Descartes’iga oleme harjunud algama uuema aja filosoofia ajaloo käsitlust. Muidugi pole siin tegemist ainult palja harjumusega, vaid asjalikult põhjendatud teadmisega. Descartes’i juures ilmneb väga selgesti see iseloomuline mõtlemisviis, mida võime nimetada uuema aja mõtteviisiks. 17. sajandist alates kogu meie vaimset elu ilmestab see suur inimmõistuse saavutis, mida nimetame matemaatiliseks loodusteaduseks. Descartes on esimene filosoof, […]
ida kaugemale läheme, seda suuremaks kasvab Dostojevski kunsti ja mõtte vaateveerul. Ta katab vaimu tulevasi kuningriike. Seal, kus aeg muudab kiiresti kõrbeks selle, mis näis elurikkaima ja edulisima maakohana; kus sellest, mida peeti tippudeks, on varsti saanud vaid liivakuhilad ja kuivanud kõntsaluited, seal tõuseb Dostojevski peagu üksikuna ja ta täidab mäena kogu ruumi. […]
ui imelikud on sageli need arvamised, mis andekad inimesed avaldavad teise andeka inimese kohta, keda nad isiklikult kas sugugi ei tunne või jälle ainult vaevalt nähtu-kuuldu järgi arvavad tundvat! Kui imelikud ja väärad on need arvamised selgi juhul, kui neid arvamisi pole ka suunamas mingi viha ega pahatahtlikkus! Kuis ei suuda me olla […]
TEMA VIIEKÜMNE AASTA PUHUL. Tammsaare tähendust saab täielikumalt hinnata muidugi alles siis, kui ta oma elutöö on täitnud. Alles siis on võimalik aru anda ta pikaldase kirjandusliku arengu lõppjäreldustest. Veel ei tea meie ju oma tänavuse juubilari viimset sõna. Meil on rõõm teda parajasti näha tema mehiste aastate hariastmel. Üliviljaka Ed. Wilde 50-dal […]
Meil on igas kihelkonnas, võib-olla isegi igas vallas, oma väljakujunenud traditsioonid ja isesugune hingeelu. Pole ka ime, sest vana küla elas ju omaette ja laiem läbikäimine oli nii kitsendatud, et isegi naabervald oli midagi terra incognita sarnast. Käesolev kirjeldus ei taha olla mingi laiem ülevaade vanast Riidajast, vaid katkendid vanadest rahvamälestustest. Puudutame siin […]
lljärgnevais ridades tahame heita pilgu kolme suurriigi, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia tänapäeva kunstiloomingusse ja võimaluse piires vaadelda ka neid majanduslikke ja sotsiaalseid olusid, millel see kunst baseerub, kuna sellest oleneb sageli ka kunsti sisu ja vorm. Tahame ühtlasi jälgida, kas ja mil moel need Lääne-Euroopa kunstiavaldused on kajastunud meil. Meid huvitavad peamiselt need nähted, […]
olmanda riigi loojad on deklareerinud, et rahvussotsialism ei ole mitte ainult poliitiline süsteem, vaid maailmavaade, mis peab juhtima kõiki rahva eluavaldusi. Sel põhimõttel on toimunud loomulikult ka kujutavate kunstide vallas suuri ümberhinnanguid, eriti kuna „juht” ise on huvitatud neist probleemidest, veelgi enam, on sel alal koguni tegelikult katsetanud. Rõhutatakse korduvalt, et kunagi ei olevat […]
1 irjandus ühiskondliku nähtusena on kõige tihedamas seoses ideestiku ja mõttestikuga, mis iseloomustab teatud inimrühma vaimuelu mingil ajajärgul. Too seos on nii tihe ja need kaks tegurit – teatud ühiskonna vaimuelu ja kirjandus – näivad koguni sel määral ühtlikena, et raske on otsustada, kumb on a priori tegur ja kumb mõjustab, seega kujundab tõhusamini […]
