Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

       
1
S. Alexander on sündinud aastal 1859. Samal aastal on sündinud ka H. Bergson ja E. Husserl. See aastakäigu ühtesattumine oleks as­jaolu, millest võiks vaikides mööda minna. Tõepoolest aga küündib S. Alexander oma loominguga nii kaugele üle oma kaasaegsete briti filosoofias, et ei saa salata ka ta sisulist kuuluvust maailma kuulsa­mate filosoofide esiritta. Alexanderi originaalne looming […]

       
KAUDZITES MATISS.
Mineva kuu algul pühitses läti seltskond Riias haruldast mälestuspidu - rahvusliku ärkamisaja silmapaistva tegelase ja vanema põlve kir­janiku Matias Kaudzite 75-aastast sünnipäeva, mis muutus suurepäraseks rahvuslikuks piduks ja omandas laialise kultuurilise tähtsuse. Läti noorem haritlaspõlv näitas jälle uuesti, et ta oskab lugu pidada oma tegelastest, kes enesesalgava tööga loonud rahva kultuuri ja ajanud sihte […]

 
Rääkida ilukirjanduse tähtsusest, tähendab rääkida ilukirjan­duse mõjust lugejaskonnasse. Aga selle mõju kindlaksmäära­mine ja hindamine on üpris ebamäärane asi. Siin liigume palju enam igasuguste eelduste ja oletuste kui sündmuste ja tõsiasjade vallas.
Isegi kui asuda laiemale alusele ja küsida, kuidas mõjub luge­mine üldse lugejaskonnasse - arvestades mitte ainult ilukirjan­dust, - on väga raske anda kindlat positiivset või […]

      
Viimaseil aastail on eesti kirjanduses pääsenud valitsema romaan, näidates liiga suurt kasvu. 1925. a. näit. ilmus ar­vestatavast proosast 3 romaani ja 3 pikemat jutustist, kogu­summas 995 lk.; 1926. a. 8 romaani ühes pikemate jutustis-tega, kokku 1716 lk.; 1927. a. 14, kokku 3502 lk.; 1928. a. 13, kokku 5032 lk.; 1929. a. 16, kokku 5042 […]

   
„Mõtteid valmivast intelligentsist” - selle päälkirja all on E. Ü. S. „Veljesto” välja annud „Odamehe” kirjastusel koguteose kirjutustega mitmelt autorilt rahvuskultuuriliste, eriti aga üliõpilasorganisatsioonide korraldusse puutuvate küsimuste üle, mille lisana esitatud vastused ringküsimusele vilistlaskonnas: mis arvatakse meie üliõpilaselust ja selle üles­andeist? See koguteos ühelt nooremalt Eesti üliõpilasorganisatsioonilt, algajailt elus ja vaimus, „keda ei rahulda Eesti […]

             
Suvel ajalehed tõid petit’ga telegrammi Londonist ühe kaasaja huvitavama mõtleja, individuaalpsühholoogia isa dr. Alfred Adleri surmast Siin ei ole koht Adleri vaimse päranduse ammutavaks hindamiseks, mis päälegi suurelt osalt kuulub arstiteadlaste, eriti neu­roloogide, siis karakteroloogide, psühholoogide, sotsioloogide ja peda­googide pädevusse, kuid et Adleri ideed on juba praegu otseselt või kaudselt ulatunud ka vaimuteadustesse, kirjandusse […]

              
Rootsi kirjanduse tugevamaks küljeks on alati olnud ta luule­kunst. Ilukirjanikud on siin enamasti ikka olnud eeskätt lüürilised anded, ja kuna kirjandushuviliste jaoks on möödunud sajandite väär­tuslik lüürika veel tänapäevgi elav, tuntakse sama aja romaanide ja draamade vastu huvi ainult filoloogide poolt. Ei saa salata, Strindbergist alates on Rootsil olemas ka tõesti nauditav romaani- ja draamakirjandus. […]

    
Balto-Skandia nimetus on muutumas üha populaarsemaks niihästi Läänemere ida- kui ka läänerannikuil asuvais riiges. Ta on geograafilise terminina veel vähe tarvitusel ja isegi ühe osa geograafide poolt tunnustamata, koguni vastuseisu leidev; kuid tegelikus elus, nii kultuurilisis kui majanduslikes suhtlemisis, on Balto-Skandia ühisidee juba teostumas. On tihenemas isiklik kontakt ühe osa teadlaste, päämiselt ajaloolaste, etnograafide […]

        
1.
Läinud aasta ei ole olnud pöördepunktiks meie luulekirjanduses ega ole selle toodang olnud eriliselt suur. Kvantumi suhteline väiksus oleneb suuresti kirjastustingimusist. Eesti Kirjanikkude Liit on ainuke kirjastus, kes võtab vae­vaks panna oma kapitale värssidega kaalule. Tõsi küll, ka Tallinna Eesti Kirjastusühisus on avaldanud ühe kogu värsse, kuid see on erandlik nähtus. Ja isegi Kirjanikkude […]

    
Tavalises, ammukulund roopais liikuvas argielus ei tunta suuremat tarvidust ega seepärast ka huvitust nende küsimuste vastu, mida nimetame ilmavaatelisteks, s. o. küsimusi elu mõttest ja tähendusest, asjade üldseotusest ja meie põhisuhtumisest nendega, ehk, laiemas mõttes: erilisemaist põhiseisukohist ilmaseletuses. Ollakse kalduvad nende üle kõnelemist nimetama koguni „tühjaks sõnategemiseks” ja „eluvõõraks targutuseks”, mida vaja pole meie realistlikul […]

