli väsinud ja võttis selle diktatuuri vastu rahulikult. Oleks olnud arusaadav isegi tagasipöördumine „vana korra“ juurde (mida Bourbon’id tegidki pärast Napoleoni langust), kuid Napoleon nägi selle asjatust. „Vana kord“ oli sama surnud […]
Tänapäeval on kirjalik asjaajamine vallutanud kõik alad. Arvututes kantseleides produtseeritakse igapäev igasuguseid pabereid massiliselt. Üksik dokument ei oma seepärast tavaliselt enam kuigi suurt erikaalu. Hoopis teine lugu oli ajalooliste aegade algul. Siis oli kirjutamisoskus alles väga vähe levinud ja kirjalikud ülestähendised õige haruldased. Aegade jooksul on neistki vähestest kirjapaladest arvatavasti kaugelt suurem osa hävinud. […]
Kirjanduslikus loomingus, nagu igas teiseski kunstiloomingu harus avaldub elu, mille pale õige tunduvalt oleneb kunstilooja, rahvuse ja kogu kultuurinimkonna hingeelust. Alateadvuses peituvad käärivad jõud vajutavad elule ja loomingule oma pitseri. Hingeelu alateadvuslikud jõud on teataval määral konstantsed, ent mõningate asjaolude tõttu võivad neis ürgsetes jõududes kerkida esile kompleksid. Olude sunnil võib vitaalsus saada häiritud […]
Jean Jacques Rousseau oli Voltaire’i kaasaegne. Nad surid ühel aastal: 1778. Kuid vaimselt kuulus Rousseau teise põlve. Ta algatas voolu, mille mõju järelmaailmas jäi võistlema valgustusaja ratsionalismiga ja mõjutas ligikaudu sama sügavalt kui eelmine niihästi Prantsusmaa kui Euroopa vaimset arengut. Rousseau oli sama leppimatu vana korra ja vaimu vastane kui Voltaire. Ta nägi samuti […]
ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises arengus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks […]
Nimetan teaduseks, mida tavaliselt kutsutakse filosoofiaks, mitte ilma teatud eesmärgita. Filosofeerima on sõna, mille alla võtaksin meelsaimalt kokku oma elu; ent kuna see sõna lihtsas tarvituses väljendab vaid siseelu seni alles osalist vormi ja pealegi sisaldab vaid üksildase mõtleja subjektiivset avaldust, siis tuleb inimkonna üldisele vaatekohale ümber asetudes tarvitada objektiivsemat sõna teadma. Jah, kord […]
Noor-Eesti 10-aastase tegevuse puhul. Tehes teekonda läbi ääretuma ajaloo võitluste välja ja pannes tähele tõusvaid ja kahanevaid liikumisi tema rahutul pinnal, märkame seal heitlusi elu ja surma eale vanaduse ja nooruse vahel. Vanad seltskondlikud korrad varisevad ja langevad ümber noorte ja nooremate ühiskondlike kihtide pealerõhumisel. Arvustikulised teated tõendavad, et noorus ikka ja alati on […]
Filosoofilised kirjad. H. Bergson. (Aeg ja muutuvus.) Praeguse aja filosoofidest seisab kahtlemata Henri Bergson esimeste seas. Ta on Inglismaal sündinud, aastal 1859. Kuigi ta tööd juba ammu ilmusid, siiski ei olnud aeg nähtavasti seks küps, et neis avaldatud ideed suurt revolutsiooni mõtteteaduse vallas oleksid sünnitanud. Alles viimastel aastatel on Bergson populaarseks saanud, ja veel […]
l. Kui hea viiuldja leiab Stradivariuse ja viiuldajal on võimalik osta see, küllap ta võtab Stradivariuse ja jätab kõik muu. Kui omatakse raha ja tahetakse osta klaverit, siis ostetakse küll Bechstein. Aga miks, kui tohib küsida? Oo, see on ju enesestmõistetav, sest Stradivarius on parim viiul ja Bechstein parim klaver, vastatakse. Eks ju igaüks […]
