Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Palju tihedamini kui proosateosed liituvad luuletused autori ja ta mõttemaailmaga. Luuletuste algelamused peituvad vahenditult ja sügavalt looja hinges, nagu nende valmiskujud tõusevad traditsiooniliste vormireeglite kehastusteks. Selle ainukordse ja üldise vastandlikkuse tõttu pakub eriti palju huvitavat luuletuste loomingu-psühholoogiline nüansirikkus. Loomisviis, tõuked loominguks argieluliste või raamatuliste elamuste poolt, maailmavaatelised ja filosoofilised tõekspidamised, autori iseloom ja kalduvused moodustavad […]

      1 Tänavu 1. detsembril möödus 20 aastat sellest, kui Juhan Liiv Kavastu-Koosa külas Plakso-Madise talu peretoas oma maise teekonnaga lõpule jõudis. Kui kümmekond aastat hiljem tema kalmule Alatskivi surnuaial hauasammas püstitati, siis olid ta matusepärjad kabelihoones veel alles. Ja küllap on sealsamas säilinud ka need lillesaadetised, mis saabusid hauasamba avamiseks. Kuid nii […]

    Kavamajanduse mõiste on loodud juba 20-da sajandi algul, kuid kindlat ja määratletud sisu ei ole suudetud talle anda veel tänapäevani. Kord mõistetakse selle all riigi üldist sekkumist majandusse, kord tavalist majan­duspoliitikat. Kord esineb ta jälle mingi poliitilise doktriinina, mille eesmär­giks on kogu ühiskondliku korra muutmine. Kavamajanduse mõisteid ja määratlusi on sama palju kui autoreid, […]

   I.   Kapitalism majanduskorrana. 1.  Mida tähendab kapitalism? Kapitalismi mõistet on võimatu iseloomustada ühe tunnuse järgi. Majandussüsteem, mida me nimetame kapitalismiks, sisaldab eneses nii mitmekesiseid momente, et on vajaline nende üksikasjalikum loendus. Kapitalismi peamiseks tunnuseks, mis teda eraldab nii feodalismist, kui ka kujuteldavast sotsialismist, on individualistlik majandussüsteem, s. t. riik jätab kodanikele isikliku majandusinitsiatiivi, sellega […]

          Korporatiivne mõiste, mille juures seisame käes­oleval ajal, ei ole mingi uus leiutis. Ka korporatismi tekkimisel on oma ajalugu. Hoolimata elu ja tööalade primitiivsusest võis märgata juba vanal ajal mitmesuguseid kutseid. Kaup­mehe, sõjamehe, preestri, põllumehe jt. ametialad olid juba välja kujunenud. Rahvaarvu kasvamise, rahvaste rändamise, Rooma riigi lagunemise ja uute rahvaste-riikide […]

          „Prantsusmaa on parasvöötme maa”, tä­hendab üks tänapäeva luuletajaist, kes paneb rõhku öeldud sõnade täpsusele. See lause tahab haarata kõike, mis on põhiline selle maa iseloomus: ta vaimu­laadi ja tingimusi, millest ta vaim on kasvanud. Ta osutab kliimale kui tõuomaduste peamisele määrajale. Asetsedes Euroopa mandri läänepoolseimas nur­gas, vastu Atlandi ookeani ühelt poolt ja teisalt vastu […]

Moodsatest kooliuuenduse katsetest on meil hoopis vähe tuntud n. n. Daltoni kava, mis on leidnud laialdast poolehoidu Briti ilmariigis, Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja ka mujal. Ing­lismaal üksi üle 1500 alg- ja keskkooli töötab selle kava alusel, Ameerikas ta on teostatud mitmesajas koolis. Juba need andmed näitavad, et Daltoni kava sisaldab suuri pedagoogilisi väär­tusi ja et […]

„Noor-Eesti esinemine — see on õieti etteheide meie ümbrusele ja minevikule,” kirjutab Friedebert Tuglas Noor-Eesti kümne aasta mälestusalbumis. Just see süüdistav ja mässuline joon on Noor-Eestile algusest saadik iseloomulik. Ta on esimesest silmapilgust pahempoolne liikumine, oppositsioonis sündimisest peale. *   *   * Tartus koguneb juba paar aastat enne 1905. aasta re­volutsiooni kuhugi katusekambri salk gümnaasiumi ja […]

  Aastal 1793 kaks noort Erlangeni ülikooli üliõpi­last hulkusid Nürnbergi, muistse Saksa linna tänavail, peatusid kauaks vanaaegsete majade ning kirikute ees, ja, astudes sisse kirikuisse, tundide kaupa vaatlesid pühakute pilte; nad nautisid, vanaaja ehituskunsti ja maalikunsti mälestisi. See oli sama aasta; kus naab­ruses –  Prantsusmaal – lavastus maailma tragöödia põrutavaimaid vaatusi. Sel aastal langes tapalaval […]

      Kultuurid on organismid, maailma ajalugu on nende üldbiograafia. Hiina või antiikkultuuri tohutu ajalugu on morfoloogiliselt vastav üksiku inimese, puu, lille väikeajaloole. Tuleb eraldada iga üksiku kultuuri ideed, tema sisemiste võimaluste kogusumma tema näivatest, meelelis­test nähtustest. Siin on hinge suhe elavale kehale. Iga kultuuri ajalugu on temas peituvate võimaluste järkjärguline teostumine. Täitumine aga tähendab […]