admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
28 Feb
Paul Viiding. Piinlikult hea tahe. Novellid. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1936. Kõnesoleva novellikogu tegelasi iseloomustab „heaä tahe” teha midagi korralikku, kuid mingi paratamatu „küündimatuse” tõttu läheb neil alati „piinlikult” viltu. Need tegelased kuuluvad ülikooliharitlaste ringkonda. Vaimutasemelt moodustavad nad erilise väikekodanliku miljöö. Ühelt poolt naiskorporatsiooni kõlbelise kasvatuse saanud naisharitlased ja teiselt poolt vaimsete huvidega üliõpilasorganisatsioonides võrsunud […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
28 Feb
Bernard Kangro: Vanad majad. Luuletusi 1936—37. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus, Tartu, 1937. 71 lk. Hind 2 kr. 25 s. Heiti Talvik: Kohtupäev. Luuletusi. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus, Tartu, 1937. 64 lk. Hind 2 kr. 50 s. Meie luuletajate kõige nooremas põlves paistis Bernard Kangro silma juba oma esikteosega, intiimse loodusluuletuste koguga „Sonetid”. Ükski […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
28 Feb
Jaan Kärner: Tõusev rahvas. Romaan. I köide. Noor-Eesti, Tartu, 1936. 406 lk. Hind 4 kr. 50 s. Kui mälu ei peta, oli see sakslane R. Lehmann oma ,,Poeetikas”, kes väitis ajaloolise romaani hiilgeaja olevat möödunud. Põhjuseks: meie aeg tunneb liiga hästi ajalugu. Kui Scott või Dumas jutustasid oma lugejaile olematuist lahinguist või väljamõeldud riigimeestest […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
25 Feb
Kaugest minevikust kuni tänapäevani on rahvaste poliitika sihtide määrajaks olnud peamiselt nende majanduslikud huvid. Muutunud on vaid vormid: kuna nüüdisaja kiire tööstuse arenemisega võitlus on käimas maapõuevarade, nagu kivisöelademete, õliallikate jne. pärast, oli vanasti rahvaste püüdeks vallutada ja enda käes pidada kaubateid. Juba kaugel muinasajal möödus meie põhjarannikust suur kaubatee, mida mööda põhja- ja […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
24 Feb
EESTI geopoliitiline asend on tinginud selle asjaolu, et suured ja tähtsad poliitilis-sõjalised sündmused on leidnud lahendust siin; kuid mitte ainult sõjalis-poliitiliselt ei evi meie maa suurt tähtsust, vaid ka kaubanduslikult, ja seda juba võrdlemisi pikemate aegade jooksul. Eriti tähtsat osa Lääne- ja Ida-Euroopa vahelises kaubanduses on etendanud Eesti linnad Hansa õitsengu ajal 14-ndal ja […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
24 Feb
Émile Boutroux I. Teadus ja kultuur — vähe on sõnu, mida tänapäeval sagedamini tarvitatakse, ja vähe neid on, mis kõikjal põhjustavad nii palju lahkarvamusi ja vaidlusi. Kas kultuur — selle sõna täpses mõistes — tekib endastmõistetavalt teaduse edust, või on tal omad tingimused, omad seadused, oma areng, oma langus — alal, mis erineb […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
23 Feb
Ühiskondlikus elus rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste vaimne sisustamine: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
20 Feb
Ma ei suuda kujutleda, et mõni üllas hing ei kannataks, nähes suuremat osa inimkonda ilma jäetuna varadest, mis talle kuuluvad ja mis sooviksid ainult jaotuda. On inimesi, kes ei käsita õnne ilma erandliku soosinguta ja kes enam ei hindaks varakust, haridust, vaimu, kui see oleks kõigil. Need ei armasta täiuslikkust mitte omaette, vaid suhtelist […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