Nouv. Litt. avaldab ankeedi, millega üks ta kaastöölisi on pöördunud prantsuse kirjanike, teadlaste ja kriitikute ipoole, et teada saada nende seisukohta luule suhtes. Esitati kaks küsimust; Mida mõistate luule all? Mida ootate talt? Toome järgnevas mõned huvitavamad vastused. Maurice B l o n d e l, üks tänapäeva tuntumaid filosoofe, vastab : „P o […]
Tartu keeleuuendusyhingu väljaanne. Keelekultuur I. Toimetand Joh. Aavik, Oskar Loo r i t s. Meie keeleteadlaste ja stilistide pere on teatavasti koondund kahte päärühma, mis vastavad rühmitustele pea igal inimelu alalhoidlaste ja „uuenduslaste“ omadesse. See on väga jämedajooneline jaotus, sest kas on võimalik kujutleda inimest, kes oleks täiesti alalhoidlik, stilisti, kel puuduks täiesti […]
~ 8500 e. Kr. Eestimaa vabanes täielikult mannerjääkatte alt. (Jääserva taganemine üle Eesti ala kestis umbes 10 000 aastat.) ~ 6000 e. Kr. Vanimad inimese olemasolu tõendavad leiud Eestis. — 6000—1300 e. Kr. Kiviaeg. ~ 2000 e. Kr. Põllutöö algus Eestis. 1300—500 e. Kr. Pronksiaeg. 500 e. Kr. — 1. Eelrooma rauaaeg. 1. — 400 Rooma rauaaeg. […]
Mingi filosoofilise teose lõpul on katsutud kokku võtta kõik inimese mõttepingutuse saavutused vaimsel alal. Ka seda on püütud resümeerida, kui kaugele on jõutud usundilisel alal jumala mõistmises. Selles viimases asjas olid tulemused kasinavõitu. Et jumal on arm või armastus, nagu nii palju korrutatud ja ikka veel jätkatakse, selle kohta avaldati kõva kahtlust. Tõenduseks toodi […]
I. Me elame tehnika ja teaduse ajajärgul. Loomulik, et need siis ka inimeste teadvuses õige tähtsale kohale on tunginud, kitsavaatelisemate inimeste juures koguni ainuvalitsevale kohale pääsenud. Mida kõike ei oodata ja loodeta tehnikalt ja teaduselt! Mitte ainult inimkonna elu väliskülje täielikku muutmist, vaid ka sisemise, vaimuelu avalduste ümberloomist, nagu seda ajalooline materialism peab võimalikuks, […]
„Isamaatunne on kogu tsivilisatsiooni põhijõude.” Lucien Romier, „Nation et Civilisation.“ Maurice Barrés väidab kusagil, et rahvuslus on teatava determinismi omaksvõtt. Aga rahvuslus on õigusepärast enam kui paljas paratamatuse aktsepteerimine. Rahvusluse juures on oluline just anduv tahtlikkus ja vankumatu teadlikkus oma eneseväärtuse suhtes. Rahvus ise on kultuurmisjon, ning rahvuslus on tahe seda teostada. Lucien Romier’l […]
1. Sotsiaalpoliitiliste probleemide aktuaalsus. Erakordsed ajajärgud toovad kaasa muutusi paljudel elualadel. Eestigi tänapäev on neist tulvil. Iga uus silmapilk lisandab neile veel uusi. Nii on taas avanemas riikliku organismi ventilatsioonilõõrid, kuna õhk oli juba läinud liiga umbseks. Ja, jätkuvalt, ühekülgne ning ülalt suunatav solidarismi kultus on asendumas kõikide loovjõudude, maailmavaadete ja ühiskondlike kihtide, vaba […]
Kui pöörate ühe foliandi suuri, kangeid lehekülgi, mõne käsikirja kolletanud lehti, lühidalt mõnd poeemi, mõnd seaduseraamatut, mõnd ususümbolit, missugune on siis teie esimene tähelepanek? See, et ta pole tekkinud iseendast. Ta on ainult vorm, nagu kivistunud konnakarp, ta on jälg, nagu need uurded, mida kunagi olnud ja siis hukkunud loom on jätnud kivisse. Konnakarbi […]
Suur Revolutsioon, mis puhkes 1789. a., teostas osa Voltaire’i ja Rousseau’ mõtteist. Ta ei loonud ise uusi mõttesüsteeme, kuid ta tähendus on selles, et ta valgustusaja ideid rakendas tegelikkuses. Ta tähendas idee võitu võimu üle, ja tõendas, et elujõuline ideaal võib leida vahendeid enese teostamiseks praktilises maailmas. 1789. a. revolutsiooni võib nimetada Prantsusmaa teiseks […]
