Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

         1 Kaasaegsete briti filosoofide hulgas kõige silmapaistvama koha omab kindlasti Alfred North Whitehead. On õigusega öeldud, et briti filosoofia pärast George Berkeley’d pole kunagi tõusnud sellistesse spekulatiivsetesse kõrgustesse nagu Whiteheadi meta­füüsika; ning esikohta võiks ta sääl jagada vahest ainult Samuel Alexanderiga. Ent praegu on veel raske öelda, kas jääb paika pidama väide, et […]

      Novelle ning lühemaid jutustisi sisaldavaid raamatuid ilmus möödunud aastal kokku kaheksa: K. Ehrmanni „Õngelatiga mööda Võrumaad”, J. Vahtra „Laane kurus”, E. Laidsaare „Noorsõdur Pension”, R. Sirge „Väikesed soovid”, M. Kuus-Kütti „Tüdruk agulist ja armastus”, A. Jakobsoni „Üksiklased”, A. Jakobsoni „Reamees Mattias” ja P. Vallaku „Teod pahurpidi”, tõsisemat tähelepanu aga väärivad neist ainult kolm viimast. […]

     Raamatutoodang näitab Eestis paisumist ja sellel arvatavasti on väga mitmed põhjused, kusjuures mõned neist on kergesti tabatavad. Nii on ilmne, et kirjanikkude pere kasvab jõudsasti ja et kirjastustel on puhtmajanduslikel kaalutlustel tendents laienemise poole. Raamatuaasta on mõjunud seejuures igati er­gutavalt kaasa. Nii siis tulebki, et mulluste jutustuste ja romaa­nide arv ulatub 19-ni ja raske […]

       Vene keisrinna Katariina II ajal tehti esimesi katseid Balti­maade ühtlustamiseks Sise-Venemaaga. Need ühtlustamis-, õige­mini lahendamiskatsed olid kahesugused: administratiivsed ja halduskultuurilised. Esimesed olid seoses üleriiklikkude asehaldurkondade loomisega, teised – esimeste venekeelsete koolide asuta­misega Baltimaade tähtsamates linnades, Riias ja Tallinnas. Asehaldurkondade loomisega tekkisid meie linnadesse veneilmelised ja venenimelised ametkonnad ja ametikandjad, kes ei meeldinud kohalikele […]

     Meie proosakirjanduse, eriti romaanide kõrval on üldsuse silmis ikka enam tagapõhja vajumas luule. Praegu on aeg, mil kogukus, volüüm, on leidmas rohkem hindamist, kui see tõe­liselt väärib. Romaanide paksus ei tähenda veel, et neile oleks kulutatud rohkem vaimset energiat kui mõnele väikesele luule­tuskogule. Kuid tavaline paremgi eesti romaan on kindlasti tavalisele lugejale kergemini taibatav […]

          Kõne, peetud Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul 29. IV ja Tallinna Töölisteatris 4. V 1934.       1. Me tarvitame igapäev sõnu, mille tähenduses nagu umbkaudu kokku lepitud ja mille abil ka umbkaudu üksteist mõistame. Tõeliselt, nagu ütles juba vana sõnakeerutaja Rabelais, ei tähenda sõnad iseenesest midagi, vaid saavad oma tähenduse seda mööda, kuidas meile […]

        1. Käesoleva aastaga võime märkida eesti keeleuuendusliikumise veerandsaja-aastast kestust. Ajakirjas ,,Eesti Kirjandus” 1912 ilmunud Joh. Aaviku kirjutis „Keele kaunima kõlavuse poole” tähistab niihästi meie keeleuuendusliikumise algust üldse kui ka sellesse kuuluva olulisema osa – Joh. Aaviku uuendustöö algust. Joh. Aaviku keeleuuendustöö on lähtunud esteetilistest kaalutlustest; ja et seda tänini on edasi arendatud samul […]

     Kibedamini kui juba ammust ajast käib Euroopas ja Ameerikas võitlus „klassitsismi” ja „romantismi” vahel.   Ilma et need sõnad oleksid kunagi leidnud lõplikku definitsiooni, on siiski ilmsed mõ­ningad jooned, mis nendega alati assotsieeruvad. Romantism on individualistlik, ta ei tunnusta püsivat autoriteeti, kindlaid, ennakult määrat piire, ta on subjektiivne, tema hüüdsõnadeks on mõttekujutus ja intuitsioon, ta […]

      LISANDUSI KLASSIKA JA ROMANTIKA PROBLEEMILE.     I.   „PUHTA VORMI” JA „PUHTA SISU” ERITLUSKATSEIST MODERNIS KIRJANDUSTEADUSES. „Ei pea midagi üldistama”, ütlevad inglased. Ja inglased on vägagi üldiselt kuulsad kui elutargad. Tõepoolest, kui vastandina kardetakse „sissekukkumist”, s. o. eksi­mist, siis on kõige elutargem mitte midagi riskida: jääda pisiasjade juure, lükata suuremate sünteeside eest vastutus autoriteetidele, […]

