(Stokholmi ülikooli Balti Sektsiooni sekr. dr. Schück’i intervjuu) Rootsi asub Euroopa rahulikumas osas. Tema areng on olnud pidev-rahulik ja harmooniline. Alates 1830. aastast ei ole siin toimunud mingisuguseid mainimisväärseid sisemisi vapustusi ega revolutsioone. Üle 100 aasta stabiliseerunud kindlustunne ei taga aga tänapäeval, et sõjahädaohtu karta ei oleks. Rootsi […]
(TÄNAPÄEVA RUMEENIA KIRJANDUSEST) Verstapostideks kirjanduse tee ääres on suurte loojate teosed. Kui aga kirjanduse uurimisel tähelepanu juhtida ainult kiirgavaile episoodidele, siis võib enamail korril pidevusniit sootuks kaotsi minna. Voolu ehk kooli mõiste on küll ühes suhtes avar, kuna see sisaldab eneses ka üksikmanifestatsioone, teiselt poolt aga kitsas, kuna need üksikmanifestatsioonid elavad teiste vahel […]
Kui „Dünamis” I poleks mitte ajutiselt surnud „moraali-aatesõjas” saadud kriimustuste kätte, oleksin ise tahtnud võtta käärid ja seda lõigata. Oleksin tahtnud välja lõigata üksikuid lehekülgi, et võiks segamatult lugeda päris „Dünamist”, viimaste aastate hoogsamaid ja huvitavamaid teoseid. „Eksitus, mis pingutab end elava tõe poole, on viljakam ja püham kui […]
TEMA 50-AASTASE SÜNNIPÄEVA PUHUL. Perekonnaajakirjas „Linda” nr. 36-37 ilmus septembris 1904 muu materjali hulgas vaevalt tähelepanu köitev lühike jutustus „Laenamas”, milles kirjeldet rahahädas üliõpilase Arndti ebaõnnestunud laenamiskatset. Rahahädas üliõpilane polnud tol ajal tundmatuks tüübiks kirjanduses, veel vähem haruldane oli ta elus. Omaaegse Tartu saksa ülikooli üliõpilaselu oli avalikkusele märksa silmahakkavam kui praegu. Tänapäevase […]
KATKE MONOGRAAFIAST. 1. VÄIKE-MAARJAS. Nagu tihti, nii olenes ka Juhan Liivi iseseisev elluastumine juhuslikest asjaoludest. Kuid nagu niisama tihti, määrasid need juhuslikud algsammud kogu tema tulevase elu suuna. Tema vend Jakob oli pärast Kodavere kihelkonnakooli lõpetamist ja õpetajaeksami õiendamist saanud a. 1879 Kavastu Varujas abikooliõpetaja koha, kust siirdus järgmisel aastal Virumaale Väike-Maarjasse […]
Väike lisa Johann Daniel Grubeni poolt tarvitatud käsikirja ajaloole. Nagu Hildebrand oma uurimuses on näidanud, kirjutas Läti Hendrik oma tuntud kroonika arvatavasti a. 1225 ja 1227 vahel. Kõige vanem Chronicon Lyvoniae käsikiri, mis meie päevini säilinud, põlveneb arvatavasti vähemalt terve aastasaja hiljemalt ajalt, – see on nimelt Codex Zamoscianus ipatsayiensis, mis arvatakse olevat […]
Mis on ilutunne? Kui suur on ta eluline väärtus? Kuidas saavutada esteetilist kasvatust? Need on küsimused, mis mind praegu huvitavad. Süvenedes mõttega esteetilistesse läbielamistesse, leiame neli iseloomulist joont, mis selgesti eraldavad esteetilisi läbielamisi teistest. Siia kuuluvad: 1) meeldiv toon, lõbutunne, mis alati ilutundega ühenduses on, 2) juba Plato ja Aristotelese ajast saadik tähelepandud esteetilise emotsiooni […]
