Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria '2013' arhiiv

31 Dec

Tuli tuha all

  Mait Metsanurk: Tuli tuha all Ajalooline romaan. Noor-Eesti kirjastus, Tartu 1939.   Mait Metsanurk, kes avas meie ajaloolise romaani renessansi oma menuka teosega „Ümera jõel“, mille esimene trükk müüdi läbi poole aastaga, näitas, et ta suudab kunstili­selt küllalt õnnestunult elustada olusuhteid ka nendel aegadel, kust on säilinud vähe andmestikulist materjali. Kuigi tema romaan ei […]

31 Dec

Mere tuultes

  August Mälk: Mere tuultes. Novellikogu. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1938. 216 lk. Hind 2 kr. 90 s. Need novellid on taas kujutused Mälgu-Saaremaast ja Mälgu-randlasest, sellisena nagu nad mõne aasta jooksul on tuttavaks saanud laiale üldsusele. Raske elu, karm loodus ja vitaalne, visa ning — rangelt kõlbeline rahvas nii tänapäevas kui kauges minevikus. Napisõnalised ja […]

31 Dec

Omad ja võõrad

  Bernhard Linde: Omad ja võõrad. Esseed. Osaühisus „Varrak” Tallinnas, 1927. Kaas Ed. Ole’lt. 163 lk. Hind 200 mk. Meie kriitilise kirjanduse ja ilukirjanduse suhe, ei ole proport­sionaalne. Meil puuduvad peaaegu veel igasugused kriitilised uurimused, monograafiad, ülevaated mineviku ja oleviku kirjandu­sest. Kuid veel enam: meil puudub ju meie kirjanduse ajalugugi! Sest ainuke ülevaatlikum sellesisuline teos […]

30 Dec

Kunstiloomingu põhinõudeid ehk esteetika printsiipe

  Esteetika peaülesannet on nähtud selles, et ta vastaks, milliseid omadusi peavad kandma asjad, et nad mõjuksid esteetiliselt. Kui aga esteetika sellele küsimusele ei suuda vastata, siis polevat temast kui teadusest ühtegi kasu. Selle etteheitega kaldub ühes minema suur arv tegelevaid kunstnikke. „Kui te ei suuda ütelda, milliseid omadusi peab omama esteetiliselt mõjuv teos, siis […]

26 Nov

Rahvuskultuuri tõstmine ja intensiivsemaks tegemine

  Rahvus on eeskätt kultuuriline nähtus. Majanduslik jõukus on vaid aineliseks aluseks sellele. Iseenesest aga ei ole majanduslik elu — tööstus ja kaubandus — mingi rahvuslik nähtus, vaid rahvusvaheline, anatsionaalne. Inimesed võivad üha edasi tegutseda tööstusega ja kaubandusega ja jõukaks saada või jõukad olla ka siis, kui nad loobuvad oma rahvusest või sunni­takse sellest loobuma […]

31 Oct

Kunstnik võib tõepäraselt kujutada ainult olevikku

  Lucien Muhlfeld’ile Me ei saa täpselt esile manada seda, mida pole enam olemas. See, mida nimetame lokaalkoloriidiks, on unelm. Kui mõtleme, et üks maalija näeb suurimat vaeva, püüdes ligi­kaudu tõenäoliselt kujutada mõnd stseeni Louis Philippe’i ajast, siis kaotame lootuse, et ta võiks anda meile vähimatki kujutlust mõnest Louis Püha või Augustuse-aegsest sündmusest. Näeme õige […]

31 Oct

Katsekoolid ja kooliuuenduskatsed Poolas

  Loomulikult pole jätnud mõjutamata ka uut Poolat kogu maailmas pärast maailmasõda värske jõuga esile puhkenud pingutus kas­vatuse ja kooliuuenduse alal. Ei olda ka siin rahul senise kooliga. Ajakirjandus kubiseb osalt õigustatud kaebustest koolide, kavade ja õpetajaskonna kohta, mis ei aita aga palju kaasa positiivseks asja sel­gitamiseks. Õpetajaskond seevastu tunneb veel selgemalt ja valusamalt, et […]

19 Oct

Naiskujude ülesandest A. Gailiti romaanis „Ekke Moor”

  Peamiselt armastusest jutustab „Ekke Moor” — kõik muu on kõrvalise tähtsu­sega; isegi nimikangelase rännakute sihiks pole niivõrd eneseleidmine kui tee otsimine tagasi oma armastatu juurde. Armastust kõige mitmekesisemal kujul kirjeldab „Ekke Moor”, armastust üha uutes ja vahelduvais väljendumisvormides. Romaani võtmeks on selle naiskujud; nende varal ütleb autor, mis tal armastuse kohta ütelda on. Armastus […]

