Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

         „Haaratud mõõtmatust aplusest, tantsib rahvaste alasti enesearmastus joobunud ja hullumeelset tantsu kurisevate mõõkade ja uluvate kättemaksuhümnide saatel” – see on kuulsa hindu poeedi Rabindranath Tagore mulje Euroopa ühiskonnast käesoleva sajandi algul. Sama poeet ennustas katastroofi Euroopale ja uue päikese tõusu idamailt. Ta ei jõua küllalt ülistada jaapanlaste leebust, hiinlaste ja hindulaste […]

  I. Põhjasõda on Baltimaade ajaloos üheks tähtsamaks pöördepunktiks, mille käsitlusel tekkivad ja tekkinud küsimused on saanud erihuvide ja eri vaidlussuundade tänuväärseks pinnaks. Seda ajajärku käsitlevat uurimistööd on suutnud mõjutada poliitilised päevaküsimused ja orientatsiooni probleemid. Ning aktiivseist päevahuvidest rakendatud arvamusavaldused on pea igale uurimusele andnud erilise värvingu. Eriti on liialt vähe objektiivsust ja põhjalikkust seni […]

  1. Noor kirjanduse ajaloolane Tõnu Sander nimetas omas Eesti kirjandusloo kavandis ajajärku pärast 1890 aastat „epigooniliseks” ajaks. Kui ta oma kavandi natuke hiljem oleks kokku seadnud, ei oleks ta ajajärku 1890-1905 enam nii nime­tanud. Sest öeldagu meie realistlikust voolust mis tahes, kuid see oli meie kirjanduses õieti esimene katse, sõna elule lähendada, elu mahla […]

  MÄRKUSED  10-AASTASEST  NOOR-EESTIST JA 25-AASTASEST NUORI SUOMIST.   Kas olid meie „noored” iialgi noored! Nad olid uued, ei nad olnud noored. Uudset tõid, puudutasid koguni uuemaid küsimusi mõneski suhtes, ei toonud noo­rust : ei idusid ega kasvu. Uudne vananeb kiiresti hoo­aegadega; „noored” on juba nüüd vanemaks jäänud kui vanad ise. Hingeline loov noorus ei […]

  1. Dewey [djuui] pedagoogina ja filosoofina. 2. Dewey pragmatistlik tunnetusteooria; reflektiivse mõtlemise analüüs ja Herbart’i „formaalsete astmete” teooria kriitika. 3. Dewey pedagoogika eetilised alused. 4. Dewey pedagoogika psühholoogilised alused.   1. Euroopas viimaseil aastakümneil toimunud kooliuuenduslik töö moo­dustab küll enamvähem piiriteldud terviku, mis on arenenud oma siseseaduste mõjul, kuigi ei tohi salata, et paljudki […]

  Juba mitu korda on Penklubide kongresse peetud maades, mille kultuuriline elu vajab senisest rohkem rahvusvahelist propagandat – maades, mis kas oma väiksuse tõttu või muudel põhjustel veel pole jõudnud oma keelepiiridesse sulet kultuurvarandusi maailmale küllaldaselt teatavaks teha. See käib Hollandi, Ungari, Jugoslaavia, isegi Poola kohta. Neil mail toetas riigivalitsus kongressi korraldamist kultuurireklaami huvides. Šoti, […]

                Parikaste fotografia Tallinnas.   Anton Õunapuu. 7. nov. 1887 – 2. apr. 1919.   Α. Õunapuu sündis 1887. a. Vändras, Liivoja talus peremehe pojana. Nooreea ja esimesed kooliaastad Vändra algkoolis saatis ta mööda vanemate hoole all. Kuid 14 aastaselt kaotas ta isa, ja edasihari­misele tuli raske vaenlane kallale […]