Küsimust krooniku Hendriku päritolu kohta on ajalookirjanduses mitmeti sõelutud, ilma et kriitika oleks tulnud lõplikule otsusele. Kuna vanematel uurijatel – Gruberist kuni Hansenini – mingit kahtlust ei olnud ta Läti rahvuse kohta, on Jordanist ja Hildebrandtist alates ikka rohkem arvamine maad võtnud, et ta Alam-Saksamaalt pärit on – vähemalt mõõduandvates Saksa käsiraamatutes. Nüüd on kahe […]
Mõne hää aasta eest kirjutas T. S. Eliot Percy Wyndham Lewise modernistlikus kunstiajakirjas The Tyro lühikese artikli „Kolmest provintslusest”, milles liigub praegune ingliskeelne kirjandus. On selge, et enam ei ole võimalik kõnelda inglise kirjandusest, vaid et see langeb vähemalt inglise, iiri ja ameerika kirjandušiks, mis tarvitavad sama keelt, kuid lähetuvad hoopis eri tagapõhjadest ja […]
I. Kuni ligema minevikuni oli meie koolides ainuvalitsejaks deduktiivne meetod. Eukleidese süsteem oli määravaks mitte üksi matemaatikas, vaid suuremalt osalt ka teistes õppeainetes, samuti ka kasvatuses. Usuõpetuse tundidel, näiteks, seati laps kohe lunastuse probleemi ette, hakati seda tõestama. Kasvatuses mindi välja käsust ning kõige paremaks mõjutajaks peeti noomimist ning manitsemist. Samuti oli lugu ka […]
Vastuseks eelmistele Minu lühike aastavahetuse artikkel „Akadeemias” on äratanud õige rohkesti erinevaid arvamisi. See on rõõmustav, sest selliseks mõtteäratuseks ja seisukohaväljenduste provotseerimiseks ta oli ju peaasjalikult mõeldudki. Olen rõõmus ka nentides, et nii palju kui olen võinud tähele panna, paljude teistegi arvamised p e a a s j u s ühtuvad minu omadega […]
A. Annisti huvitav sõnavõtt uutest sihtjoontest meie ühiskondlikus arengus („Akadeemia” 1939, nr. 8) paneb vägisi mõttelõnga edasi jätkama, – kuigi minagi „ei asu lähedal otsustavaile keskusile” ega oma erateatejaamu. Aga ma arvan, et meie haritlased, kes sel ettekäändel ühiskondlike küsimuste arutamisest eemale hoiavad, väga halvasti oma ühiskondlikke kohuseid täidavad. Just kaugemalseisja näeb sagedasti […]
ERITLUSI JA ISELOOMUSTUSI „ORJADE” AJAJÄRGUST. 1 Kahekümnenda sajandi nooruse esimene lend kujundab ajaomase tüübi: loitev aktiivne vaim passiivse, eluvõõra ja ebatulusa karakteri paelus. „Noor-Eesti” peres selle traagilise tüübi kõige kujukamaks näiteks on Gustav Suits, ta deklameerib oma võimutahte „Elu tule” sõjalauludes. Ent uue sugupõlve vaimlise väejuhi sarve puhudes ta iseloomul puuduvad täiesti – […]
as üldse on sobiv või tasuvgi Mait Metsanurga loomingu kallale asuda ta stiili küljelt? Kas pakub kuigi palju huvitavat kõige „välise koore” ja „käsitöö” poolest säärase robustse realisti toodang, kes pole õieti kunagi hoolinud nikerdamise pisitööst, kes on end otse kuulutanud igasugu elevandiluust tornide ründajaks, kelle teoseid kannab kaasaeg ja tema valusaimad probleemid, […]
„TULENKANTAJAT” Möödunud aasta on selles põlvedevahelises võistluses väliselt tähelepandav eriti sellega, et siin noorpõlv on jõudnud oma ühendava häälekandjani ja alustanud pidevat uuendusaktsiooni kõigil kultuuri väerinnul. Senise aastaalbumi asemel on hakatud välja andma üsna korralikku ja Soomes haruldaselt kena välimusega kunstilis-kirjanduslikku nädalkirja juba tuttava „Tulenkantajat” nime all, peatoimetajaks õige energiline ja sõjakas Erkki Vala […]
