Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria 'nr. 8/2008' arhiiv

27 Sep

Nietzsche nihilismi ületamas

       1 Nietzschet võiks pidada tüüpiliseks puberteediaja filosoofiks. Võiks arvata, et ta hästi sobib selle ea mentaliteedile ja et ta ka ise oma filosoofias pole jõudnud meheikka. Puberteediaeg on ju murrangu aeg, kus küpsev noorsugu hakkab teadlikult seisukohta võtma ühis­kondliku ja kultuurilise ümbruse suhtes. Kuid oma elukogemuste puu­dumise tõttu kujuneb sagedasti noorsoo seisukoht väga […]

27 Sep

Uuemast prantsuse ja saksa kirjandusteadusest.

     I On möödas ajad, kus, nagu meil veel õndsa Hermanni päevil, kirjandus­looks jätkus mõnest eluloodaatumist ja teoste loetelust ühes paari hindava numbripanekuga. Ikka enam ja enam on modernne teadlev kirjandusvaatlus püüdnud kujuneda teaduslikuks distsipliiniks selle sõna võrdlust kannatavaski mõttes, on seejuures jagunend setmeiks erialadeks, paisund isegi eriteadlasele peaaegu ülevaatamatuks oma literatuuri paljusega ning otse […]

26 Sep

Eesti draamatoodang 1932.

     1. 1932. a näitekirjandusele võib esimese hooga läheneda suurte ootuste ja lootustega. Rida rohkem või vähem nimekaid kir­janikke on asunud silmapaistva energiaga näidendite tootmisele, teatrite hooajad  mööduvad algupärandite tähe all ja draamale heatahtlik, seejuures kahjuks tihti küll ka pinnaline arvustus näeb ja õhutab kirjandusliikide võistluses seniste jõuvahekordade põhjalikku ümberkorraldumist draama kasuks. Tegelikult ei anna […]

26 Sep

Sümbolism ja Saksa romantism.

         unst on üks vaimse loomisejõu ke­hastustest. Ka tema, nagu teadu­segi ülesanne, on kogemus. Kuid teaduse ja kunsti teed lähevad üksteisest selles lahku, et esimese juures nähtuste klassifitseerimine ja nende vahekordade süstematiseeri­mine, teise juures aga nähtuste mitmelisuse juurde pööramine, otse­kohe idee väljalugemine päätundemärgiks on. Kunst on idee väljendamine ku­jude abil. Kui sisemine idee väli­mise […]

23 Sep

Liivimaa rüütelkonna võitlus eesti rahvusliku trükisõna vastu 1879.-83. a.

       Möödunud sajandi 70ndate aastate lõpp ja 80ndate algus tähistavad eesti rahvuslikus liikumises rohkesti eripalgelist ja kõrgepingelist ajajärku. Soodus tulunduslik konjunktuur kõrgete lina- ja viljahindadega ning hoog­salt areneva taludeostuga loob järk-järgult kindlama aluspinna iseseisvamale, seniste võimude mõju alt emantsipeeruvale rahvuslikule liikumisele. 60ndate aastate reformid – uued talurahvaseadused, talurahva liikumisõiguse avardamine, talupoja vabastamine mõisniku kodukari […]

23 Sep

Eesti novell 1932.

      Novellid, mis avaldatud vastseimais kogudes, ei ole mitte ühe aasta vili: oleme lugenud neid juba varemini, peamiselt „Loomingus”. Muidugi võtab see uudisemaigu juurest ära ja töödel ei ole enam novellikoguna ilmumisel nende võimalikku maksi­maalset tähendust, kuid jätame selle iseküsimuseks. Arvuliselt on mulluseid novellikogusid 5: K. A. Hindrey „Välkvalgus”, Aug. Jakobsoni „Kotkapoeg”, M. Jürna „Ärigeenius”, […]

22 Sep

Carl Robert Jakobson võitlejana.