H. Kruus, P. Johansen, R. Kenkmaa, E. Blumfeldt, F. Linnus, E. Tender, J. Uluots, A. Soom, A. Saareste, R. Paris, Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tegev- ja peatoimetaja H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, XVI + 504 lk. 1937. a. sügiseks ilmus „Eesti ajaloo” II köide, mis käsitleb Eesti keskaega, s. o. […]
Eesti ajalugu I. Esiajalugu ja Muistne Vabadusvõitlus. Kirjutanud H. M o o r a, E. L a i d, J. M ä g i s t e, H. Kruus. Tegevtoimetaja H. Moora, peatoimetaja H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1935. XVI + 376 lk., 170 pilti ja joonist. Hind 7 kr. 50 s. […]
Avaldame alljärgneva L. Vahteri kirjutuse, mis — nagu juba pealkirjastki nähtub — on kirjutatud peamiselt 0. Spengleri tööde järgi. Autor on Spengleriga ühel seisukohal, suhtumata nendele kriitiliselt. Tegelikult on Spengleri ideed huvitavad, kuid tema ajaloo-süntees kannatab ühekülgsuse all, kuna osa ajaloo käiku põhjustavaid tegureid on arvestatud, osa aga jäetud arvestamata. Sellest sõltuvalt on ka […]
Paul Viiding. Piinlikult hea tahe. Novellid. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1936. Kõnesoleva novellikogu tegelasi iseloomustab „heaä tahe” teha midagi korralikku, kuid mingi paratamatu „küündimatuse” tõttu läheb neil alati „piinlikult” viltu. Need tegelased kuuluvad ülikooliharitlaste ringkonda. Vaimutasemelt moodustavad nad erilise väikekodanliku miljöö. Ühelt poolt naiskorporatsiooni kõlbelise kasvatuse saanud naisharitlased ja teiselt poolt vaimsete huvidega üliõpilasorganisatsioonides võrsunud […]
Bernard Kangro: Vanad majad. Luuletusi 1936—37. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus, Tartu, 1937. 71 lk. Hind 2 kr. 25 s. Heiti Talvik: Kohtupäev. Luuletusi. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus, Tartu, 1937. 64 lk. Hind 2 kr. 50 s. Meie luuletajate kõige nooremas põlves paistis Bernard Kangro silma juba oma esikteosega, intiimse loodusluuletuste koguga „Sonetid”. Ükski […]
Jaan Kärner: Tõusev rahvas. Romaan. I köide. Noor-Eesti, Tartu, 1936. 406 lk. Hind 4 kr. 50 s. Kui mälu ei peta, oli see sakslane R. Lehmann oma ,,Poeetikas”, kes väitis ajaloolise romaani hiilgeaja olevat möödunud. Põhjuseks: meie aeg tunneb liiga hästi ajalugu. Kui Scott või Dumas jutustasid oma lugejaile olematuist lahinguist või väljamõeldud riigimeestest […]
Kaugest minevikust kuni tänapäevani on rahvaste poliitika sihtide määrajaks olnud peamiselt nende majanduslikud huvid. Muutunud on vaid vormid: kuna nüüdisaja kiire tööstuse arenemisega võitlus on käimas maapõuevarade, nagu kivisöelademete, õliallikate jne. pärast, oli vanasti rahvaste püüdeks vallutada ja enda käes pidada kaubateid. Juba kaugel muinasajal möödus meie põhjarannikust suur kaubatee, mida mööda põhja- ja […]
EESTI geopoliitiline asend on tinginud selle asjaolu, et suured ja tähtsad poliitilis-sõjalised sündmused on leidnud lahendust siin; kuid mitte ainult sõjalis-poliitiliselt ei evi meie maa suurt tähtsust, vaid ka kaubanduslikult, ja seda juba võrdlemisi pikemate aegade jooksul. Eriti tähtsat osa Lääne- ja Ida-Euroopa vahelises kaubanduses on etendanud Eesti linnad Hansa õitsengu ajal 14-ndal ja […]