  Igasugune liikumine areneb ja kasvab ainult siis, kui ta on võr­sunud olukorra tarvetest ja kui tal mingisugune eluline ülesanne täita on. Juhuslikult tekkinud nähtus võib väikese vastumõju tõttu sama kiiresti kaduda. Edasi on tähtis asjaolu, kas ta arenemine sünnib õiges suunas. Vastasel korral võib tekkida seisukord, kus ta eluõigus jällegi küsitavaks saab. Karskusliikumise eluõigust […]

  Kogemusi võõrsilt.   Nagu iga rahvuslik ärkamine on kõigepealt suur vaimne, ideeline murrang vastavas ühiskonnas, nii jätkub ka rahvuslik edasielu oma edasikantavate ja uutena esilekerkivate taotluste ja unistustega ideeliselt sisustatult. Rahvusliku elu vaimse sisus­tuse osa, mida tavatseme nimetada rahvuslikuks ideo­loogiaks, mõistes sellena teatavate juhtmõtete või mõistete kogumit, pole mingi jõudetunni ajaviiteline nikerdus, vaid on […]

  Suur ajavahemik lahutab nüüdisaegset eestlast muistsest eestla­sest, suur ajavahemik, mis sisaldab nii palju ajaloolisi suursündmusi ja lainetusi, korduvaid sõdu ja sõdade perioode, kus oli öelda sõna relval, näljal ja katkul ning teistel tõbedel. Need kõik on äärmiselt mõjuta­nud eesti rahva arvu, detsimeerides kodust verd, tuues sisse võõrast verd. Esijoones mõjusid selles mõttes just laastavad […]

  Murranguaegadel, nagu praegu, tõstab igaüks silmad oma igapäevsest tööst üles ja küsib: mis saab edasi? Eriti küsib seda harit­lane, kellel nagu ametikohuseks on tulevikku ette näha. Sest siin ja seal kuuleb ta saatuslikku sõna: „Das Ende der Intellektuellen” – „haritlase ots”. Murranguajad tähendavad eeskätt murrangut juhtkondades. Juhiriigid tekivad, kui juhtkonnad on nõrgenenud. Nii oli see […]

   Veste.   Allakirjutanu, kui „annikundlane” kunagi, on muidugi filoloog ja poliitikas võhik ja saamatu kui kajakas kuival maal. Temalt nõutakse, et ta „uuriks luulet vepsa ja mordva” või loeks ja arvustaks mõne meie klassiku selle ja selle teose tähti või kontrolliks, mis sõi Juhan Liiv sel päeval, kui ta kirjutas „Varju” selle ja selle […]

  Maa vaim? Rahva vaim, aja vaim, ilma vaim; aga maa vaim – kas ei ole see tagasipööre sinna aega, kus arvati igal puul, põõsal oma vaim, haldjas, olevat? Läinud aegade kujudele ei saa enam hinge sisse ajada. Küll aga võib sealt, kuhu endise põlve kuju­tused seisatama jäänud, nüüdse aja arusaamise sihis edasi mõtelda. – […]

  1 Pole see olnud tasane, sujuv tee, mida mööda meie kirjandus on käinud paarkümmend viimast aastat. Sõit mööda künklikku pinda – tervet teed ei näe kunagi, horisonti näed vahetevahel – seda on ta. Aeg on inimest pildunud vahetpidamata lootustest pettumustesse, aju on pidanud olema erk ja järjest valvel uueks tasakaaluks. Mõeldagu ainult, mis vintsutusi […]

  Sissejuhatuseks. Tänapäevane kultuuriline maailm meie ümber on saanud rahvusteadlikumaks kui vahest kunagi varem. Iga rahvus on püüdnud või püüdleb endale vastavat kultuuri luua ning ennast ja omakohast olustikku kõigekülgselt välja arendada ja kaitsta. Sajandi kestusel kujunenud rahvuse mõiste on saanud sisukaks printsiibiks. Rahvusliku eluavalduse ekspan­siivset laineliikumist kandub meilegi, rahvusliku elu intensiivsus muis mais kehutab […]