20 Feb
nglise kirjanduses valitseb praegu madalseis. Tuleb jõuda selgusele, kuivõrd see on sõja ja üldise poliitilise olukorra tulemuseks ja kuivõrd nende põhjuseks. Enamik inimesi väidab teile suure kindlusega, et poliitiline rahutus on laostanud kirjanduse, ja nimelt kahel viisil. Esiteks olid majanduslik kriis, mis algas kümne aasta eest, ja sõjakuuldused, mis on olnud liikvel viie aasta […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
19 Feb
Betti Alver: Tolm ja tuli. Luuletusi. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv Tartus, 1936. Juba oma esikpoeemist Valge vares pääle on Betti Alver meil võitnud virtuoosliku värsikäsitleja nime, kellel riim, rütm, üllatavad ja värsked pildid, kerge, sujuv keel näisid tulevat iseenesest, vähimagi tõkketa, kusjuures kõik tundus sattuvat õigesse kohta ning kiskus lugejat oma nõtkusega kaasa. Rohkem […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
18 Feb
taevast taotlev kõrgussetung ja peenenenud vormitunne. Romaani stiiliga tõusid Euroopa kunstiarengus esikohale põhjapoolsed Euroopa maad: Prantsusmaa ja Saksamaa oma mõjupiirkondadega. Lõuna-Euroopas oli romaani stiili uut loov jõud nõrgem, kuna ta seisis seal tugevamini bütsantsi ja teiselt poolt ka idamaade kunsti mõju all. Keskaja lõppsajandeil (XIII, XIV, XV sajandil) see kummagi piirkonna eriilme süvenes […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
16 Feb
— Ja muidugi… Viletsuse komöödia idee on kaunikesti peidetud. Teos on õieti mõtlemise vili. Üks arvustaja sõelus seda õige karmilt. Kahjuks ta polnud aga õieti mõistnud mu tööd. Viletsuse komöödia on inimeses peituvate vastolude sõelumise ja avastamise raamat. Kõik kummalised seiklused ja kirjanduslikud võtted, mis siin esinevad, on kõrvalise tähtsusega. Need teenivad abinõudena, et […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
16 Feb
Noor-Eesti kahe juhi — Suitsu ja Tuglase — vahel on olulisi erinevusi, mis väga selgesti ilmnevad muu seas nende kriitilises ja publitsistlikus tegevuses. Suits oli esimene, kes tõelise hooga hakkas nõudma avara, süvenenud kultuuri taotlust ning toonitas suurte ümberhinnangute paratamatust kõige nimel, mis Euroopa vaimuilmas oli tõesti elavat ja dünaamilist. Oma kriitilise helgiheitjaga ta […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
15 Feb
SINCLAIR LEWIS: BABBITT. Nobeli Laureaadid. K./Ü. „Loodus“, Tartu, 1935. 447 lk. Hind 3 kr. 50 senti. See on suure hoolega ja üksikasjalisusega jutustatud lugu teovõimsast mehest, kes kogub hoolikalt varandust ja tungleb aina kõrgemate pulkade poole seltskondlikul redelil. Ta hangeldab maaga, oskab teenida hästi suurt vahekasu, sest ta omab küllalt taipu vajalike eelteadete […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
14 Feb
ASUDES selle laiaulatusliku ja nüüdisaja päevakorras esikohal oleva küsimuse käsitamisele, peame esijoones piiritlema lähemalt rahvusluse mõiste. Kõigepealt — „rahvus“? Esitatakse meile see küsimus mingis ametasutuses, siis kostame sellele automaatselt:. „Eesti“ Tunnistame sellega oma päritolulist ja keelelist ühtekuuluvust eesti rahvaga, vihjates eriti sellele paratamatule tõsiasjale, et kanname endas nimetatud rahva konstitutsionaalseid iseärasusi, mida võimatu täiesti […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
13 Feb
