Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

    O. Luts. Vaikne nurgake. Novell. Noor-Eesti kirjastus Tartus, 1934.    Kui „novelli” asemele paneme „jutustus”, siis on Vaikne nurgake vormilt – et mitte jälle ütelda kompositsioonilt – Lutsu õnnestunumaid teoseid oma lihtsuses, sirgjoonelisuses ja terviklikkuses. Sündmustik on sujuv, ladus, ühetasaselt kulgev, – ilma hüpeteta, tühikuteta, peaaegu ilma ruumitäiteks vahele kiilutud üleliigsusteta. Ja mis Lutsu […]

     MAIT METSANURK: VIIMNE PÄEV. NOVELLID. EESTI KIRJANIKE LIIDU KIRJASTUS, 1927.    Mait Metsanurgal on eeskätt tähtis väljendada teatav arusaamine ja arvamine asjast, teatav mõtete kompleks. Missuguste sõnadega ja missuguses üldehituses seda avaldada, see paistab olevat kuigi tähtis, ometi aga kõrvalküsimus. Ei pühendata erilist tähelepanu sõnale, ei püüta mitte alati anda kujutelmale tema kõige vastavamat […]

    RICHARD JANNO: METSMEES. ROMAAN. K./Ü. „LOODUS”, TARTUS, 1929    Richard Janno esikteost Metsmees, mis Looduse romaanivõistlusel on kroonit teise auhinnaga, on mitmelt poolt vaadeldav hõimuprobleeme käsitleva romaanina. Mordvalane Peedra Smirnov, kelle toob Eestisse teaduslikku kuivusse tardunud dotsent ja tahab kasvatada Volgaäärse hõimu äratajaks, on arvustajate poolt asetet teose keskkujuks. Hõimuprobleemidele lahendust otsides ja esijoones […]

   Praegusel ajal on õige tujukas vaim loomingusse siginenud. On igasugust käärivat, ruttu muutuvat; pooldamist nii vanadele vooludele, kui ka uutele katsetamistele ja äratundmistele. Keeb vihane võitlus mitte üksi kirjandusliku palge pärast, vaid isegi isikute pärast. Kui kerge on sattuda revolutsiooniliselt aluselt türannlikule – seda teame juba. Sama nähtus on nagu mingi loodussaadusena ka kirjanduse […]

    Kõigil aegadel on esinenud vaade, et maailma ajaloo sündmuste ilmumisvormid on arvuliselt piira­tud, et ajaloos teatavad ajastud, epohhid, olukorrad, isikud korduvad tüüpidena. Harva on näit. käsit­letud Napoleoni Aleksander Suurega võrdlemata. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal rääkis konvent Kartaagost, kui ta Inglismaad mõtles, ja jakobiinlased nimetasid endid roomlasteks. Seesugustest analoogia otsimistest võiks tuua väga palju näiteid. […]

     Peaaegu kogu 19. sajandi kestes võitlevad euroopa kirjanduses üksteisega vahetpidamatult unistus ja elu, fantaasia ja tegelikkus, ehk, sõna laias mõttes, roman­tika ja realism. Mõnikord mõlemad suunad lähenevad teineteisele, sagedasti romantismi jooned ilmuvad realistlike kirjanike loomingus, ja mõnikord pole ehtis realism võõras tõelisele romantikule. Mõnikord satu­vad nad julma võitlusse teineteisega, ja siis saavad mõlemad […]

   Ühistute liikumine on kujunenud nüüdisajal massiliseks nähtuseks ja ta üksikud organid – ühistud, s. o. majandid, mis taotlevad oma liik­mete tootmis- või tarbimismajandite edendamist või täiendamist, evivad majanduselus üha suurenevat kaalu. Nende tegevus- ja mõjupiirkon­dade avardudes ning tootmis- ja jaotamismeetodite ning menetluste komplitseerudes aga kasvab ühistuis vajadus mõistuspärase kavandamise ja juhtimise järele. Pole mõeldav […]

       Kaasaegne inimpõlv peab rahu nimel teiskordselt maailma­sõda. Seejuures miljonitesse ulatuvate inimmasside kõrval võit­levad vastakuti ka vaimsed-ideoloogilised jõud. Mõlemate poolte sihiks olevat rahu toomine ühiskonda. Tulevik näitab nende võitluste vaimseid ja materiaalseid tagajärgi. Olgu käimasoleva sõja hävitustöö materiaalsed tagajärjed kui suured ja vapustavad tahes, üks näib olevat kindel, ühis­kondlikes tegutsemistes seisab lähema tuleviku […]

   l. Ernst Peterson-Särgava kirjandusliku tegevuse haripunktist on möödunud ainult natuke üle kolmekümne aasta, kuid sellegi suhteliselt lühikese aja jooksul on meie suhtumine „Paisete” ja „Rahvavalgustaja” autorisse osutanud kõikumist reservatsioonideta ülistamisest kuni peaaegu täieliku kõrvalenihutamiseni. Rahvuslikult meelestatud linnakodanluse ja intelligentsi osatähtsuse kiire tõus Vene valitsuse viimasel aastakümnel ühelt poolt ja teiselt poolt tööstusproletariaadi järsk suurenemine […]