13 Oct

Loov rahvuslus

  Sõnad „rahvuslik“ ja „natsionaalne“ on mõnele dogmaatikule nagu punane rätik härjale. Kohe lööb pea alla, pistab puhkima ning tõstab sarvedele kogu nähtuse kompleksi, mis on nimetatud rahvuslikuks. Tõs­tab sarvedele, puistab segi ning tallab jalgade alla. Säärase kompleksi kujunemine võib sündida mitmel teel. Esiteks alaealises ajus võrsuma hakanud võõridee kasvajast, mis võtab võima­luse reaalselt mõelda. […]

12 Oct

Juhan Liivi elu

  Juhan Liiv   „Kurbus, valu ja ahastus on kaunis, kui ta on meist kaugel. Kui ta on kaotanud kõik selle, mis temas oli isiklikku, erainimlikku. Kui ta on muutunud kurbmänguks, maastikuks või sümfooniaks. Kui ta on muutunud selleks, mida nimetame kunstitööks.” Nii on lausu­nud Fr. Tuglas ühes mälestusartiklis Juhan Liivist. Ja tõesti lugedes Liivi […]

10 Oct

Stiil

  Vaadeldes kunstiloomingu motiivide osa kunstivoolude tekkimises nimetasime mitut kunstivoolu, milliseid oleme teisal kuulnud seoses mõistega ,,Stiil“ (gooti stiil, sümbolistlik stiil, impressionistlik stiil jne.). Seega oleme tuttavad stiili mõiste kõige laiema tarvitusviisiga (kunstivool) ja järelikult teame ka, et kunstiloomingu motiividel on stiili kujunemises tähtis osa. Et stiili mõistet tarvitatakse ka kitsamas mõttes, — Michelangelo stiil, […]

06 Oct

Tuulearmuke

  Betti Alver: Tuulearmuke. K.-ü. „Looduse” 1927. a. romaanivõistlusel II auhinna saanud romaan. K.-ü. „Loodus” Tartus 1927. 255 lk. Hind 360 mk. Kaas Peet Aren’ilt.   See raamat mõjub nagu värske tuulepuhang. Mäherdune tujukas hoog, määrane nooruslik-jõurikas vallatus! Missugune võrratu spontaansus! Enne kui mingisuguseid kunstitoote tehnilise küljega seotud assotsiatsioone, mingisuguseid puhtvormilisse külge puutuvaid tähelepanekuid saab […]

06 Oct

Absoluutsest ja relatiivsest

Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: „Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab” Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur — hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankrupõhjaks Jumala, […]

06 Oct

Kuidas töötas Tolstoi?

  L. Tolstoi 25. surmapäeva puhul kirjutab N. Gudzij Liter. Gas. 65. n-ris huvitava artikli selle suure vene kirjaniku tööviisidest. Harva leidub, ütleb ta, maailmakirjanduses kirjanikke, kes nii pinevalt on töötanud ja tööd armastanud kui L. Tolstoi. Kogu tema kirjanduslikku loomingut saatis alati intensiivne mõttetöö ja vaimne enesekontroll. Väliselt see töö fikseerus kõigepealt ta päevikuis, […]

30 Sep

Kuldsed päevad

  Richard Roht: Kuldsed päevad. Romaan. Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis”. Tallinn, 1939. Käesolevas romaanis kujutatakse ühe meie tuntud kirjaniku suviseid matkaelamusi maal. Teose romantilises käsitluslaadis peitub nii voorusi kui ka nõrkusi. See võimaldab hõlpsasti liita kompositsiooniliseks tervikuks üksikseigad, mis esinevad matkadel juhuslikus järjekorras, kusjuures kooshoidvaks raamistikuks on matkaja, kes näeb asju ja sündmusi läbi oma meeleoluprillide, kuna […]

29 Sep

Kriitikast ja kriitikuist

  Küsimusele, millised on kriitikukutse tähtsaimad omadused ja pearaskused, vastavad mõned prantsuse nimekamad arvustajad Marianne’is järgmiselt: Fortunat Strowski, kuulus kirjandusteadlane ja arvustaja, teeb kõigepealt vahet teatri- ja kirjandusekriitiika vahel. Näidend mõjub publi­kule kollektiivselt ja nõnda saadud mulje on ühteaegu otsekohene ja peagu lõplik. Raamat aga pöördub üksikolendi poole, kellel on täielik vabadus an­duda mõtiskelule, moodustada […]

22 Sep

Mõtteid tehnilise ja humanitaarala inimese koostööst

  Kõrvalseisjana-vaatlejana sattudes meie täna­päeva tehnilise hariduse kõrgküsimuse pinnal tehnika- ja humanitaarteaduste suhete piiri­maile, jääd esialgu kinni mõttele, et need kaks kultuurisfääri on midagi vastastikku sõltuma­tut. Midagi suurt, kuid teineteisele väga kau­get. Sest sa võid samal hetkel küsida — mis ühist on Kanti krititsismil raudkonstruktsioonidega või katusekiviga. Ja tahab olla raske tuua neid asju ühise […]

