Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

       
1.  LÜÜRIKA.
  
On tänamatu ülesanne kirjutada eesti lüürikast möödunud aastal. Kuigi aasta jooksul on ilmunud umbes kümmekond uut luuletuskogu, ei saa meie nende põhjal kuigi usaldusväärset pilti eesti lüürika praegusest seisukorrast. Kirjastuste kriis on seevõrra süvenenud, et neist vaevalt mõni usaldab välja anda luuletuskogu, mis ju alati on olnud kõige vähem minev kaup meie raamatuturul. […]

   
1.
Kõhklevad ning otsustusvõimetud on Metsanurga romaanide meespeategelased suhtlemises naistega, kõikudes vähemalt kahe, sageli aga kolme või nelja ihaldatu vahel, ilma et nad välise abita suudaksid selgusele jõuda, missugune neist kahest, kolmest või neljast valida. Kõige drastilisemalt näeme seda otsustus­võimetust „Soosaare” peategelase Juhani juures, kes oma nõu­tuses koguni taevast appi kutsub - aidaku Jumal ise tal […]

   
1.
Kõigil aegadel on võimutsemistung olnud püsivamaid ja ping­samaid inimeseloomu põhitunge. Inimkonnale on (Η ο b b e s’ i sõnade järgi) omane alatine ja lakkamatu tung võimult võimule, tung, mis lõpeb ainult vastava olendi surmaga. Kuigi väline sundvõim aegade jooksul on olulisel määral asendunud pehmemate ja kultuurilisemate võimuvormidega, näit. õiguse ja kõlbluse käskudega, on […]

       
1. VASTUOLULISI VAATEID
Nende tunnetuste hulka, millede tõelikkuses järjest enam veendu­takse, kuulub kindlasti ka see tunnetus, et meie rahvusliku iseolemise ja riikliku iseseisvuse üheks tähtsamaks teguriks on rahvaharidus. Vähem selgust ja enam lahkuminekuid kohtame juba seal, kui rahvahari­dusega ühendatud asjaolusid tahetakse käsitleda konkreetsemalt. Me kuuleme sagedasti väidetavat, et ühe või teise rahva hariduslik tase on […]

    
1
Harva on mind vallanud niisugune liigutustunne, kui paari aasta eest lehitsedes esimest korda Oskar Rootsmani järelejäänud luuletuste vihku. Mitte kunagi varem kuuldud nimi, mitte iial ühtki rida trükis avaldanud, - ja ometi haruldaste tundeliste ja kunstiliste eeldustega varustet isik, - ning juba ammu maamullas puhkamas. Järele jäänud ainult vihk luuletusi, päevaraamatu kaustikud ja mõned päevapildid, […]

   
J. RANDVERE RUTH KAHE PARALLEELIGA.
  
Noor-Eesti esinemisist kõige ilmekam, kõige huvitavam ja õigu­sega kõige rohkem silmaspeetud on olnud III-nda albumi väljaandmine. Mitte ainult Charles Baudelaire’i Raipe ja Jaan Oksa luuletuste dekadents või ka Eduard Wilde Kuival „nilbused” ei keerutanud tolmu kaasaegsuses ja ei äratand huvi ka kaugemast perspektiivist, vaid veel rohkem köitsid tähelepanu J. Randvere alias […]

    
Imperialismi ajastul tekkinud poliitiliste kriiside perioodidest on esimese Hiina kriisi aeg huvitavamaid ja ühtlasi üks tüüpilisemaid, täis omapäraseid imperialistliku poliitika võtteid. Meie näeme sellesse perioodi süvenedes markantselt väljendatult suurriikide püüdeid kind­lustada oma maa poliitikale ja kapitalile mõnes Kaug-Ida maailmakolkas sobivat või koguni monopoolset seisundit, võime märgata tihe­daid sidemeid rahvamajanduse ja välispoliitika vahel ning leida üllatavaid […]

   
Vene-Inglise suhteis XIX sajandil paistab iseloomustava joonena silma püsiv võistlus Ida küsimuste pärast. Vene ekspansioon Lähis-, Kesk- ja Kaug-Idas oli suunatud lõunasse, et pääseda jäävaba mere äärde. Samal ajal tungis Inglise mõju Vahemere idaosa, India ja Vaikse ookeani rannaaladelt põhjasuunas edasi. Inglismaa püüdis kõigepealt kindlustada oma võimu Indias, siis julgestada ühendus­teid Indiaga läbi Vahe- ja […]

   
igikaudu samal ajal kui Eestis „Kirjanduslik Orbiit”, „Põhjakaar” ja nende ümber koondunud kirjanike ja arvustajate sihipüüdlikumad esindajad tõstsid kilbile „elu­läheduse” parooli, mida hiljem on tarvitatud nii palju, et ta praegu näib tähendavat peaaegu koike, - samal ajal formuleeriti kaunis sarnaseid nõudeid meist lääne pool. Sellest on möödunud varsti kümme aastat ja vahepeal on ka kirjanduslik […]