1 Mitmel puhul olid kinnitanud meie kodumaa vaimustatud ugrilased daamid, et kaugelt kuulates kõlab madjari keel nagu meie emakeel. Olen Budapestis olles kuulanud seda keelt küll ligidalt, küll kaugelt, küll kõnekeelt, küll laulu, kuid kõlalist sarnasust meie keelega võib leida millises tahes keeles samal määral nagu madjari omas, ilma et need keeled meie omaga […]
1 Ühe rahva kultuuriline omapära ja siseilm on teise rahva liikmele kättesaadav ja mõistetav ainult teatud piirini. Siis algab müür, millest üle hüpata pole nii kerge. Võib silmad kinni pigistada ja lihtsalt eitada kõike taga müüri ja tähtsaks pidada ainult seda, mis kõigil rahvail on ühist, üldinimlikku. Ent ka ideelistel käesirutamistel üle riikide piiride […]
1 Võib näida ülearune kõnelda tõlgetest kui sarnastest ja neile pühendada võrdlemisi pikk artikkel. Selles võib tunduda filoloogia maiku, ja on arusaadav, kui lugeja väldib sarnase halvas mõttes paljutõotava kirjutise lugemist kui käesolev. Eriti see, et täiesti paralleelse aine üle on kirjutatud Saksamaal terveid raamatuid, võiks peletada eemale, sest on vähe aineid maailmas, mida […]
nton Hansen-Tammsaare on jõudnud kuuekümne eluaastani – see on kaunis pikk tee. Selle kestes on elatud üle kaks revolutsiooni ja rida pinevaid võitlusaastaid. Tammsaare on tunnustatud eesti kirjanduse suurmeistriks, tema töid on tõlgitud võõrkeeltesse, tema tööde üle on ilmunud iseseisvaid esseid ja uurimusi, tema on eestlane, kellele juba eluajal on püstitatud ausammas, ja ometi […]
Tammsaare psühholoogilisi novelle ja külaelu käsitlevaid teoseid omaette tervikuna eraldi vaadeldes selgub, et autor naist kujutades kummaski teosterühmituses erisuunas liigub: ühelpool ilmne areng idee juurest reaalse naise kujutamiseni, teiselpool areng reaalsete naiskujude juurest neis kujudes kehastuvate ideedeni. Tammsaare esimese psühholoogilise novelli Uurimisel tähtsam naistegelane Juuli pole mingi reaalne naiskuju, vaid malend – kogu teos […]
1 Huvitav seik: „Noor-Eesti” ratsionalistlik ja skeptiline kirjanikkude generatsioon on toonud piibliainete ja -stiili harrastuse eesti kirjandusse, mis pastorite ja köstrite eestkostetavana ei jõudnud nii kaugele. Mitte üksi Fr. Tuglase Allan ja Iris ei naudi peale Jens Peter Jacobseni, Gabriele d’Annunzio, Oscar Wilde’i, Georges Rodenbach’i ka Vana Testamendi eepilisi lehekülgi: ka J. Randvere […]
1 eie näitekirjandus tegeleb peamiselt oma maa tänapäevaste pisieluprobleemidega. Üldinimlikud ja rahvusvahelised ainealad eksivad harva meie näitekirjanike sule alla. Kodumaistegi ainete käsitlus on peamiselt õpipoiste niidutöö, kus riivatakse rohkem rohulatvu, kui lõigatakse ainealu juurteni. Siiski leidub meie väheses väärtnäitekirjanduses ka üksikuid teoseid, millede aineala ulatub üle kitsa rahvusliku piiri, milledes käsitellakse rahvusvaheliselt tuntud ja […]
SKEEM DRAAMATÜÜBI JA NÄITEKUNSTI AJALOOLISEST ARENEMISEST 1 Vanad kreeklased kirjutasid oma näidendid teatrile. Antiikdraama vorm oli tingitud Ateena rahvateatri dimensioonidest ja Kreeka näitleja lavalisest varustusest. Ateena teatri ulatustest on kerge pilti anda, kui ütleme, et see oli vabaõhuteater, mis enesesse mahutas kuni 30.000 inimest. Näitleja varustus nõuab pikemat kirjeldust. Kreeka […]