Muld ja paksud tolmukihid on tuhandeid aastaid oma põues varjanud ürgaja kultuuri juhuslikke sõnumid, mille järele praegu tolleaegse kunsti võimise ning karakteri üle võime otsustada. Paremal juhusel oleme pärinud igasugust hiljemalt tekkinud ning alalhoitud kunsti. Kunsti on alati kogutud. Primitiivse rahva ja metslaste kunsti kogumine sünnib suuremalt jaolt ehtimise instinktil. Sellest on tingitud ehete […]
1 Uus – see on julge ja kangekaelne noorus, kes opositsioonis alalõpmata kõige vanaga; uus võitleb, areneb, valitseb – ja muutub paratamatult jälle vanaks: kaugeneb, tumeneb, ununeb… Jääb ehk järele väike interluudium ajaloos – see on kõik. Tuleb vastne vool, mis sarjab ja mõnitab endist, mõtlemata selle peale, et teda ennast tabab varem […]
Tema 60. sünnipäeva puhul. Kui mõni aasta tagasi üks kirjanduslikke intervjueerijaid pöördus Mait Metsanurga poole küsimusega, millises suunas kujutleb intervjueeritav oma kirjanduslikku tulevikuteed kulgevat, sai ta vastuse, mis oma kindlusega ei jäta mingit võimalust kaksipidi mõtlemiseks. „Jään realistiks,” vastas kirjanik. Ning lisas: „Arvan, et meil suuri teoseid ei saa anda väljaspool realismi.” Kuid […]
õneldes kirjaniku stiilist, on viimase all tavaliselt ikka mõeldud kirjaniku sõnastusviisi ja formalistliku kooli stiiliuurimustes on piirdutud autori sõnastuselementide kategoriseerimisega valmisolevatesse poeetika lahtritesse. Uuematel aegadel on stiili mõiste saanud avarama ja painduvama käsituse osaliseks ja stiili eritlejad on hakanud teose vormi- ja keeleelementide tagant otsima autori psüühilisi omapärasusi, ta vaimustruktuuri. Üha enam on hakatud […]
A. Annist võtab Akadeemia 1939. a. viimases numbris sõna meie ühiskondliku arengu sihtjoonte kohta. Paljuga sellest, mis ta ütles, eriti praktiliste järeldustega tema teoreetilistest arutlustest, võis nõustuda. Näiteks sellega, et poliitiliste erakondade ellukutsumine on hädavajalik, kui ei taheta kahjustada meie rahva ühiskondlikku j a riiklikku arengut, et intelligents peab jagunema i d e […]
Mõningaid sihtjooni meie ühiskondlikus arengus Vaevalt keegi võib kahelda, et me praegu seisame mitte ainult uue aasta, vaid ka ühe terve uue ajajärgu alguses. Euroopa uus sõjaolukord, mis võib kesta aastaid, Vene-Saksa sõprus või vähemalt ühine vaen Lääne demokraatiate vastu, mida samuti pole kummalegi kasulik katkestada vist veel nii pea, eriti aga […]
Möödunud sajandi lõpu tihe poleemiline kirjandus, kantud peamiselt ründava panslavismi ja konservatiivse baltisaksluse võitlusest, on oma kaasaegse ajaloo skitseeringuis teravalt kokku põrganud Põhja-Eesti usuvahetusliku liikumise küsimuses. Kui siin tekkinud vastasarvamusile mitte läheneda tarbetult agara vahekohtunikuna, siis siirdub meie tähelepanu võimu ja õiguse küsimuste asemel sündmuste sisulisele käsitlemisele ja liikumise poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide uurimisele. […]
Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)
Bookmark & Share