Émile Boutroux I. Teadus ja kultuur — vähe on sõnu, mida tänapäeval sagedamini tarvitatakse, ja vähe neid on, mis kõikjal põhjustavad nii palju lahkarvamusi ja vaidlusi. Kas kultuur — selle sõna täpses mõistes — tekib endastmõistetavalt teaduse edust, või on tal omad tingimused, omad seadused, oma areng, oma langus — alal, mis erineb […]
Ühiskondlikus elus rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste vaimne sisustamine: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses […]
Ma ei suuda kujutleda, et mõni üllas hing ei kannataks, nähes suuremat osa inimkonda ilma jäetuna varadest, mis talle kuuluvad ja mis sooviksid ainult jaotuda. On inimesi, kes ei käsita õnne ilma erandliku soosinguta ja kes enam ei hindaks varakust, haridust, vaimu, kui see oleks kõigil. Need ei armasta täiuslikkust mitte omaette, vaid suhtelist […]
nglise kirjanduses valitseb praegu madalseis. Tuleb jõuda selgusele, kuivõrd see on sõja ja üldise poliitilise olukorra tulemuseks ja kuivõrd nende põhjuseks. Enamik inimesi väidab teile suure kindlusega, et poliitiline rahutus on laostanud kirjanduse, ja nimelt kahel viisil. Esiteks olid majanduslik kriis, mis algas kümne aasta eest, ja sõjakuuldused, mis on olnud liikvel viie aasta […]
Betti Alver: Tolm ja tuli. Luuletusi. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv Tartus, 1936. Juba oma esikpoeemist Valge vares pääle on Betti Alver meil võitnud virtuoosliku värsikäsitleja nime, kellel riim, rütm, üllatavad ja värsked pildid, kerge, sujuv keel näisid tulevat iseenesest, vähimagi tõkketa, kusjuures kõik tundus sattuvat õigesse kohta ning kiskus lugejat oma nõtkusega kaasa. Rohkem […]
taevast taotlev kõrgussetung ja peenenenud vormitunne. Romaani stiiliga tõusid Euroopa kunstiarengus esikohale põhjapoolsed Euroopa maad: Prantsusmaa ja Saksamaa oma mõjupiirkondadega. Lõuna-Euroopas oli romaani stiili uut loov jõud nõrgem, kuna ta seisis seal tugevamini bütsantsi ja teiselt poolt ka idamaade kunsti mõju all. Keskaja lõppsajandeil (XIII, XIV, XV sajandil) see kummagi piirkonna eriilme süvenes […]
— Ja muidugi… Viletsuse komöödia idee on kaunikesti peidetud. Teos on õieti mõtlemise vili. Üks arvustaja sõelus seda õige karmilt. Kahjuks ta polnud aga õieti mõistnud mu tööd. Viletsuse komöödia on inimeses peituvate vastolude sõelumise ja avastamise raamat. Kõik kummalised seiklused ja kirjanduslikud võtted, mis siin esinevad, on kõrvalise tähtsusega. Need teenivad abinõudena, et […]
Noor-Eesti kahe juhi — Suitsu ja Tuglase — vahel on olulisi erinevusi, mis väga selgesti ilmnevad muu seas nende kriitilises ja publitsistlikus tegevuses. Suits oli esimene, kes tõelise hooga hakkas nõudma avara, süvenenud kultuuri taotlust ning toonitas suurte ümberhinnangute paratamatust kõige nimel, mis Euroopa vaimuilmas oli tõesti elavat ja dünaamilist. Oma kriitilise helgiheitjaga ta […]
SINCLAIR LEWIS: BABBITT. Nobeli Laureaadid. K./Ü. „Loodus“, Tartu, 1935. 447 lk. Hind 3 kr. 50 senti. See on suure hoolega ja üksikasjalisusega jutustatud lugu teovõimsast mehest, kes kogub hoolikalt varandust ja tungleb aina kõrgemate pulkade poole seltskondlikul redelil. Ta hangeldab maaga, oskab teenida hästi suurt vahekasu, sest ta omab küllalt taipu vajalike eelteadete […]