15 Sep

Eesti „seesmine ülesehitamine“ ja meie vilistlaskond

  Näib olevat meil Eestis praegu (ja on põhjustetki) hommikusse hämariku silmehõõrumise aeg. Kolm aastat juba on saadud väliselt segamatult tegutseda ülesehitava töö kallal, poolootamatult sülle langenud suurte õiguste ja neist järgnevate veel suuremate kohustuste tasakaalu toimetamise kallal. Kuid nii see vist on, et kui mõnes kohas ollaksegi jõutud juba sarikateni, teistes siiski haigutab veel […]

14 Sep

Muljeid inglise üliõpilaste suhtumisest poliitikasse

  „Üliõpilaslehe“ toimetuse ettepanekul panen kirja mõned read oma tähelepanekuist inglise üli­õpilaskonna tegeluse kohta poliitikaga. Minu ko­gemused piirduvad kahjuks peamiselt Oxfordi ülikooliga, ega olnud mul õige pingutet väitekirjatöö kõrval võimalik sellesse üliõpilaselu külge süveneda kuigi tõhusalt, kuid mõningaid muljeid minule siiski on jäänud, päälegi õige elavaid. Nagu teada, on kogu inglise kasvatuse üheks peamiseks eesmärgiks […]

02 Sep

Võidukaar

  Terrorile järgnes Direktoorium, mis ei suutnud veel üldist kaost korraldada, kui vabariiklik kindral Napoleon ilma pingutuseta haaras kogu riigivõimu enda kätte. Maa oli väsinud ja võttis selle dikta­tuuri vastu rahulikult. Oleks olnud arusaadav isegi tagasipöördumine „vana korra“ juurde (mida Bourbon’id tegidki pärast Napoleoni langust), kuid Napo­leon nägi selle asjatust. „Vana kord“ oli sama surnud […]

31 Aug

Tallinna Linnaarhiivi vanim ürik 700-aastane

  Tänapäeval on kirjalik asjaajamine vallutanud kõik alad. Arvututes kantseleides produtseeritakse igapäev igasuguseid pabereid massiliselt. Üksik dokument ei oma seepärast tavaliselt enam kuigi suurt erikaalu. Hoopis teine lugu oli ajalooliste aegade algul. Siis oli kirjutamisoskus alles väga vähe levinud ja kirjalikud ülestähendised õige haruldased. Ae­gade jooksul on neistki vähestest kirjapaladest arvatavasti kaugelt suurem osa hävinud. […]

18 Aug

Loomingu süvapsühholoogiast

  Kirjanduslikus loomingus, nagu igas teiseski kunstiloomingu harus avaldub elu, mille pale õige tunduvalt oleneb kunstilooja, rah­vuse ja kogu kultuurinimkonna hingeelust. Alateadvuses peituvad käärivad jõud vajutavad elule ja loomingule oma pitseri. Hingeelu alateadvuslikud jõud on teataval määral konstantsed, ent mõningate asjaolude tõttu võivad neis ürgsetes jõududes kerkida esile kompleksid. Olude sunnil võib vitaalsus saada häiritud […]

21 Jul

Rousseau

  Jean Jacques Rousseau oli Voltaire’i kaasaegne. Nad surid ühel aastal: 1778. Kuid vaimselt kuulus Rousseau teise põlve. Ta algatas voolu, mille mõju järelmaailmas jäi võistlema valgustusaja ratsionalismiga ja mõjutas ligikaudu sama sügavalt kui eelmine niihästi Prantsusmaa kui Euroopa vaimset arengut. Rousseau oli sama leppimatu vana korra ja vaimu vastane kui Voltaire. Ta nägi samuti […]

06 Jul

Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena

  ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN   Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sat­tusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olu­lisema sellest arvustusest, osutades objektiivse­tele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren­gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, mil­lega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks […]

04 Jul

Teaduse tulevik

  Nimetan teaduseks, mida tavaliselt kutsutakse filosoofiaks, mitte ilma teatud eesmärgita. Filosofeerima on sõna, mille alla võtak­sin meelsaimalt kokku oma elu; ent kuna see sõna lihtsas tarvituses väljendab vaid siseelu seni alles osalist vormi ja pealegi sisaldab vaid üksil­dase mõtleja subjektiivset avaldust, siis tuleb inimkonna üldisele vaatekohale ümber asetudes tarvitada objektiivsemat sõna teadma. Jah, kord […]

03 Jul

Noorus ja vanadus

  Noor-Eesti 10-aastase tegevuse puhul. Tehes teekonda läbi ääretuma ajaloo võitluste välja ja pan­nes tähele tõusvaid ja kahanevaid liikumisi tema rahutul pinnal, märkame seal heitlusi elu ja surma eale vanaduse ja noo­ruse vahel. Vanad seltskondlikud korrad varisevad ja langevad ümber noorte ja nooremate ühiskondlike kihtide pealerõhumisel. Arvustikulised teated tõendavad, et noorus ikka ja alati on […]

