admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
31 Aug
Tänapäeval on kirjalik asjaajamine vallutanud kõik alad. Arvututes kantseleides produtseeritakse igapäev igasuguseid pabereid massiliselt. Üksik dokument ei oma seepärast tavaliselt enam kuigi suurt erikaalu. Hoopis teine lugu oli ajalooliste aegade algul. Siis oli kirjutamisoskus alles väga vähe levinud ja kirjalikud ülestähendised õige haruldased. Aegade jooksul on neistki vähestest kirjapaladest arvatavasti kaugelt suurem osa hävinud. […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
18 Aug
Kirjanduslikus loomingus, nagu igas teiseski kunstiloomingu harus avaldub elu, mille pale õige tunduvalt oleneb kunstilooja, rahvuse ja kogu kultuurinimkonna hingeelust. Alateadvuses peituvad käärivad jõud vajutavad elule ja loomingule oma pitseri. Hingeelu alateadvuslikud jõud on teataval määral konstantsed, ent mõningate asjaolude tõttu võivad neis ürgsetes jõududes kerkida esile kompleksid. Olude sunnil võib vitaalsus saada häiritud […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
21 Jul
Jean Jacques Rousseau oli Voltaire’i kaasaegne. Nad surid ühel aastal: 1778. Kuid vaimselt kuulus Rousseau teise põlve. Ta algatas voolu, mille mõju järelmaailmas jäi võistlema valgustusaja ratsionalismiga ja mõjutas ligikaudu sama sügavalt kui eelmine niihästi Prantsusmaa kui Euroopa vaimset arengut. Rousseau oli sama leppimatu vana korra ja vaimu vastane kui Voltaire. Ta nägi samuti […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
06 Jul
ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises arengus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
04 Jul
Nimetan teaduseks, mida tavaliselt kutsutakse filosoofiaks, mitte ilma teatud eesmärgita. Filosofeerima on sõna, mille alla võtaksin meelsaimalt kokku oma elu; ent kuna see sõna lihtsas tarvituses väljendab vaid siseelu seni alles osalist vormi ja pealegi sisaldab vaid üksildase mõtleja subjektiivset avaldust, siis tuleb inimkonna üldisele vaatekohale ümber asetudes tarvitada objektiivsemat sõna teadma. Jah, kord […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
03 Jul
Noor-Eesti 10-aastase tegevuse puhul. Tehes teekonda läbi ääretuma ajaloo võitluste välja ja pannes tähele tõusvaid ja kahanevaid liikumisi tema rahutul pinnal, märkame seal heitlusi elu ja surma eale vanaduse ja nooruse vahel. Vanad seltskondlikud korrad varisevad ja langevad ümber noorte ja nooremate ühiskondlike kihtide pealerõhumisel. Arvustikulised teated tõendavad, et noorus ikka ja alati on […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
26 Jun
Filosoofilised kirjad. H. Bergson. (Aeg ja muutuvus.) Praeguse aja filosoofidest seisab kahtlemata Henri Bergson esimeste seas. Ta on Inglismaal sündinud, aastal 1859. Kuigi ta tööd juba ammu ilmusid, siiski ei olnud aeg nähtavasti seks küps, et neis avaldatud ideed suurt revolutsiooni mõtteteaduse vallas oleksid sünnitanud. Alles viimastel aastatel on Bergson populaarseks saanud, ja veel […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
17 Jun
l. Kui hea viiuldja leiab Stradivariuse ja viiuldajal on võimalik osta see, küllap ta võtab Stradivariuse ja jätab kõik muu. Kui omatakse raha ja tahetakse osta klaverit, siis ostetakse küll Bechstein. Aga miks, kui tohib küsida? Oo, see on ju enesestmõistetav, sest Stradivarius on parim viiul ja Bechstein parim klaver, vastatakse. Eks ju igaüks […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
08 Jun
Nouv. Litt. avaldab ankeedi, millega üks ta kaastöölisi on pöördunud prantsuse kirjanike, teadlaste ja kriitikute ipoole, et teada saada nende seisukohta luule suhtes. Esitati kaks küsimust; Mida mõistate luule all? Mida ootate talt? Toome järgnevas mõned huvitavamad vastused. Maurice B l o n d e l, üks tänapäeva tuntumaid filosoofe, vastab : „P o […]
admin postitas kategoorias nr. 4-8/2013
30 May
Tartu keeleuuendusyhingu väljaanne. Keelekultuur I. Toimetand Joh. Aavik, Oskar Loo r i t s. Meie keeleteadlaste ja stilistide pere on teatavasti koondund kahte päärühma, mis vastavad rühmitustele pea igal inimelu alalhoidlaste ja „uuenduslaste“ omadesse. See on väga jämedajooneline jaotus, sest kas on võimalik kujutleda inimest, kes oleks täiesti alalhoidlik, stilisti, kel puuduks täiesti […]