Aegamööda ja vaevaliselt arenes kord maarahvas eesti rahvuseks. Maarahvas tähendas sotsiaalset ja hariduslikku alamkihti, ning eesti rahvusekski sirgudes ei vabanenud ta sellest suhtumisest. Mingi alaväärtuse tunne jäi püsima, ja juhidki polnud palju nõudlikumad. Kui vana Caspar Franz Lorenzsonn „Perno Postimehes” sakslasi rukkiks ja nisuks, eestlasi aga kaerteks ja otradeks pidas, keda jumal ka kuidagiviisi […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
13 Feb
On ala, millel meie sulemehed arvavad endid täiesti kodu olevat. See on rahvusküsimus. Seal antakse vabadust sulele ja igaüks arvab end õigustatud olevat kaasa rääkida. Seletatav see nähtus on sellega, et teadus pole saanud end veel ses küsimuses süvenda, et teaduslikke eritöid on vähe sel alal. Meil on rahvusküsimuses seni peaasjalikult kaks voolu nii […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
12 Feb
H. Le Chatelier Mulhousi keemia kõrgem kool on niisama kuulus oma professorite teaduslike tööde kui oma endiste õpilaste tööstuslike edusammude poolest. Tema on kasutoovalt andnud oma osa selle intellektuaalse eliidi loomiseks, millest igal maal oleneb tsivilisatsiooni progress. Kui Euroopa on kõrgemal Aafrikast, siis võlgneb ta seda ainuüksi oma juhtivatele klassidele. Metsikmaade neegrid võivad […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
10 Feb
Praegu on meil põnevalt päevakorras rahvusluse ja rahvusliku kasvatuse küsimused. Oleme juba ligi paarkümmend aastat iseseisvad, oma riiki juhtinud ja korraldanud, majandust ja kultuuri tõstnud, rahvustunnet ja usuelu süvendanud ning oma saavutusi ja võimeid tutvustanud teistele rahvastele, kuid siiski on meil sees- ja väljaspool veel rohkesti võõrapärast, mis vihastab igat tõsist rahvuslast. Väliskommetes, fassaadis […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
10 Feb
Neli eesti kuningat Paides a. 1343 Võõrale võimule alistatud eestlaste seisukord halvenes alatasa. Eriti raske oli see Taanile alluvas Harjus ja Virus. … Suuremad õigused mõisnikele tõid aga enesega ühes suurema viletsuse talurahvale, kes meeleheitele aetuna algatas Eesti ajaloos kuulsa vabadusvõitluse, nn. jüriöö mässu. See oli orjastatud eestlaste suurejooneline katse võõra ikke […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
09 Feb
Taani hindamise raamatus („Liber census Daniae või Kong Valdemars Jordebog”) on säilinud tähelepanu vääriva tunnustuse eestlaste asukohtadest praeguste Harju- ja Virumaa piirides 13. aastasaja keskelt. Mitte üksi külade nimestik ei leidu temas, vaid ka külade suurus atrade arvu järgi, mis uurijale võimaluse annab saada õige lähedase pildi tolleaegse ülesharitud maa rohkuse ja ulatuse, kui […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
09 Feb
Enn Kippel: Issanda koerad. Romaan liivlaste kristianiseerimisest. Esimene raamat. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu, 1938. 350 lk. Hind 6 kr. 25 s. Saksa kirjanik Stefan Zweig loetleb kusagil neid ajesid ja motiive, mis tõukavad autorit raamatu kirjutamisele. Ta arvab, et iga autor peaks endale iga teose kirjutamise eel selgeks tegema, missugustest tunnetest, missugustest vaimsetest […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
08 Feb
Sellest polegi kulunud palju aega, vaid mõni lühike aasta, kui nende ridade kirjutaja, küll kõnes ja kirjas, küll juhuslikus vestluses, väitis rahvusliku kultuurprogrammi vajadust. See programm, lühidalt kokkuvõetuna, sisaldas kolm punkti: 1) rahvusliku uusloomingu lähtekohaks rahvaloomingu vaim; 2) avarama kande- ja kõlapinna võitmiseks kultuurisaavutuste vahetus hõimrahvastega ning kaugemas perspektiivis liitumine turaani liikumisega; 3) teineteisest „mööda“ töötamise vältimiseks […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
