Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

  1. Maailmapilt üldiselt. Ümbrusega kohandumise tarbest tingitud võime vastu võtta muljeid, samuti inimese hingemehhanismi iseärasus ikka jälgida min­git eesmärki, viivad meid mõttele, et inimese maailmapilt ja ideaalne juhtjoon te­kib lapse hinges juba väga vara. See pole veel selgesti kujundatud või ühte väljendusse haara­tav, aga see kuidagi hõljub neis hingesfäärides, mis tunduvad meile tuttavad, mõistetavad […]

  Gustav Suits: Kogutud luuletused. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu, 1938. 349 lk.   Ikka enam hakkab meie kirjanduses arenema kalduvus tagasivaadeteks, pilguheideteks sellele, mis on juba saavutatud. See, mis hiljuti oli kääriv, elav elu, millest oldi kaasa kistud, mille voolus liiguti, ilma et iga kord täpsemalt teati, kuhu see viib, esineb lõpetatuna, kanoniseerituna, oma kindla […]

  Eduard Brunberg-Bornhöhel on ajalooliste ainete käsitlejana ja kunstipärasema ajaloolise jutustuse rajajana meie kirjandusloos silmapaistev koht. Tema „Tasuja” ja „Villu võitlused”, kuigi tänapäeva nõudlik kirjanduskriitika näeb neis olulisi puudusi, on meid noores eas ometi vaimustanud, sügavasti mõjutanud ja hiljem unustamatult meeles püsinud. Nagu teame, on Eduard Bornhöhe maine elukäik olnud väga vahelduv ja mitmekesine. Oma […]

  Eesti maakondadest on Saaremaa oma eksponeeritud asendi poolest kõige enam avatud võõrastele läänest tulevatele mõjutus­tele, ja seda juba kõige varasemast ajast alates. Eriti märgatavaid jälgi on saarlaste kultuurilistesse pärimustesse, nii folkloori, keele kui rahvateaduse alal ja isegi saarlaste antropoloogilisse koostisse vajutanud rootslased. Osalt on need välismõjud kahtlemata tingi­tud saarlaste ja Rootsi elanike tihedast omavahelisest […]

  Eesti haridusolude võrdlemisel Lääne-Euroopa vanemate kultuur­riikide omaga paistab eeskätt üllatava asjaoluna meie kesk- ja kõrgema hariduse väga laialdane levik. Lääne-Euroopas selles mõttes esirinnas sammuv riik oli juba enne Maailmasõda pikemat aega Saksa­maa, mida on seletatud muuseas saksa rahva teoretiseerimisele ja iga­sugustele „vaimsetele harrastustele” kalduva iseloomuga. Igatahes oman­das hariduse traditsioon seal sellise ulatuse, et see […]

  Eesti kool astub alles esimesi korraldavaid samme. Vanades kultuur­maades on koolil juba pikk Jajalugu seljataga. Ehk küll iga rahvas peab omale looma kooli, mis on tingitud tema üldisest arenemisest ja vastab rahva laadile, on meil siiski huvitav tähele panna, missugused on koolikorraldused teiste vanade kultuurrahvaste juures. Sellepärast lubatagu mul vähe peatada inglise koolikorralduse juures. […]

  iegmund Freudi näol, kes käesoleva aasta septembri lõpus lahkus elavate hulgast pärast pikki kannatusi ja kaugel oma harilikust tegevuskohast Viinist, kaotab kultuuriline inimkond kaugelt enam kui vaid maailmakuulsa psühhiaatri ja palju vastuvaidlusi tekitanud psühholoogi, Kelle peaõpetusi ühes poolt- ja vastuvalgustusega alles äsja siin kohal prof. K. Ramul suure selgusega resümeeris ja kriitilise ettevaatlikkusega hindas. […]

  Kunsti, kunstnike ja seltskonna vahekord on alati niisugune ol­nud, et kunstiarmastajate ringkonnad selle hindamiseks tihti kül­lalt kibedaid sõnu ei leia. Rahulikul, objektiivsel vaatlemisel, silmas pidades domineeriva kihi piiratud vaimseid huvisid ja selle kõrval otse laiutavat ainelise oma­kasu isu, mis suurema osa inimeste iga mõttekillukest iseloomustab, võiks ehk üsna rahulikult tähendada, et niisugune vahekord päris […]

  Et esteetiline eluavaldus on nii tihedate sidemetega inimese ole­misega seotud, siis on loomulik, et mõtlev inimene, niipea kui selle eluavalduse külg iseäranis õitsele lõi, püüdis jõuda ka teadusli­kule seisukohale kogu nähtuse alal. Esimesed seisukohavõtud esteetilise eluavalduse üle ilmuvad Vanas-Kreekas, kus loodi veel tänapäevgi ületamatuid kunstiteoseid. Juba siin tõusevad küsimuse tulipunkti probleemid, millised pole sealt […]

  raeguse eesti keele suurimaks halbuseks ja puuduseks on eriti see, et temas on viimasel aastakümnel tarvitusele tulnud ja üha edasi järjest tarvitusele tuleb palju halbu sõnu ja sõnade tähendusi. Selliseid sõnu on juba sajuti, kui mitte üle tuhande, ja need rikuvad eesti keelt, vähendades ta väärtust ja ilu ning tehes vastumeelseks temas kirjutatud raamatute […]

  Kuid määratusuur pööre tuli neil aegadel toime ka kõigis ühiskondlikes vahekordades ja ühiskondlikus maailmavaates. Selle pöörde tõi masina­tööstuse areng. Suurtööstus kasvas eriti kiiren­datud tempos pärast masinate leiutamist 18. sajandi lõpul ja viis lood nii kaugele, et aegamisi hakkas kõi­gis riikides väiketööstus asenduma suurtööstusega; need, kes olid seni tootnud väikesel viisil, kuid ise­seisvalt, iseendi peremeestena, […]

  Iga kõrgem religioon vajab pingelist ja ärksat valvsust vere ja elu tungide üle, mis alati varitsevad inimese süga­vuses, et oma ürgset õigust maksma panna. „Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei lange.“ Lunastamine on sellest hoolimata kõikide religioonide põhimõte ja iga teadliku olendi sooviks. Ta tähendab tungi vabaneda teadlikkuse hirmudest ja piinadest, vabanemist pingest. […]