Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria 'nr. 6/2009' arhiiv

30 Jun

Maurice Barrés.

   Viimase paari aasta kestes on Prantsusmaa kaotanud oma kaks suuremat kirjanikku ja tugevamat vaimu: A. France’i ja M. Barrés’i. Esimene on juba oma rahvusvahelise vaimusuuna tõttu tuttav kõigis ilma nurkades, Barrés’i tuntakse aga väljaspool Prantsusmaad võrdlemisi vähe, milleks otsustavalt on kaasa mõjunud ta enese hool ja püüd olla kõigepealt prantslane, siis alles inimene, kellest […]

25 Jun

Demokraatia liigitusest uusima ajaloo valguses.

   1. Nähtuste teaduspärane tunnetamine vajab oma esemete mitmekesi­suse ületamiseks ja nende kirjeldamise, liigendamise ning seletamise või­maldamiseks kindla ja täpse sisuga üldmõisteid, mille loomine on iga tea­duse olulisemaid ülesandeid. Kuid selliste põhimõistete kogum ei tohi kivineda mingisuguseks lõplikult fikseerunud süsteemiks. Uued tähele­panekud ja juurdlused sunnivad alatasa senist mõistete süsteemi revidee­rima, milline toiming osutub seda põhjalikumaks, […]

23 Jun

Modern ja ultramodern komponistid.

      Uue muusika põhiprintsiipide käsitlus üldjoontes ning neoprantslased – v. art. samalt autorilt, „Looming” nr. 6,  1923. Berliin. Filharmoonia. Kriitiline päev Jeeriko müüridele austria muusikanädala piirides. Kolm neljahäälset meeskoori, kaheksahäälne sega­koor, hiiglaorkester – milles ei puudu isegi raudketid, nagu partituur märgib -: Schönbergi Gurre laulud. Puldil Dr. Jalovetz/Praag. Tüsedavõitu prillides sakslane kõrvaltoolil nihutas end juba […]

23 Jun

Paul Morand.

   Tänapäevases prantsuse kirjanduses on jälle elavat hingetõmbust märgata. Ärgatakse nagu varjuunest, kiputakse välja umbsest õhust, järelsõja kitsapiirilisest natsionalismist, ringutatakse vabamalt ja tuntakse värskeneva vere tukset. Prantsuse lugejaskonnas on tõusnud elav huvi kirjanduse vastu, raamat läheb ootamata hästi. Rida uusi talente on vahepeal peale kasvanud ja varem vähem tähelepandud kirjanikkudest on ees­kujud ja maitsemäärajad saanud […]

22 Jun

Juhulüürikast

     uuletajate suurimaks ja alatisemaks stiimuliks öeldakse olevat enesejäädvustamistung. Olgu kuidas ongi lugu selle stiimuliga või ta ainuvalitsuse korral isegi ta eetilise väärtusega, ometi jääb kindlaks tõigaks, et iga luuletaja teeb oma võimete piires tõepoolest kõik selleks, et ta sõna väljenduks kujul, mis suudaks jääda püsima aegade silmis. Peale säilitava kunstilise vormi tarvitab iga poeet […]

14 Jun

Friedebert Tuglas’e ilukirjanduslik stiil.

     Eelmärkuseks. Materjaliks on töö juures kasutatud alljärgnevad Fr. Tuglas’e loomingu väljaanded (sulgudes lühendid): Liivakell I.   Teine trükk 1919 (= LK I). Liivakell II.   Teine trükk 1920 (= LK II). Õhtu taevas. 3. trükk 1920 (= ÕT). Felix Ormusson.   2. trükk 1920 (= FO). Saatus. 2. trükk 1921 (= S). Raskuse vaim.  1920 (= […]

08 Jun

Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul.

     I. Rootsi-Soome sisepoliitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärmise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi […]

02 Jun

Luulest ja pikast poeemist

       1. Oma meiegi maal mitmeti mõjukaks osutund esseedes toonitab Edgar Allan Poe korduvalt, et luuletus ei tohi olla pikk. Ta koguni väidab, et pikki luuletusi ei ole olemas – et nii „llias” kui „Kaotet Paradiis” koos­nevad lühiluuletuste sarjadest, mille ühenduslülideks on inspiratsioonikehvad, kahvatud vaheosad. Ta annab mõista, et isegi endast meister­likud kohad ei pääse […]

02 Jun

Isik, ühiskond ja riik.

    KÕNE  NOORUSELE. Kui laev on merel, jälgib tema tüürimehe hoolikas silm kogu aeg kompassi, mis on tema tähtsaimaks suunamääramise vahendiks. Üksikisiku ja tema kantud ühiskonna ning riigi elutee pole küll kõi­giti meresõidu taoline, sihtsadama vaba valiku võimalusega ja seevõrra avara ulgumere kasutamisega, kuid ometi on siingi palju määrata ja suu­nata tahtel. Et seda teha, […]

02 Jun

Saksa rahva iseloom

     Vaidlus C. D. I. klubis.    C. D. I. klubi (Club de Debats Internationaux) suurim osa liikmeist on koos Genfis Rahvasteliidu üldkogu koosolekute ajal. Kuigi tookordsed koosolekud poliitiliselt ei pakkunud suurt huvi, oli suurem osa klubi liikmeist koos ka ühe­teistkümnenda üldkogu koosoleku ajal. Klubi koosolekust osavõtt 27. sep­tembril oli seetõttu eriti suur ja esimees […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share