      On teatav häbematus nõuda poeedilt, et tema värss peaks kõlama ja otsima endale ainet veidi teisiti, kui näeb tema toodangust. Tunnustet luuletaja üldiselt ei kaldu vastu tulema „tarvitajate” nõudeile, niikaua kui nn. kirjanduslik avalik arvamine teda vähegi kärsib; isegi täiesti üksi jäänd, ta võib end kujutella märtriks ja luuletada kindlalt kogu maailma kiuste. Küll […]

    Kirjanduslik tõlge on juba kauges minevikus olnud üksikute harrastusesemeks. Testamendi mõnede seadusraamatute murdetekstid arvatakse küündivat kuni 11. sajandisse e. Kr. Codex Babylonicus Petropolitanus ula­tuvat aastasse 916 e. Kr., kuid mainimisväärseni on siiski 72 õpetlase val­mistet Septuaginta, Testamendi kreekakeelne tõlge Aleksandria juutidele Ptolemeuse ajal (280-240 e. Kr.). Umbes samult ajult (240 e. Kr.), s. o. […]

      Taani lüürika võrsub käesoleval silmapilgul uuestisünni märgi all. Noored lüürikud kirjutavad meelsalt kevadvärsse, milles meie silmi võlub kogu kevade ime, meloodilisi stroofe, nii häälivaid kui iialgi on kirjutatud Taanimaal. Ühes oma ettekandes lausus hiljuti Georg Brandes, et Taani luulekunst – ka kõige nimekam – kunagi enne ei ole omandanud nii kõlavat ja loomulikku väljendust […]

      1 Loov kunst ja ta kriitiline selgitamine pole seni rahuldavalt kokkusündinud. Sest see, mis mitmesugused esteetika seisukohad kunsti ilust, selle ilu piirest, kunsti sisust, hingeolust ja ideaalest on suutnud formu­leerida, pole kaugeltki baasiks, kus kunstid oma mitmesuguseis avaldusis aset mahuks võtma. Kunst on olnud alati kaugelt keerulisem oma põhiolus, kui et ta saavutused oleks […]

       i või salata: modern kunst peab oma võidukäiku läbi haritud maailma. Ka Venemaal murrab ta omale energi­liselt teed. Pea on ka siin tahes või taht­mata vanade poolt allaheitmine oodata. Noorus on igalpool ja kõigepealt kunstides eelväe osa mänginud. Ta saab seda küll ka tulevikus ikka tegema värskejõuliste, loomulike ja instinktiivselt õigete kalduvuste ja idealsete […]

   1. Eesti rahvusliku ärkamisloo uurimise üheks ülesandeks on läbi töötada selle aja tähtsamate haridus- ja poliitikategelaste elulood. Et vastava aja üldkäsitlused ei läbe nende juures kül­laldase üksikasjalisusega peatuda, siis jääb see eriuurimuste ja monograafiate ülesandeks. Ja biograafilised süvenemised meie rahvusliku ärkamisloo suhtes eriti rikastavad sünteetilist käsit­lust. Nõnda ongi eesti rahvusliku ärkamisloo uurimine käinud käsikäes […]

    „Muusikalehe” toimetus omab suure teene sellega, et oma ajakirja veer­gudel (nr. 5/6 – 1929) avaldas suure kogu huvitavaid teateid eesti laulupidude alg­aegade kohta, millest mitmedki olid osalt seni lugejaskonnale tundmatud, ning oleks sattunud unustushõlma, kui neid poleks tuletatud meele. Nendel on aga eesti kultuurloo tundmaõppimiseks suur väärtus, sellepärast tuleks niisuguste teadete kogumist jätkata, milleks […]

           Viimasel ajal ligemalt kokku puutumisele sattudes Saksamaa kultuuri eluga, tahaksin allpool väikese ülevaate teha selle maa praegustest võimalustest, mis esile kerkivad seda kultuuri vaadeldes. Pigemini oleks see küll läbilõige kui ülevaade, sest vaimuelu on võetud sellisena,  millena ta tänapäev esineb. Muidugi on siin palju liigsubjektiivselt nähtut, mõni ala on puudutamata jäänud, mõni vaevalt […]

      Ta 100. sünnipäeva puhul. Ei ole juhuline Leo Tolstoi ilukirjanduslikule loomin­gule, et see algab autobiograafilise teosega „Lapsepõlv”. Kogu tema ilukirjandusliku proosa kandvamaks jooneks on psühholoogiline eneseanalüüs, mis on laialisem, kui näeme seda ühegi teise rahva kirjaniku juures. Õieti ongi need arvurikkad tüübid ja iseloomud-näiteks romaanis „Sõda ja rahu” üksi 1000 erikuju -, mida […]

       Muusikakunstis on kolm põhielementi – viis, harmoonia ja rütm. Nad kujutavad endast tihedat ja lahutamatut kolmikut ja on üksteisega seotud nii­võrd lähedalt, et ühe olemasolu juba eeldab mõlema teisegi eksistentsi. Ühtki neist ei või sel määral eraldada ja üksikult vaadelda, et küsimus, mis üksnes puudutab üht, ühtlasi ei riivaks mõlemat teistki. Nende kolme elemendi […]

     From: The Oxford Book of English Mystical Verse.                 SAROJINI NAYADU.     In Salutation to the Etemal Peace.     Men say the world is full of fear and hate,     And all life’s ripening harvest-fields await     The restless sickle of relentless fate.          But I, sweet Soul, rejoice that I was […]