Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

  A. Hint: Tulemees (Trimmer). Romaan. Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1939.   Kuidagi vägivaldne tundus A. Hint oma senistes teostes, tundub ajuti Tulemeheski, kus üldiselt siiski on palju rohkem veendatahtmist kui oma veendumuste pealesurumist. Lugejat mõjutada püüdis A. Hint oma senistes teostes peamiselt naturalistliku tõetruudusega. Ülimat ja viimset tõetruudust taga ajades läks ta mõnigi kord üle […]

  enrik Visnapuud tunneb üldsus niivõrd luuletajana, et tema nimega kuigi tuge­vasti ega pidevalt ei ole liitunud näitekirjaniku tiitel. Sealjuures on ometi kogu ta lavatoodang publikule esitamist leidnud meie tähtsamates teatrites ja suurimate lavade kaudu: Töölisteatri, Vanemuise, E. Draamateatri ja laulupeo-vabaõhu etenduste näol, ning ta uusim teos „Keisri usk“ figureerib Es­tonia mängukavas — nii siis […]

  1 Õppigu nad vähemasti tundma, missugune on see usund, mille vastu nad võitlevad, enne kui nad astuvad ta vastu. Kui see usund kiitleks, et tal on Jumalast selge arusaam ja et ta on tal katmatult ja looritamatult käes, siis tähendaks tema vastu võitlemist, kui öeldaks, et maa­ilmas ei leidu midagi, mis näitaks teda selle […]

  Et ühe rahvuse keelel pole tema antropoloogilise koosseisuga sageli peaaegu mingit ühist, on meie päe­vil juba vana tõde. Vaevalt leiduks kedagi, kes võtaks omale julguse tõendada, et valdavalt slaaviverelised ru­meenlased oleksid sugulased prantslaste, hispaanlaste ja ammugi veel Lõuna-Ameerika kreoolide ja punanah­kadega. Mis puutub eestlastesse, siis, kuigi mõned balti saksa uurijad juba kauemat aega olid […]

      Ühiskond asetab hulga nõudeid ja mõjutab sellega kõiki meie elu vorme ning norme, nii ka mõtteorgani arengut. Ka see on orgaaniliselt põhjendatud. Lähte­punktid ühiskonnaks asuvad juba inimese kahesooli­suses, alles ühiskond, mitte eraldumine, suudab rahul­dada üksiku elutungi, pakkuda talle kindlust ja elu­rõõmu. Vaadeldes lapse pikaldast arengut, võib nen­tida, et inimelu arenemine on võimalik […]

    Jaan Kärner: Merihärg & Ko ajab Venemaaga äri. Komöödia kolmes vaatuses. Noor-Eesti Kirjastus, Tartus, 1932.          Tõusikute probleem meie kirjanduses pole enam ammugi mitte mingi haruldane asi, see on koguni samasuguseks äraaetud hobuseks saamas, kui jõukate talude allakäigu küsimus. Sellepärast jõuavadki uuemad tõusikute elu käsitlejad järjest suuremate ja suuremate raskuste […]

      rõhutud koopatunne, rõhtloodis edasitung; karm usuind, katakomb ja kohtusaal.     Rooma hiiglariigi sisemine raugemine algas juba peale vallutussõdade lõppu II sajandil p. Kr. Orja­pidamisel põhinev majandus, mis elas sõjasaagina saadud orjade odavast tööjõust, hakkas orjaturu kaha­nemisega aegapidi lagunema. Samal ajal kuhjusid linnadesse suured vabade talupoegade hulgad, kes ei suutnud enam võistelda […]

      Juba paar aastat enne praegust sõda ütles keegi itaallane (Corradini): „Rahu on korraldav ja alalhoidev, sõda aga uuendav jõud . . . Sõda täiendab rahu ja mõlemad vahelduvad jõud esi­tavad elurütmi . . . Sõda on jõud, mis meie sotsiaalset organismi uuendab, kuna see kestval rahul langemisele ja surmale kaldub. . . […]

    Kurtmine haritlaskonna rahvavõõrsuse üle ei ole meil Eestis vist kunagi täiesti vaibunud. Oli aeg, kus iga kõrgema hariduse lätteile pääsenud eesti noor oma rahvale otseselt kaduma läks ja kus harit­laskonda eraldasid rahvast mitte ainult seisuslikud ja klassilised, vaid ka rahvuslikud vaheseinad. Viimasel ajal on hakatud idealisee­rivalt kõnelema haritlaskonna, vähemalt üliõpilaskonna ja rahva vahekorrast […]

      Iga ühiskondliku elu arengujärk tunneb vastuolusid — kord on nad suuremad, kord väiksemad. Kaasaja üheks mõtlemapane­vamaks vastuoluks Eestis on nähe, et kõrgemate õppeasutuste lõpe­tanute arvu kiire suurenemisega ei käi kaasas sama akadeemilise haritlaskonna osatähtsuse tõus rahva kasvatuse mõjutamisel. Olu­kord on isegi täiesti vastupidine: akadeemilise haritlaskonna osa­tähtsus rahva ideoloogilise ja vaimse kasvatuse suunamisel […]

     Elule lähemale tuli teine suur romantik, keda humaansusetunne ja kaastundmus inimsoo õnnetuma osaga aitas tõusta suureks sotsiaalseks luuletajaks, rakendada oma võimsat romantilist fantaasiat sajandi tähtsamate ülesannete teenistusse. Ta omas suurt luuletaja-annet, ta oskas vapustada südameid inim­like kannatuste piltidega ja kütkestada üldsuse tähelepanu tähtsate sotsiaalsete probleemide külge. Kuigi ta programm piirdus usuga haridusse ja […]

        Araabia (ka maagiline, selle sõna araabia tähendu­ses) kultuuri terviklust ei ole Õhtumaa ajaloolased taibanud, kuigi hilisaraabia ajaloolased selles teadli­kud olid. Isegi head nimetust ei ole sellele antud. Selle põhjustas araabia kultuuri olemasolu ja seisu­kord teiste kultuuride keskel. Siin on tegemist pseudomorfoosiga. Mineraloogias nimetatakse pseudomorfoosiks nähtust, kus mingi kiviliik on võtnud endale […]