         Äärjooni „Ega ma ka enne järele ei anna, kuni kaks kätt rinna peale olen pannud” – nii kirjutas C. R. Jakobson 1869. a kevadtalvel oma sõbrale Jaan Adamsonile, kui tema esimene katse soetada ametivõimudelt luba oma ajalehe väljaandmiseks ähvardas nur­juda. Selles lauses, mis küll kirjutatud teataval konkreetsel juhul, on Jakobson ise andnud tabava iseloomustuse […]

22 Sep

Eesti luule 1932.

       1932. aasta on andnud viis kogu tuntud nimega luuletajailt: Vilmar Adamsilt „Maise matka poolel teel”, Johannes Bar­baruselt ,,E. V.-r.”, Jaan Kärnerilt „Inimene ristteel”, Johannes Schützilt „Maha rahu!” ja H. Visnapuult „Päike ja jõgi”. Värsipõiming – nagu see on viimaseil aastail kujunenud standardarvuliseks kogude suhtes, ainult autorite vaheldudes. Ka sisuliselt kannab see toodang teatud stabiilsuse […]

21 Sep

Itaalia uuemast kirjandusest.

       1 Kuna Itaalia üks hilisemaist suurriikidest on (alles poolesaja aasta eest oma rahvusliku ühinemise teostand) ja kuna ta hariduselt kaua on olnud üks mahajäänumaist, on ta vaimlinegi bilanss olnud passiivne. Eksportsuurusi pole palju: d’Annunzio, Croce, Ferrero, mõned teised. Selle vastu sisemine toodang on kaua seisnud välismaade, eriti Prantsusmaa mõju all. Viimasel ajal on […]

15 Sep

Gustav Suitsu teekond läbi värsside.

                Käesoleva aasta kolmas silmapaistev kirjanikujuubel võimal­dab kaugemat pilku meie kirjanduse minevikku kui eelmised. Kuigi Suits on noorem nii Raudsepast kui Underist, on minuealiste mälestused temast seotud juba esimeste vähegi lugemisvõimeliste aastatega. Suitsuga on lähimas seoses mitte ainult meie luule, vaid kogu meie uuema kultuuri areng. Tema täit tähtsust hinnata siin pakutav ülevaade […]

15 Sep

Keeleuuenduse praegune seisukord ja väljavaated

      Noore, algava kultuuriga rahva juures tekib paratamatult keele aren­damise ja rikastamise liikumine: vaja vähe arenend, vaene ja korraldamatu lihtrahvakeel kiires korras tõsta võimalikult sama tasapinnani, kuhu on sajandeid kestnud arenemise teel jõudnud suurte kultuurrahvaste keeled. See normaalsest kiirem arenemistempo, kus paarikümne aasta jooksul tuleb luua ja omandada sadu, koguni tuhandeid uusi sõnu, tundub pala­vikuna, […]

13 Sep

Teaduslikust loomingust

      Katsume allpool loodusteadlase seisukohalt riivata tegureid, mis soodustavad või halvavad teaduslikku uurimistööd. Mis on aga uurimine või, kitsamas mõttes, uuring? Loodusteaduste puhul võiks üldjoontes öelda, et teaduslik uuri­mine on nähtuste süstemaatiline selgitamine katsete abil, uute fak­tide leiutamine ja nende koordineerimine, nähtuste sidumine loodus­seaduseks. Paljud tööd, mida küll tavaliselt nimetatakse uurimis­tööks, ei osutu selle definitsiooni […]

12 Sep

Rahvuslikkus ja internatsionaalsus kunstides

           Tänapäeval on nihkunud uuesti tulipunkti rahvuslikkuse küsimus kujutavkunstis ja eriti teravalt just väikerahvaste kunstis. Suur­rahvad võivad ju arendada oma rahvuslikku ekspansiivsust poliiti­listel ja majanduslikkudel aladel, väikerahvastele jäävad aga ainult vaimualad, milledel rahvuslikkuse suuna nõudjaks on tavaliselt ühis­konna politiseeriv osa, kes asetab rahvuslikkuse nõude just eeskätt kunstidele ja kirjandusele. Olles ise täiesti impotentsed loovaks tööks […]