   1. Kirjanik Mait Metsanurk põlvneb Hubelite perekonnast, kelle esiisade koduks oli Kärevere vald Põhja-Tartumaal. Ta isapoolsed esivanemad esindasid poliseid vabadikke, kes polnud kinnistatud kindla koha külge, ehkki mõisnikud tegid selleks katseid. Kirjaniku esiisa „Matzi Hans”, keda kirikukirjas kutsuti „Vahhi Hansoks”, pidas XVIII sajandi keskpaiku vabadikukohta Kärevere mõisa mail. Tema poeg „Vahhi Tõnno” (sünd. 1751) […]

      1 Ljeskov ütles: „On märgatud, et 5. detsember on – eriliste õnnetuste päev.” Fedor Sologub suri 5. detsemb­ril – õnnetus, mis vene kirjandu­sele ei ole harilik. Juba 1913. a. ta aimas ühes omas trioletis:     Detsembrikuus ma lakkan elamast. Sologub on kõige peenekoelisem vene luuletajaist. Omas „Ööbikus” ma laususin tema kohta a. 1918: Poeet, […]

     Jätkem kõrvale selle üksildase ja tegeva elu pikk võrdlus ; ja mis puutub sellesse kaunisse lausesse, mille taha poevad auahnus ja ihnsus: „Et me pole sündinud mitte omaenda, vaid üld­suse jaoks”, siis pöördugem julgesti nende poole, kes on selle sagina sees, et nad koputaksid oma südamele ja ütleksid, kas vastupidi ei otsita mitte […]

     Kõlbelise kasvatuse eesmärgiks on arendada inimeses kõlbelist vabadust. Inimene muutub moraalseks, s. t. kõlbeliselt heaks, mõtleb, räägib ja tegutseb ausasti. Kasvataja peab püüdma taotleda seda, et õpilane täidaks vabatahtlikult oma kohuseid. Nii oleks kõlbelise kasvatuse üldine eesmärk õigluse ja kohusetunde emotsioonide kultuur ehk kõlbeline südametunnistus. See ülesanne on teostatav, kuna kõlbelisuse algidud pei­tuvad […]

     VI üleriiklikuks õpetajate kongressiks määratud referaadi kokkuvõte.    Kõlbeline kasvatus koolis annab kasvatusteadlastele tähtsaid ja raskeid üles­andeid, mille lahendamisele püütakse jõuda mitmel teel. Ajalooliste ja osalt ka poliitiliste asjaoludega on seletatav teatavates ringkondades valitsev arvamus, et kõlbelise kasvatuse eesõigus on usuõpetusel. Maades ilmaliku kooliga, ilma usuõpetuseta (Prantsusmaa, Portugal, Jaapan ja t.) on kõlbelise kasvatuse […]

     Kui otsida ajaloost mehi, kes tõid maailma „uusaja vaimu” – pärimuste murdmise, kõigi autoriteetide arvustamise, rahvaste ning üksikisiku vaba enesemääramise, lühidalt: vabadusevaimu -, siis tuleb kõigepealt nimetada kaht prantsuse nime: Voltaire ja Rousseau. Prantsusmaa ning kogu Euroopa revo­lutsiooni valmistasid ette need kaks kirjanikku oma määratu mõjuga; ometi on nad suuresti vastandlikud teineteisele. Juba […]

  Teades, et sisuliselt elu on energia elevus, vaatleme lähemalt elulise energia võimendamisprobleemi. Nimelt, millistel alustel avaldub loov energia. Elulisuse tunnus inimeses on – idee. Idee on inimese energia liiku­missuuna määraja. On meil idee midagi teostada, siis on meie energia avaldussuund seega määratud. Tuleb võtta omaks, et elava olevuse energia tagavara on tõeliselt palju suurem, […]

    uroopa rahvaste teadus, kunst ja kirjandus, üldse kogu nende vaimne ja tehniline kultuur, on jõudnud oma erakordsete saavutusteni vaid tänu asjaolule, et nende rahvaste vahel on, hoolimata kõigist poliitilistest ja usundilistest vastuoludest, valitsenud kogu aja tihedad vaimsed sidemed. Juba varakult esineb Euroopas üsna tihe vaimne koostöö, mis ületab rahvaste ja riikide piirid. Antiikajal esindasid […]

     Üldise kultuuriloo arengu tundmaõppimisel omab suurt täht­sust nõidususu ja sellega seoses olevate nähtuste probleem. Veen­dumused, mille nimel niipalju ebakultuurilist toime on pandud, vaja­vad seda enam jälgimist, mida ilmsemas vastuolus nad on tänapäe­vaste arusaamadega. Nõidususu elemendid, võrsudes rahvausundi­listest kujutelmadest, leidsid tuge ristiusu dogmas, mille kaudu siia liitus ketserluse moment. Sellega oli kiriku vaen nõiduses kahjusta­tute […]

            Matusemeeleolulisi hääli kiriku kohta on kuulda isegi kirikule endale lähedastest ringidest ning konfliktid teoloogia fakulteedi ning kiriku seniste ametikandjate vahel tunnista­vad, et midagi on liga-loga, kui just mitte päris pehkinud. Olukord ise, mida meil paraku peetakse õigeks, kus nn. haritlaskond Pilatuse kombel „peseb oma käed puhtaks” ega taha teha tegemist „musta asjaga”, […]