26 Jun

Aeg ja muutuvus

  Filosoofilised kirjad. H. Bergson. (Aeg ja muutuvus.) Praeguse aja filosoofidest seisab kahtlemata Henri Bergson esimeste seas. Ta on Inglismaal sündinud, aastal 1859. Kuigi ta tööd juba ammu ilmusid, siiski ei olnud aeg nähtavasti seks küps, et neis avaldatud ideed suurt revolutsiooni mõtteteaduse vallas oleksid sünnitanud. Alles viimastel aastatel on Bergson populaar­seks saanud, ja veel […]

17 Jun

Miks pooldame keeleuuendust

  l. Kui hea viiuldja leiab Stradivariuse ja viiuldajal on või­malik osta see, küllap ta võtab Stradivariuse ja jätab kõik muu. Kui omatakse raha ja tahetakse osta klaverit, siis ostetakse küll Bechstein. Aga miks, kui tohib küsida? Oo, see on ju enesestmõistetav, sest Stradivarius on pa­rim viiul ja Bechstein parim klaver, vastatakse. Eks ju igaüks […]

08 Jun

Mida pakub luule

  Nouv. Litt. avaldab ankeedi, millega üks ta kaastöölisi on pöördunud prantsuse kirjanike, teadlaste ja kriitikute ipoole, et teada saada nende seisu­kohta luule suhtes. Esitati kaks küsimust; Mida mõistate luule all? Mida ootate talt? Toome järgnevas mõned huvitavamad vastused. Maurice B l o n d e l, üks tänapäeva tuntumaid filosoofe, vastab : „P o […]

30 May

Keel kultuuri vahendina

  Tartu keeleuuendusyhingu väljaanne. Keelekultuur I. Toimetand Joh. Aavik, Oskar Loo r i t s.   Meie keeleteadlaste ja stilistide pere on teatavasti koondund kahte päärühma, mis vastavad rühmitu­stele pea igal inimelu alalhoidlaste ja „uuenduslaste“ omadesse. See on väga jämedajooneline jao­tus, sest kas on võimalik kujutleda inimest, kes oleks täiesti alalhoid­lik, stilisti, kel puuduks täiesti […]

30 Mar

Eesti ajalugu

  ~ 8500 e. Kr.  Eestimaa vabanes täielikult mannerjääkatte alt. (Jääserva taganemine üle Eesti ala kestis umbes 10 000 aastat.) ~ 6000 e. Kr.  Vanimad inimese olemasolu tõendavad leiud Eestis. — 6000—1300 e. Kr. Kiviaeg. ~ 2000 e. Kr. Põllutöö algus Eestis. 1300—500 e. Kr. Pronksiaeg. 500 e. Kr. — 1. Eelrooma rauaaeg. 1. — 400 Rooma rauaaeg. […]

23 Mar

Fr. Tuglas ja Ilo

  Mingi filosoofilise teose lõpul on katsutud kokku võtta kõik inimese mõttepingutuse saavutused vaimsel alal. Ka seda on püütud resümeerida, kui kaugele on jõutud usundilisel alal jumala mõistmises. Selles viimases asjas olid tulemused kasinavõitu. Et jumal on arm või armastus, nagu nii palju korrutatud ja ikka veel jätkatakse, selle kohta avaldati kõva kahtlust. Tõenduseks toodi […]

10 Mar

Rahvusfilosoofilisest ilmavaatest

  I. Me elame tehnika ja teaduse ajajärgul. Loomulik, et need siis ka inimeste teadvuses õige tähtsale kohale on tunginud, kitsavaatelisemate inimeste juures koguni ainuvalitsevale kohale pääsenud. Mida kõike ei oodata ja loodeta tehnikalt ja teaduselt! Mitte ainult inimkonna elu väliskülje täielikku muutmist, vaid ka sisemise, vaimuelu avalduste ümberloomist, nagu seda aja­looline materialism peab võimalikuks, […]

07 Mar

Rahvuslus kui kultuurmisjon

  „Isamaatunne on kogu tsivilisatsiooni põhijõude.” Lucien Romier, „Nation et Civilisation.“ Maurice Barrés väidab kusa­gil, et rahvuslus on teatava determinismi omaksvõtt. Aga rahvuslus on õigusepärast enam kui paljas paratamatuse aktsepteerimine. Rahvusluse juures on oluline just anduv tahtlikkus ja vankumatu teadlikkus oma ene­seväärtuse suhtes. Rahvus ise on kultuurmisjon, ning rahvus­lus on tahe seda teostada. Lucien Romier’l […]

07 Mar

Sotsiaalpoliitika lähema tuleviku tee

  1. Sotsiaalpoliitiliste probleemide aktuaalsus. Erakordsed ajajärgud toovad kaasa muutusi paljudel elualadel. Eestigi tänapäev on neist tulvil. Iga uus silmapilk lisandab neile veel uusi. Nii on taas avanemas riikliku organismi ventilatsioonilõõrid, kuna õhk oli juba läinud liiga umbseks. Ja, jätkuvalt, ühekülgne ning ülalt suu­natav solidarismi kultus on asendumas kõikide loovjõudude, maailma­vaadete ja ühiskondlike kihtide, vaba […]