07 Feb
See, mida keegi oma ümber näeb, kuuleb, tuuneb, haistab, maitseb, pole mitte täpipealt samane teise inimese vastuvõtte, tundmise ega arusaamisega. Seda vähem on ühist tõeelust arusaamises inimesel näit. loomaga, kellel seal, kus inimesel mõistus on välja arenenud elu alalhoiuks ja ülespidamiseks, instinkt neidsamu ülesandeid täidab. Ja nii võib inimene ainult oletada loomadel teatud reaalsuse […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
07 Feb
ea kõigi rahvaste teatrites on repertuaariküsimus alati olnud ja vist jääbki teravamaks päevaküsimuseks, mis juba enne tegeliku töö algust seisab teatrijuhtide pea kohal Damoklese mõõgana. Repertuaariga ei tegele mitte üksi dramaturg, kelle otsemaks ülesandeks on vähemalt kõik selle koostamise eeltööd; repertuaar ei anna mitte üksi teatridirektorile ja näitejuhtidele peamurdmist, vaid iga näitlejagi püüab selles […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
05 Feb
1. Igas viimaseaegses aastaülevaates meie näitekirjandusest on oldud sunnitud konstateerima, et see kirjandusharu võrreldes teiste žanridega ei anna meil mõõtu välja. Erandit ei saa sellest „traditsioonist“ teha paraku ka käesolevas sõnavõtus. Meie näitekirjanduse kriis, mida tajuti isegi päevakajalise komöödia õitseajal pärast „Mikumärdi“ menu, on kujunenud juba nii krooniliseks ja „endastmõistetavaks“, et sellest rääkiminegi muutub […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
05 Feb
Mis on draama, praegusel juhul puhtdraama, komöödia vastand, see on juba ammu kindlaks kujunenud mõiste. Mis ja missugune on aga tänapäev, seda on juba keerukam määratleda. See on õieti suurte poliitikute, kirjanike ning filosoofide osa mõista täielikult kaasaega, seada diagnoosi olevikule. Selle eeltingimuseks on oma aja kohta tähelepanekuid ja märkusi koguda. Mõningaid tähelepanekuid, võrdlusjooni […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
04 Feb
Et kunstilise loominguga tihedas seoses käib kunstivoolude tekkimine, siis tuleb kunstiloomingu vaatlusel peatuda ka selle juures. Pealegi on kunstivoolude küsimus kunstilise eluala tundmaõppimisel üks tähtsamaid, sest iga looming kuulub mingisuguse kõrgema kategooria alla. Ühes sellega loomulikult ka kunstnik. Kui aga kunstnik on nii omapärane, et teda ei saa asetada ühegi oleva kunstivoolu raamidesse, siis […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
23 Jan
Suured poliitikud ja teoinimesed teevad poliitikat, vajadust tundmata poliitika mõiste järele. Nad teavad alati, mis tuleb teha. Kutselised mõtlejad seisavad sellest tegutsemisest sisemiselt kaugel, juureldes abstraktsioonide ja müütiliste kujutluste, nagu õigluse ja vabaduse üle, et nende alusel mõõta minevikku ja veel rohkem tulevikku. Nad on veendumisel, et poliitika ülesanne on suunata maailma ajalugu idealistliku […]
admin postitas kategoorias nr. 1-2/2013
09 Jan
1. Üksikisikute ja neist koosnevate suuremate või väiksemate minikollektiivide enda maksmapaneku tungi ja võimupüüdlusi on alates antiikajast peetud ühiskondliku arenemiskäigu üheks tähtsaimaks teguriks. Kreeka filosoof Herakleitos rõhutas juba V sajandil e. Kr., et iga saamine toimuvat vastuolude kaudu ja et sõda olevat kõigi asjade isa. Sellelt seisukohalt omavad antagonistlikud protsessid ka inimühiskonna arengus otse […]