Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Kategooria 'nr. 4-8/2013' arhiiv

31 Aug

Tallinna Linnaarhiivi vanim ürik 700-aastane

  Tänapäeval on kirjalik asjaajamine vallutanud kõik alad. Arvututes kantseleides produtseeritakse igapäev igasuguseid pabereid massiliselt. Üksik dokument ei oma seepärast tavaliselt enam kuigi suurt erikaalu. Hoopis teine lugu oli ajalooliste aegade algul. Siis oli kirjutamisoskus alles väga vähe levinud ja kirjalikud ülestähendised õige haruldased. Ae­gade jooksul on neistki vähestest kirjapaladest arvatavasti kaugelt suurem osa hävinud. […]

18 Aug

Loomingu süvapsühholoogiast

  Kirjanduslikus loomingus, nagu igas teiseski kunstiloomingu harus avaldub elu, mille pale õige tunduvalt oleneb kunstilooja, rah­vuse ja kogu kultuurinimkonna hingeelust. Alateadvuses peituvad käärivad jõud vajutavad elule ja loomingule oma pitseri. Hingeelu alateadvuslikud jõud on teataval määral konstantsed, ent mõningate asjaolude tõttu võivad neis ürgsetes jõududes kerkida esile kompleksid. Olude sunnil võib vitaalsus saada häiritud […]

21 Jul

Rousseau

  Jean Jacques Rousseau oli Voltaire’i kaasaegne. Nad surid ühel aastal: 1778. Kuid vaimselt kuulus Rousseau teise põlve. Ta algatas voolu, mille mõju järelmaailmas jäi võistlema valgustusaja ratsionalismiga ja mõjutas ligikaudu sama sügavalt kui eelmine niihästi Prantsusmaa kui Euroopa vaimset arengut. Rousseau oli sama leppimatu vana korra ja vaimu vastane kui Voltaire. Ta nägi samuti […]

06 Jul

Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena

  ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN   Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sat­tusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olu­lisema sellest arvustusest, osutades objektiivse­tele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren­gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, mil­lega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks […]

04 Jul

Teaduse tulevik

  Nimetan teaduseks, mida tavaliselt kutsutakse filosoofiaks, mitte ilma teatud eesmärgita. Filosofeerima on sõna, mille alla võtak­sin meelsaimalt kokku oma elu; ent kuna see sõna lihtsas tarvituses väljendab vaid siseelu seni alles osalist vormi ja pealegi sisaldab vaid üksil­dase mõtleja subjektiivset avaldust, siis tuleb inimkonna üldisele vaatekohale ümber asetudes tarvitada objektiivsemat sõna teadma. Jah, kord […]

03 Jul

Noorus ja vanadus

  Noor-Eesti 10-aastase tegevuse puhul. Tehes teekonda läbi ääretuma ajaloo võitluste välja ja pan­nes tähele tõusvaid ja kahanevaid liikumisi tema rahutul pinnal, märkame seal heitlusi elu ja surma eale vanaduse ja noo­ruse vahel. Vanad seltskondlikud korrad varisevad ja langevad ümber noorte ja nooremate ühiskondlike kihtide pealerõhumisel. Arvustikulised teated tõendavad, et noorus ikka ja alati on […]

26 Jun

Aeg ja muutuvus

  Filosoofilised kirjad. H. Bergson. (Aeg ja muutuvus.) Praeguse aja filosoofidest seisab kahtlemata Henri Bergson esimeste seas. Ta on Inglismaal sündinud, aastal 1859. Kuigi ta tööd juba ammu ilmusid, siiski ei olnud aeg nähtavasti seks küps, et neis avaldatud ideed suurt revolutsiooni mõtteteaduse vallas oleksid sünnitanud. Alles viimastel aastatel on Bergson populaar­seks saanud, ja veel […]

17 Jun

Miks pooldame keeleuuendust

  l. Kui hea viiuldja leiab Stradivariuse ja viiuldajal on või­malik osta see, küllap ta võtab Stradivariuse ja jätab kõik muu. Kui omatakse raha ja tahetakse osta klaverit, siis ostetakse küll Bechstein. Aga miks, kui tohib küsida? Oo, see on ju enesestmõistetav, sest Stradivarius on pa­rim viiul ja Bechstein parim klaver, vastatakse. Eks ju igaüks […]

08 Jun

Mida pakub luule

  Nouv. Litt. avaldab ankeedi, millega üks ta kaastöölisi on pöördunud prantsuse kirjanike, teadlaste ja kriitikute ipoole, et teada saada nende seisu­kohta luule suhtes. Esitati kaks küsimust; Mida mõistate luule all? Mida ootate talt? Toome järgnevas mõned huvitavamad vastused. Maurice B l o n d e l, üks tänapäeva tuntumaid filosoofe, vastab : „P o […]

30 May

Keel kultuuri vahendina

  Tartu keeleuuendusyhingu väljaanne. Keelekultuur I. Toimetand Joh. Aavik, Oskar Loo r i t s.   Meie keeleteadlaste ja stilistide pere on teatavasti koondund kahte päärühma, mis vastavad rühmitu­stele pea igal inimelu alalhoidlaste ja „uuenduslaste“ omadesse. See on väga jämedajooneline jao­tus, sest kas on võimalik kujutleda inimest, kes oleks täiesti alalhoid­lik, stilisti, kel puuduks täiesti […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share