06 Mar

Teosed on selleks, et uurida inimest

  Kui pöörate ühe foliandi suuri, kangeid lehe­külgi, mõne käsikirja kolletanud lehti, lühidalt mõnd poeemi, mõnd seaduseraamatut, mõnd ususümbolit, missugune on siis teie esimene tähele­panek? See, et ta pole tekkinud iseendast. Ta on ainult vorm, nagu kivistunud konnakarp, ta on jälg, nagu need uurded, mida kunagi olnud ja siis hukkunud loom on jätnud kivisse. Konnakarbi […]

04 Mar

Marseljees

  Suur Revolutsioon, mis puhkes 1789. a., teostas osa Voltaire’i ja Rousseau’ mõtteist. Ta ei loonud ise uusi mõttesüsteeme, kuid ta tähendus on selles, et ta valgustusaja ideid rakendas tegelikkuses. Ta tähen­das idee võitu võimu üle, ja tõendas, et elujõuline ideaal võib leida vahendeid enese teostamiseks prakti­lises maailmas. 1789. a. revolutsiooni võib nimetada Prantsusmaa teiseks […]

03 Mar

Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg

  H. Kruus, P. Johansen, R. Kenkmaa, E. Blumfeldt, F. Linnus, E. Tender, J. Uluots, A. Soom, A. Saareste, R. Paris, Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tegev- ja peatoimetaja H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1937, XVI + 504 lk.   1937. a. sügiseks ilmus „Eesti ajaloo” II köide, mis käsitleb Eesti keskaega, s. o. […]

02 Mar

Eesti ajalugu I. Esiajalugu ja Muistne Vabadusvõitlus

  Eesti ajalugu I. Esiajalugu ja Muistne Vabadusvõitlus. Kirjutanud H. M o o r a, E. L a i d, J. M ä g i s t e, H. Kruus. Tegevtoimetaja H. Moora, peatoimetaja H. Kruus. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1935. XVI + 376 lk., 170 pilti ja joonist. Hind 7 kr. 50 s.   […]

02 Mar

Euroopa saatuse kujunemine O. Spengleri ajaloofilosoofia taustal

  Avaldame alljärgneva L. Vahteri kirjutuse, mis — nagu juba pealkirjastki nähtub — on kirjutatud peamiselt 0. Spengleri tööde järgi. Autor on Spengleriga ühel seisukohal, suhtumata nendele kriitiliselt. Tegelikult on Spengleri ideed huvitavad, kuid tema ajaloo-süntees kannatab ühekülgsuse all, kuna osa ajaloo käiku põhjustavaid tegureid on arvestatud, osa aga jäetud arves­tamata. Sellest sõltuvalt on ka […]

28 Feb

Piinlikult hea tahe

  Paul Viiding. Piinlikult hea tahe. Novellid. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1936. Kõnesoleva novellikogu tegelasi iseloomustab „heaä tahe” teha midagi korralikku, kuid mingi paratamatu „küündimatuse” tõttu läheb neil alati „piinlikult” viltu. Need tegelased kuuluvad ülikooliharitlaste ringkonda. Vaimutasemelt moodustavad nad erilise väikekodanliku miljöö. Ühelt poolt naiskorporatsiooni kõlbelise kasvatuse saanud naisharitlased ja teiselt poolt vaimsete huvidega üliõpilasorganisatsioonides võrsunud […]

28 Feb

Kaks nooremat luuletajat

  Bernard Kangro: Vanad majad. Luuletusi 1936—37. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus, Tartu, 1937. 71 lk. Hind 2 kr. 25 s. Heiti Talvik: Kohtupäev. Luuletusi. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus, Tartu, 1937. 64 lk. Hind 2 kr. 50 s.   Meie luuletajate kõige nooremas põlves paistis Bernard Kangro silma juba oma esikteosega, intiimse loodusluuletuste koguga „Sonetid”. Ükski […]

28 Feb

Tõusev rahvas

  Jaan Kärner: Tõusev rahvas. Romaan. I köide. Noor-Eesti, Tartu, 1936. 406 lk. Hind 4 kr. 50 s. Kui mälu ei peta, oli see sakslane R. Lehmann oma ,,Poeetikas”, kes väitis ajaloolise romaani hiilgeaja olevat möödunud. Põhjuseks: meie aeg tunneb liiga hästi ajalugu. Kui Scott või Dumas jutustasid oma lugejaile olematuist lahinguist või väljamõeldud riigimeestest […]

25 Feb

Muinas-Tallinn ja eestlaste väliskaubandus enne iseseisvuse kaotamist

  Kaugest minevikust kuni tänapäevani on rahvaste poliitika sihtide määrajaks olnud peamiselt nende majanduslikud huvid. Muutunud on vaid vormid: kuna nüüdisaja kiire tööstuse arenemisega võitlus on käimas maapõuevarade, nagu kivisöelademete, õliallikate jne. pärast, oli vanasti rahvaste püüdeks vallutada ja enda käes pidada kaubateid. Juba kaugel muinasajal möödus meie põhjarannikust suur kaubatee, mida mööda põhja- ja […]