Kant nimetas kunsti elu kõige peenemaks ekstraktiks. Seda, millest lähevad mööda keskpärased inimesed osavõtmatult ja ükskõikselt, paljutki märkamata, seda oskavad võimsad ajud ja erksad südamed näha ja tähele panna selles tüüpilist ja karakterilist, leida analoogiaid ning järeldada seadusi, mis siis korrapärase ja loogilise süsteemina annavad tõuke ning algatuse inimkonna uuele ilmavaatele. Kunsti suur jõud […]
I. Tšehhid on kogu oma mineviku kestel kõige läänepoolsemate slaavlastena pidanud võitlust võõra, germaani tõugu rahvusega, mis piiras neid poolrõngana. Olles kord vaenulises, kord sõbralikus vahekorras tolle rahvusega, on tšehhid tollelt ammutanud välismõjusid kuni oma rahvusliku renessansini, millisel ajajärgul teadlikult pöörduti juba mujalegi. Oma sugukonna läänepoolse eelvahina üksikult seistes on tšehhid hakanud õige varakult […]
Kahe sajandi vahel, kui naturalism oli oma ea ära eland, tärkas poola kirjanduses Noor-Saksa, Noor-Prantsuse, Noor-Belgia järele Noor-Poolaks ristit vool („Mloda Polska”). See sündis aastat kümme enne Noor-Eesti tekkimist, siis kui Läänes sümbolism oma õitseaega elas. Stanislaw Przybyszewski, Stefan Žeromski, Stanislav Wyspianski, Wladyslaw Rejmont, Kazimierz Przerwa-Tetmajer, Jan Kasprowicz, Leopold Staff – need on Noor-Poola […]
1 uba oma varasemas lapsepõlves on A. H. Tammsaare osutanud suurt huvi loodusteaduste vastu. Kui temalt noorusaastail küsitud, mida ta ülikooli pääsemisel õppima hakkaks, vastanud noor Hansen iseteadvalt: „Loodusteadust tahaksin õppida. Mis inimene see on, kes loodust ei tunne!” Kuigi A. H. Tammsaare valis tegelikult ülikoolis oma stuudiumiks õigusteaduse, ei taganenud ta seejuures oma […]
Kuigi ühiskondlikkude mõtestikkude ainelist tagapõhja juba üle poole sajandi armastab alla kriipsutada iga vähegi põhjalikum kirjeldaja, on tavalisti imelikult vähe tähelepanu leidnud probleem – kuidas neid aateid ja vaateid levitatakse rahvahulkades. Peetakse nagu endastmõistetavaks, et see tegur on konstantne ega vaja seepärast erilist käsitlemist. Tõepoolest on olnud poliitiliste mõtete propagandameetodid pikki aegu võrdlemisi vähemuutuvad, […]
Ann Bahhoff-Hansen Kirjanik A. H. Tammsaare ema A. Grinjev’i joonistus Peeter Hansen Kirjanik A. H Tammsaare isa A. Grinjev’i joonistus n rahvalikku kirjandust, mis pole kuigi suur. Suur kirjanik on aga ikka ühtlasi ka rahvalik. Ta on – üldrahvuslik, kellel igaühele midagi anda on – kõige madalamast kuni kõige kõrgemani. […]
aisi kujutades ütleb Tammsaare sageli oma suurimad tõed. Ja naisi kujutab ta väga meelsasti, – meelsamini kui ehk ükski teine meie meeskirjanikest. Vist sellepärast, et ta naises näeb kaugelt rohkem kui enamik meie – ja muudegi maade – meeskirjanikke; ta näeb naise sisima olemuse varjatumat ja salajasemat külge; näeb seda ürgnaiselikku, seda puhtnaiselikku, […]
(Kokkuvõte mag. R. Indreko poolt kitsamas ringis peetud ettekandest) Nagu üldiselt teada, kuuluvad rahvuslike teaduste alla keeleteadus, etnograafia, rahvaluule, ajalugu, muinasteadus, antropoloogia, genealoogia j. m. Ka kodumaiste teaduste haru on kaunis laialdane, nimetades tähtsamatena neist geoloogiat, botaanikat, maateadust, zooloogiat jne. Enne Eesti iseseisvumist oli kodumaiste teaduste seisukord mitmeti parem rahvuslikest teadustest, sest kodumaiste teaduste […]