12 Sep

Kirjanduslikke ääremärkusi

       Kui on jutt ilmavaatest, siis mõeldakse meil selle all harilikult suh­tumist ühiskonnaga. Poliitilise pinevuse ajajärgul on suurema jao inimeste ilmavaade väljendust leidnud selles või teises erakonnaprogrammis. Üks on pahempoolse, radikaalse ehk käremeelse, teine konservatiivse, tagurlise ehk parempoolse, kolmas mõõduka, parajusmeelse ehk vabameelse ilmavaatega. Ei saa etteheidet teha rahvahulkadele, et nende ilmavaade piirdub ainult kõhuküsimusega, […]

10 Sep

T. E. Lawrence ja tema Seitse tarkuse sammast

                        Inglise elu kohta otse tüüpilised on isikud, kes endale on teind nime väljaspool oma ametlikku pärisala. Juba inglise kasvatuse ideaa­liks on inimene, kes suudab menukalt rakenduda kõigesse, mis ta võtab kätte. Võrratult vähem kui Euroopa mandril soodustetakse spetsiali­seerumist, kuid esmajärgulisi spetsialiste tekib alatasa sääl, kus seda ei teaks oodata. Diplomeile omistetakse vähem […]

09 Sep

Armastus kui probleem eesti iseseisvusaegses proosakirjanduses.

        Nagu igalpool mujal, nii on ka eesti ilukirjanduses armastusel alati silmapaistev koht olnud ja on praegugi. Ei puudu armastuse­motiivid Mats Mõtslase puhtpraktilisi õpetusi andvais tendentsteoseis, ei puudu ka meie hiljuti ilmunud suuris ajaloolisis romaanes. Kuidas just igakord armastust käsitellakse, kui suurt või väi­kest küsimust selles nähakse, kui sügavale armastust käsitelles tungida tahetakse, tihatakse või […]

09 Sep

Sulesõda kuningas mammona vastu.

     „Ärge koguge enestele varandust maa pääl, kus koi ja rooste seda ära rikub ja kus vargad läbi kaevavad ja varastavad.” Nii kuulutas proh­vet kusagil kaugel Rooma provintsis ligi kakstuhat aastat tagasi. Kuidas viia sellega kokkukõlla praeguse kõige „kristlikuma” maa, Ameerika Ühisriikide ideoloogia, kus ometi näikse ainuvalitsejana istuvat troonil kuningas Mammon? Ei tee mingeid […]

09 Sep

Positiivsus ja negatiivsus ilukirjanduses.

      Hulk aastaid iseseisvuse päevil kirjutasime romaane, novelle, näidendeid ja luuletusi, ilma et oleksime õieti küsinud, on nad po­sitiivsed või negatiivsed – jaatavad või eitavad. Ennem rääki­sime teoste kunsti- ja elupärasusest. Aga tänapäev hakkame juba neid liigitama jaatavuse ja eitavuse mõttes. Raamatuaasta auhin­dadega alustingimusis vihjatakse positiivsusele. Muidugi, imestada pole selles nähtuses midagi. Vaevalt on […]

09 Sep

Mis ootab iseseisev Eesti oma akadeemiliselt nooruselt?

      Iseseisvus tähendab rahvale kõige suuremat võimalust saada iseeneseks, s. t. teostada neid riiklikke ja kultuurilisi paleusi, mis juhivad tema edasitungi ole­vikust tulevikule. Iseseisvus avab teed ülematele väärtusharipunktidele religioonis, teaduses, kunstis, majanduslik-tehnilises elus ja õiguslikus korras. Kuid iseseisvus seab ka ku­ristikkude äärde, languse võimaluste ette, millest sü­gavamaid enam ei või mõtelda. Sest nii kaua […]

08 Sep

Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal

               Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks asjalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastas­telt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share