24 Feb

Eesti linnade tähtis osa keskaegses Hansa-Vene kaubanduses

  EESTI geopoliitiline asend on tinginud selle asja­olu, et suured ja tähtsad poliitilis-sõjalised sündmused on leidnud lahendust siin; kuid mitte ainult sõjalis-poliitiliselt ei evi meie maa suurt tähtsust, vaid ka kauban­duslikult, ja seda juba võrdlemisi pikemate aegade jook­sul. Eriti tähtsat osa Lääne- ja Ida-Euroopa vahelises kaubanduses on etendanud Eesti linnad Hansa õitsengu ajal 14-ndal ja […]

24 Feb

Teadus ja kultuur

  Émile Boutroux   I. Teadus ja kultuur — vähe on sõnu, mida tänapäeval sagedamini tarvitatakse, ja vähe neid on, mis kõikjal põhjustavad nii palju lahkarvamusi ja vaidlusi. Kas kultuur — selle sõna täpses mõistes — tekib endastmõistetavalt teaduse edust, või on tal omad tingimused, omad seadused, oma areng, oma langus — alal, mis erineb […]

23 Feb

Rahvuse olu ja rahvuslus

  Ühiskondlikus elus rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste vaimne sisustamine: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses […]

20 Feb

Inimkonna vaimne kultuur

  Ma ei suuda kujutleda, et mõni üllas hing ei kannataks, nähes suuremat osa inimkonda ilma jäetuna varadest, mis talle kuuluvad ja mis sooviksid ainult jaotuda. On inimesi, kes ei käsita õnne ilma erandliku soosinguta ja kes enam ei hindaks varakust, haridust, vaimu, kui see oleks kõigil. Need ei armasta täiuslikkust mitte omaette, vaid suhtelist […]

20 Feb

Inglise kirjanikud ja sõda

  nglise kirjanduses valitseb praegu madalseis. Tuleb jõuda selgusele, kuivõrd see on sõja ja üldise poliitilise olukorra tulemuseks ja kuivõrd nende põhjuseks. Enamik inimesi väidab teile suure kindlusega, et poliitiline rahutus on laostanud kirjanduse, ja nimelt kahel vii­sil. Esiteks olid majanduslik kriis, mis algas kümne aasta eest, ja sõjakuuldused, mis on olnud liikvel viie aasta […]

19 Feb

Tolm ja tuli

  Betti Alver: Tolm ja tuli. Luuletusi. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv Tartus, 1936.   Juba oma esikpoeemist Valge vares pääle on Betti Alver meil võitnud virtuoosliku värsikäsitleja nime, kellel riim, rütm, üllatavad ja värsked pildid, kerge, sujuv keel näisid tulevat iseenesest, vähimagi tõkketa, kusjuures kõik tundus sattuvat õigesse kohta ning kiskus lugejat oma nõtkusega kaasa. Rohkem […]

18 Feb

Gooti stiil

  taevast taotlev kõrgussetung ja peenenenud vormi­tunne.   Romaani stiiliga tõusid Euroopa kunstiarengus esikohale põhjapoolsed Euroopa maad: Prantsusmaa ja Saksamaa oma mõjupiirkondadega. Lõuna-Euroopas oli romaani stiili uut loov jõud nõrgem, kuna ta seisis seal tugevamini bütsantsi ja teiselt poolt ka ida­maade kunsti mõju all. Keskaja lõppsajandeil (XIII, XIV, XV sajandil) see kummagi piirkonna eriilme süvenes […]

16 Feb

Betti Alveriga vestlemas

  — Ja muidugi… Viletsuse komöödia idee on kaunikesti peidetud. Teos on õieti mõtlemise vili. Üks arvustaja sõelus seda õige karmilt. Kahjuks ta polnud aga õieti mõistnud mu tööd. Viletsuse komöödia on inimeses peituvate vastolude sõelumise ja avastamise raamat. Kõik kummalised seiklused ja kirjanduslikud võtted, mis siin esinevad, on kõrvalise tähtsusega. Need teenivad abinõudena, et […]

16 Feb

Märkmeid Tuglase arvustusliku tegevuse kohta

  Noor-Eesti kahe juhi — Suitsu ja Tuglase — vahel on olulisi erinevusi, mis väga selgesti ilmnevad muu seas nende kriitilises ja publitsistlikus tegevuses. Suits oli esimene, kes tõelise hooga hak­kas nõudma avara, süvenenud kultuuri taotlust ning toonitas suurte ümberhinnangute paratamatust kõige nimel, mis Euroopa vaimu­ilmas oli tõesti elavat ja dünaamilist. Oma kriitilise helgiheitjaga ta […]