ASUDES selle laiaulatusliku ja nüüdisaja päevakorras esikohal oleva küsimuse käsitamisele, peame esijoones piiritlema lähemalt rahvusluse mõiste. Kõigepealt — „rahvus“? Esitatakse meile see küsimus mingis ametasutuses, siis kostame sellele automaatselt:. „Eesti“ Tunnistame sellega oma päritolulist ja keelelist ühtekuuluvust eesti rahvaga, vihjates eriti sellele paratamatule tõsiasjale, et kanname endas nimetatud rahva konstitutsionaalseid iseärasusi, mida võimatu täiesti […]
Aegamööda ja vaevaliselt arenes kord maarahvas eesti rahvuseks. Maarahvas tähendas sotsiaalset ja hariduslikku alamkihti, ning eesti rahvusekski sirgudes ei vabanenud ta sellest suhtumisest. Mingi alaväärtuse tunne jäi püsima, ja juhidki polnud palju nõudlikumad. Kui vana Caspar Franz Lorenzsonn „Perno Postimehes” sakslasi rukkiks ja nisuks, eestlasi aga kaerteks ja otradeks pidas, keda jumal ka kuidagiviisi […]
On ala, millel meie sulemehed arvavad endid täiesti kodu olevat. See on rahvusküsimus. Seal antakse vabadust sulele ja igaüks arvab end õigustatud olevat kaasa rääkida. Seletatav see nähtus on sellega, et teadus pole saanud end veel ses küsimuses süvenda, et teaduslikke eritöid on vähe sel alal. Meil on rahvusküsimuses seni peaasjalikult kaks voolu nii […]
H. Le Chatelier Mulhousi keemia kõrgem kool on niisama kuulus oma professorite teaduslike tööde kui oma endiste õpilaste tööstuslike edusammude poolest. Tema on kasutoovalt andnud oma osa selle intellektuaalse eliidi loomiseks, millest igal maal oleneb tsivilisatsiooni progress. Kui Euroopa on kõrgemal Aafrikast, siis võlgneb ta seda ainuüksi oma juhtivatele klassidele. Metsikmaade neegrid võivad […]
Praegu on meil põnevalt päevakorras rahvusluse ja rahvusliku kasvatuse küsimused. Oleme juba ligi paarkümmend aastat iseseisvad, oma riiki juhtinud ja korraldanud, majandust ja kultuuri tõstnud, rahvustunnet ja usuelu süvendanud ning oma saavutusi ja võimeid tutvustanud teistele rahvastele, kuid siiski on meil sees- ja väljaspool veel rohkesti võõrapärast, mis vihastab igat tõsist rahvuslast. Väliskommetes, fassaadis […]
Neli eesti kuningat Paides a. 1343 Võõrale võimule alistatud eestlaste seisukord halvenes alatasa. Eriti raske oli see Taanile alluvas Harjus ja Virus. … Suuremad õigused mõisnikele tõid aga enesega ühes suurema viletsuse talurahvale, kes meeleheitele aetuna algatas Eesti ajaloos kuulsa vabadusvõitluse, nn. jüriöö mässu. See oli orjastatud eestlaste suurejooneline katse võõra ikke […]
Taani hindamise raamatus („Liber census Daniae või Kong Valdemars Jordebog”) on säilinud tähelepanu vääriva tunnustuse eestlaste asukohtadest praeguste Harju- ja Virumaa piirides 13. aastasaja keskelt. Mitte üksi külade nimestik ei leidu temas, vaid ka külade suurus atrade arvu järgi, mis uurijale võimaluse annab saada õige lähedase pildi tolleaegse ülesharitud maa rohkuse ja ulatuse, kui […]
Enn Kippel: Issanda koerad. Romaan liivlaste kristianiseerimisest. Esimene raamat. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu, 1938. 350 lk. Hind 6 kr. 25 s. Saksa kirjanik Stefan Zweig loetleb kusagil neid ajesid ja motiive, mis tõukavad autorit raamatu kirjutamisele. Ta arvab, et iga autor peaks endale iga teose kirjutamise eel selgeks tegema, missugustest tunnetest, missugustest vaimsetest […]