  
Elame üsna rahutuil, ent väga huvitavail aegadel. Stabiliseeru­mata olukorras sünnivad mõistete ja ideede ümberhinnangud ja rahvusvaheliste liitude ümberrühmitused. Isegi kaugete maade elani­kud leiavad vahel oma ajalehis sääraseid uusi, peagu senikuulmata mõisteid, nagu Baltimaad, Fennoskandia, Fennobaltia, Baltoskandia. Vaatamata kasvavale rahvuslikule ja ideokraatlikule šovinismile, ma­janduslikule autarkiale ja üha tugevnevale militarismile, ei ole inim­kond siiski loobunud veel ka […]

     
Oma rahvuslikest teadusist kõnelema hakates võime kõigepäält põhjustetult komistuda küsimusele, mida tuleb mõista nn. rahvuslike teaduste nime all. Eesti rahvusriigis on igal teadusharul, mida siin harrastetakse Tartu Ülikoolis või viimasest väljaspoolgi, täita suured rahvuslikud ülesanded. Nii on näit. meie põllumajanduslikul maal suure rahvamajandusliku, ühtlasi aga ka rahvusliku tähtsusega iga põlluteaduse harund, kas see uurib soid, […]

  
Võõrsõnade (Fremdwörter, inostrannya slova) mõiste ja prob­leem on teravamalt omane Euroopa keeltest mitte-romaani keeltele, s. o. germaani (saksa, taani, norra, rootsi), slaavi (vene, poola jne.) ja soome-ugri keeltele, järelikult ka eesti keelele. See johtub sellest, et romaani keeltes ja samuti inglise keeles on nii rohkesti rahvusvahe­lise keele - ladina keele - sõnu, et need sääl […]

    
Meie kirjanduslikku elu saadab rohke rida aktuaalseid üksikprobleeme, mis juba pikemat aega on olnud korduvate poleemiliste sõnavõttude aineks.                                                                                                             
Seal paistab teiste seast silma positiivsuse-negatiivsuse küsimus, millele alles hiljuti Looming pühendas mitmest numbrist läbi käiva ja elavalt vastatud ankeedi. Siis võiks välja tõsta meie kirjandusarvustuse õigluse küsimuse; korduvalt on puudutatud ka kultuurkapitali ja raamatufondi küsimusi, teiste […]

     
(Tema 10-nda surmapäeva puhul, 19. 10. 37).
Kas dr. Juhan Luigal tema impressionistliku, intuitiivse vaimu­laadi ja aforistliku eneseavaldusviisi juures üldse oli seotud, süstema­tiseeritud maailmavaadet?
Esimese pilguga näib küsimus õigustatud olevat. Vastuoluline oli juba tema väline esineminegi. Tüse ja tugev, uhke kuju, peagu atleet; ikka vaimustatud spordist ja loodusest. Ja sealjuures äärmiselt hell tundeinimene, kunstihing, homme de lettres […]

             
Juba mõnda aega on meil ja mujalgi elavamalt harutatud „positiivse” ja: „negatiivse” kirjanduse küsimust, on esile tõstetud, aga teiselt poolt ka arvus­tatud niihästi eeskujulikkude tegude ja tegelaste kujutamise kasvatuslikku, tähtsust kui negatiivsete elunähtuste kujutamise ja kriitilise suhtumise vaja­dust, on hinnatud kirjanduse väärtust „sotsiaalse tellimuse” ja ajasobivuse seisukohalt jm.
Soovides teada saada üldiselt valitsevaid maitseid ja […]

      
Niisama vana kui eesti iseseisvusaegne romaan ise, on arvustajate ning lugejaskonna nõudmine „positiivse” romaani järele. Ligi kaks­kümmend aastat on romaani positiivsuse probleem peaaegu lakkama­tult nii või teisiti päevakorral olnud, viimasel ajal uues valgustuses uut tähtsust omandades, - miks siis mitte katsuda selle, ajajooksul väga mitmeharuliseks kasvanud probleemi arengut kord jälgida lihtsa­koelisest algastmest kuni praeguse […]

    
Kirjandusõpetus pole mitte eeskätt ülikooli ülesanne, vaid see algab süstemaatilisemalt juba keskkoolis ja sellega astub kokku­puutesse ajakirjandus peaaegu alaliselt. Eesti kirjandusõpetus pole saanud veel kuigivõrd välja areneda. Seepärast pole liigne pilku heita, kuidas on seisund teistes maades. Allakirjutanul on olnud võimalus lähemalt tutvuda prantsuse kirjandusõpetusega, millest on põhjustatud järgnevad kokkuvõtlikud read sealse kir­jandusõpetuse ühe […]

  
Marie Under: Kivi südamelt.
Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1935 85 lk.   Hind 2 kr. 40 s.
 
M. Underi elutunne ja maailmavaade on sügavalt panteistlik. Tema loomingu kahepalgelisus, nii selle öö- kui ka päevapool, võrsuvad ühisest juurest: vääramatust ühtekuuluvustundest kõige olevaga. Emaliku hellu­sega osaneb ta inimeste, loomade kui ka taimede rõõmudele-muredele ning tema käte all saab tajutavaks isegi elutute […]

 
Kolmkümmend aastat on möödunud ajast, mida meie ajaloos tuntakse punaste aastate nime all. 1905. a. revolutsioon ja sel­lele järgnev verine reaktsioon on ajalooliselt küllalt tähtsad ja aeg selleks küllalt kauge, et oleks võinud ilmuda sellest pikemaid üle­vaateid ja põhjalikumaid uurimusi, kuid seni on ilmunud vaid ük­sikute isikute mälestusi või mälestuste kogusid, milledes võib leida palju […]