15 Feb

Babbitt

  SINCLAIR LEWIS: BABBITT. Nobeli Laureaadid. K./Ü. „Loodus“, Tartu, 1935. 447 lk. Hind 3 kr. 50 senti.   See on suure hoolega ja üksikasjalisusega jutustatud lugu teo­võimsast mehest, kes kogub hoolikalt varandust ja tungleb aina kõrgemate pulkade poole seltskondlikul redelil. Ta hangeldab maaga, oskab teenida hästi suurt vahekasu, sest ta omab küllalt taipu vajalike eelteadete […]

14 Feb

Rahvusluse kasvatamisest

  ASUDES selle laiaulatusliku ja nüüdisaja päevakorras esikohal oleva küsi­muse käsitamisele, peame esijoones piiritlema lähemalt rahvusluse mõiste. Kõigepealt — „rahvus“? Esitatakse meile see küsimus mingis ametasutuses, siis kostame sellele automaatselt:. „Eesti“ Tunnistame sellega oma päritolulist ja kee­lelist ühtekuuluvust eesti rahvaga, vihjates eriti sellele paratamatule tõsiasjale, et kanname endas nimetatud rahva konstitutsionaalseid iseärasusi, mida võimatu täiesti […]

13 Feb

Rahvalik ja rahvuslik

  Aegamööda ja vaevaliselt arenes kord maarah­vas eesti rahvuseks. Maarahvas tähendas sotsiaalset ja hariduslikku alamkihti, ning eesti rahvusekski sirgudes ei vabanenud ta sellest suhtumi­sest. Mingi alaväärtuse tunne jäi püsima, ja juhidki polnud palju nõudlikumad. Kui vana Caspar Franz Lorenzsonn „Perno Pos­timehes” sakslasi rukkiks ja nisuks, eestlasi aga kaerteks ja otradeks pidas, keda jumal ka kuidagi­viisi […]

13 Feb

Eesti naiivne kosmopolitism ja rahvuslus

  On ala, millel meie sulemehed arvavad endid täiesti kodu olevat. See on rahvusküsimus. Seal antakse vabadust sulele ja igaüks arvab end õigustatud olevat kaasa rääkida. Seletatav see nähtus on sellega, et teadus pole saanud end veel ses küsimuses süvenda, et teaduslikke eritöid on vähe sel alal. Meil on rahvusküsimuses seni peaasjalikult kaks voolu nii […]

12 Feb

Intellektuaalse eliidi loomine teaduses ja tööstuses

  H. Le Chatelier   Mulhousi keemia kõrgem kool on niisama kuulus oma professorite teaduslike tööde kui oma endiste õpilaste tööstuslike edu­sammude poolest. Tema on kasutoovalt and­nud oma osa selle intellektuaalse eliidi loomi­seks, millest igal maal oleneb tsivilisatsiooni progress. Kui Euroopa on kõrgemal Aafrikast, siis võlgneb ta seda ainuüksi oma juhtivatele klassidele. Metsikmaade neegrid võivad […]

10 Feb

Ajalooline romaan rahvusliku kasvatuse tegurina

  Praegu on meil põnevalt päevakorras rahvusluse ja rahvusliku kasvatuse küsimused. Oleme juba ligi paarkümmend aastat iseseisvad, oma riiki juhtinud ja korraldanud, majandust ja kultuuri tõstnud, rahvustunnet ja usuelu süvendanud ning oma saavutusi ja võimeid tutvustanud teistele rahvastele, kuid siiski on meil sees- ja väljas­pool veel rohkesti võõrapärast, mis vihastab igat tõsist rahvuslast. Väliskommetes, fassaadis […]

10 Feb

Eestlaste vabadusvõitlus 1343. a.

  Neli eesti kuningat Paides a. 1343        Võõrale võimule alistatud eestlaste seisukord halvenes alatasa. Eriti raske oli see Taanile alluvas Harjus ja Virus. … Suuremad õigused mõisnikele tõid aga enesega ühes suurema viletsuse talurahvale, kes meelehei­tele aetuna algatas Eesti ajaloos kuulsa vabadusvõitluse, nn. jüriöö mässu. See oli orjastatud eestlaste suurejoone­line katse võõra ikke […]

09 Feb

Pühajõgi — eestlaste muinaspiir

  Taani hindamise raamatus („Liber census Daniae või Kong Valdemars Jordebog”) on säilinud tähelepanu vääriva tunnustuse eest­laste asukohtadest praeguste Harju- ja Virumaa piirides 13. aastasaja keskelt. Mitte üksi kü­lade nimestik ei leidu temas, vaid ka külade suurus atrade arvu järgi, mis uurijale või­maluse annab saada õige lähedase pildi tol­leaegse ülesharitud maa rohkuse ja ulatuse, kui […]

09 Feb

Issanda koerad

  Enn Kippel: Issanda koerad. Romaan liivlaste kristianiseerimisest. Esimene raamat. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu, 1938. 350 lk. Hind 6 kr. 25 s.   Saksa kirjanik Stefan Zweig loetleb kusagil neid ajesid ja motiive, mis tõukavad autorit raamatu kirjutamisele. Ta arvab, et iga autor peaks endale iga teose kirjutamise eel selgeks tegema, missugustest tunnetest, missugustest vaimsetest […]