Sellest polegi kulunud palju aega, vaid mõni lühike aasta, kui nende ridade kirjutaja, küll kõnes ja kirjas, küll juhuslikus vestluses, väitis rahvusliku kultuurprogrammi vajadust. See programm, lühidalt kokkuvõetuna, sisaldas kolm punkti: 1) rahvusliku uusloomingu lähtekohaks rahvaloomingu vaim; 2) avarama kande- ja kõlapinna võitmiseks kultuurisaavutuste vahetus hõimrahvastega ning kaugemas perspektiivis liitumine turaani liikumisega; 3) teineteisest „mööda“ töötamise vältimiseks […]
See, mida keegi oma ümber näeb, kuuleb, tuuneb, haistab, maitseb, pole mitte täpipealt samane teise inimese vastuvõtte, tundmise ega arusaamisega. Seda vähem on ühist tõeelust arusaamises inimesel näit. loomaga, kellel seal, kus inimesel mõistus on välja arenenud elu alalhoiuks ja ülespidamiseks, instinkt neidsamu ülesandeid täidab. Ja nii võib inimene ainult oletada loomadel teatud reaalsuse […]
ea kõigi rahvaste teatrites on repertuaariküsimus alati olnud ja vist jääbki teravamaks päevaküsimuseks, mis juba enne tegeliku töö algust seisab teatrijuhtide pea kohal Damoklese mõõgana. Repertuaariga ei tegele mitte üksi dramaturg, kelle otsemaks ülesandeks on vähemalt kõik selle koostamise eeltööd; repertuaar ei anna mitte üksi teatridirektorile ja näitejuhtidele peamurdmist, vaid iga näitlejagi püüab selles […]
1. Igas viimaseaegses aastaülevaates meie näitekirjandusest on oldud sunnitud konstateerima, et see kirjandusharu võrreldes teiste žanridega ei anna meil mõõtu välja. Erandit ei saa sellest „traditsioonist“ teha paraku ka käesolevas sõnavõtus. Meie näitekirjanduse kriis, mida tajuti isegi päevakajalise komöödia õitseajal pärast „Mikumärdi“ menu, on kujunenud juba nii krooniliseks ja „endastmõistetavaks“, et sellest rääkiminegi muutub […]
Mis on draama, praegusel juhul puhtdraama, komöödia vastand, see on juba ammu kindlaks kujunenud mõiste. Mis ja missugune on aga tänapäev, seda on juba keerukam määratleda. See on õieti suurte poliitikute, kirjanike ning filosoofide osa mõista täielikult kaasaega, seada diagnoosi olevikule. Selle eeltingimuseks on oma aja kohta tähelepanekuid ja märkusi koguda. Mõningaid tähelepanekuid, võrdlusjooni […]
Et kunstilise loominguga tihedas seoses käib kunstivoolude tekkimine, siis tuleb kunstiloomingu vaatlusel peatuda ka selle juures. Pealegi on kunstivoolude küsimus kunstilise eluala tundmaõppimisel üks tähtsamaid, sest iga looming kuulub mingisuguse kõrgema kategooria alla. Ühes sellega loomulikult ka kunstnik. Kui aga kunstnik on nii omapärane, et teda ei saa asetada ühegi oleva kunstivoolu raamidesse, siis […]
Suured poliitikud ja teoinimesed teevad poliitikat, vajadust tundmata poliitika mõiste järele. Nad teavad alati, mis tuleb teha. Kutselised mõtlejad seisavad sellest tegutsemisest sisemiselt kaugel, juureldes abstraktsioonide ja müütiliste kujutluste, nagu õigluse ja vabaduse üle, et nende alusel mõõta minevikku ja veel rohkem tulevikku. Nad on veendumisel, et poliitika ülesanne on suunata maailma ajalugu idealistliku […]
1. Üksikisikute ja neist koosnevate suuremate või väiksemate minikollektiivide enda maksmapaneku tungi ja võimupüüdlusi on alates antiikajast peetud ühiskondliku arenemiskäigu üheks tähtsaimaks teguriks. Kreeka filosoof Herakleitos rõhutas juba V sajandil e. Kr., et iga saamine toimuvat vastuolude kaudu ja et sõda olevat kõigi asjade isa. Sellelt seisukohalt omavad antagonistlikud protsessid ka inimühiskonna arengus otse […]
Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)
Bookmark & Share