08 Feb

Teatri osa rahvusliku kultuuri ehituses

  Sellest polegi kulunud palju aega, vaid mõni lühike aasta, kui nende ridade kirjutaja, küll kõnes ja kir­jas, küll juhuslikus vestluses, väitis rahvusliku kultuurprogrammi vaja­dust. See programm, lühidalt kok­kuvõetuna, sisaldas kolm punkti: 1) rahvusliku uusloomingu lähte­kohaks rahvaloomingu vaim; 2) avarama kande- ja kõlapinna võitmiseks kultuurisaavutuste vahe­tus hõimrahvastega ning kaugemas perspektiivis liitumine turaani lii­kumisega; 3) teineteisest „mööda“ töötamise vältimiseks […]

07 Feb

Teatraalsusest

  See, mida keegi oma ümber näeb, kuuleb, tuuneb, haistab, maitseb, pole mitte täpipealt samane teise inimese vastuvõtte, tundmise ega arusaamisega. Seda vähem on ühist tõeelust arusaamises inimesel näit. loomaga, kellel seal, kus inimesel mõistus on välja arenenud elu alalhoiuks ja ülespidamiseks, instinkt neidsamu ülesandeid täidab. Ja nii võib inimene ainult oletada loomadel teatud reaalsuse […]

07 Feb

Meie teatrite repertuaarist

  ea kõigi rahvaste teatrites on repertuaariküsimus alati olnud ja vist jääbki teravamaks päevaküsimuseks, mis juba enne tegeliku töö algust seisab teatrijuhtide pea kohal Damoklese mõõgana. Repertuaariga ei tegele mitte üksi dramaturg, kelle otsemaks ülesandeks on vähemalt kõik selle koostamise eeltööd; repertuaar ei anna mitte üksi teatridirektorile ja näitejuhtidele peamurdmist, vaid iga näitlejagi püüab selles […]

05 Feb

Meie näitekirjanduse kriisist ja 1938. a. näidenditoodangust

  1. Igas viimaseaegses aastaülevaates meie näitekirjandusest on oldud sunnitud konstateerima, et see kirjandusharu võrreldes teiste žanridega ei anna meil mõõtu välja. Erandit ei saa sellest „traditsioonist“ teha paraku ka käesolevas sõnavõtus. Meie näite­kirjanduse kriis, mida tajuti isegi päevakajalise komöödia õitse­ajal pärast „Mikumärdi“ menu, on kujunenud juba nii krooni­liseks ja „endastmõistetavaks“, et sellest rääkiminegi muutub […]

05 Feb

Tänapäev ja draama

  Mis on draama, praegusel juhul puhtdraama, komöödia vastand, see on juba ammu kindlaks kujunenud mõiste. Mis ja missugune on aga tänapäev, seda on juba keerukam määratleda. See on õieti suurte poliitikute, kirjanike ning filosoofide osa mõista täielikult kaasaega, seada diagnoosi olevikule. Selle eeltingimuseks on oma aja kohta tähelepanekuid ja märkusi koguda. Mõningaid tähelepanekuid, võrdlusjooni […]

04 Feb

Kunstivoolude tekkimine

  Et kunstilise loominguga tihedas seoses käib kunstivoolude tekki­mine, siis tuleb kunstiloomingu vaatlusel peatuda ka selle juures. Pealegi on kunstivoolude küsimus kunstilise eluala tundmaõppimisel üks tähtsamaid, sest iga looming kuulub mingisuguse kõrgema kate­gooria alla. Ühes sellega loomulikult ka kunstnik. Kui aga kunstnik on nii omapärane, et teda ei saa asetada ühegi oleva kunstivoolu raamidesse, siis […]

23 Jan

Poliitika filosoofia

  Suured poliitikud ja teoinimesed teevad poliiti­kat, vajadust tundmata poliitika mõiste järele. Nad teavad alati, mis tuleb teha. Kutselised mõtlejad sei­savad sellest tegutsemisest sisemiselt kaugel, juurel­des abstraktsioonide ja müütiliste kujutluste, nagu õigluse ja vabaduse üle, et nende alusel mõõta mine­vikku ja veel rohkem tulevikku. Nad on veendumi­sel, et poliitika ülesanne on suunata maailma ajalugu idealistliku […]

09 Jan

Võim kui ühiskondliku arengu tegur

   1. Üksikisikute ja neist koosnevate suuremate või väikse­mate minikollektiivide enda maksmapaneku tungi ja võimupüüdlusi on alates antiikajast peetud ühiskondliku arene­miskäigu üheks tähtsaimaks teguriks. Kreeka filosoof Herakleitos rõhutas juba V sajandil e. Kr., et iga saa­mine toimuvat vastuolude kaudu ja et sõda olevat kõigi asjade isa. Sellelt seisukohalt omavad antagonistlikud prot­sessid ka inimühiskonna arengus otse […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share