unstilise kujutuse esilekutsujaks ning algelemendiks on elamus. Millise näo võtab ja missuguse rakendusliku ilme või mõtte saab elamus kirjanduslikus teoses, see sõltub sageli autori maailmatajust, elulesuhtumisest, east, temperamendist ja mitmest teisest inimlikust, olgu külgesündinud või külgekasvanud omadusest. On kirjanikke õige kitsa elamuste resp. kujutluste amplituudiga. Isiklike omaduste eelduste kohaselt ühtede võimed küünivad vaid nende eneste […]
A. H. TAMMSAARE Kirjanik A. H. Tammsaare – kodanikunimega Anton Hansen – sündis 30. (18.) jaanuaril 1878. a. Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus põllumehe pojana; õppis Sääsküla, siis Prümli vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolis ning astus 1898. a. edasi õppima – sest et kroonukeskkoolidele liiga vana oli – Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi, kus […]
Tartu Ülikooli kuraatori, kindral Gustav von Craffströmi päritolu ja tegevus (1784-1854). Nende ridade kirjutaja on juba mujal („Tähised” 1935) rõhutanud vajadust uurida baltisaksa ja eesti tegelaste sugukondi, et asjalikult selgitada eestluse osa selgi alal, millel seni üldiselt on arvatud tegelevat ainult baltisakslasi. Seisuste ajaloolise arenemise ja nende osatähtsuse vaatlemisel meie ajaloos on tähtis […]
VÕÕRSÕNADE KUJU KÜSIMUS. Küsimus on võõrsõnade kujust eesti keeles – ka üks huvitavaid ja passioneerivaid küsimusi meie õigekeelsuse alal. Mitmed punktid ses küsimuses, mis omal ajal, veel paarkümmend aastat tagasi, olid nii vankuvad ja vaidlusealuseta, on nüüd lahendet ja nende suhtes on jõutud lõplikule kokkuleppele, nagu -ia, -ioon, -ism (pro […]
„Siuru” loojangust alates on meil pidevalt kõneldud nii luule kui ka selle järelkasvu kriisist. Kuna meie moodne lüürika peale lühikest, kuid ägedat õitsengut aastat viisteist tagasi, tõepoolest ähvardas tühjaks põleda ilutseva sõnakõlina või teeseldud bravuuri bengaalitules, oli Albert Kivika sõjahüüd: „Maha lüüriline šokolaad!” omamoodi isegi õigustatud. Revolutsiooni ning iseseisvumisega seotud vabadusjoovastusele oli järgnenud üldine […]
1. Sõna „elulähedus” on meie arvustuses juba pikemat aega käibel. Minu arvates selle tähendust veel selgelt ja täpsalt pole formuleerit. Sellele antav sisu ei ole kindlapiirdeline, vaid vaheldub, olenedes autorist, kes seda tarvitab. Kuid mingisugune tendents selles siiski väljendub. Päris fantaseerimiseks selle ebamäärase mõiste ümber tiirlemist nimetada ei saa, see ei ole paljas […]
Praegune aeg on toonud ja toob murrangu poliitilises, majanduslikus, ilmavaatelises, kirjanduslikus jne. suunas. See murrang on põhjalik ja haarab kogu maailma. Üldisemalt võiks nimetada seda kõikide jõudude vabamaisse ja kergesti vahelduvaisse suhetesse siirdumiseks. Tsiviliseeritud inimkonna, eriti eurooplaste arenemine on suutnud inimesarud muuta lahtisemaiks, taipavamaiks, pikaldane kurnav surve on kadumas, tuntakse oma jõudu, otsitakse […]
Nooreestlaste esimeseks hüüdeks oli „enam kultuuri!” Kui see loosung sündis ja kirja pandi, polnud 1905. aasta revolutsioon veel puhkenud, küll pidi aga selle eeltundmus erksamais südameis juba tugev olema. Siis unistati „suurte ülesannete kutsest”, ja vähe hiljem, võitluse päevade keerises, ei jäetud meelde tuletamata, et kirjandus kajastab elu ja on seega võitlus, „võitlus inimõiguste, […]
Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all. 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima Plato’ „puhta vaimu” kommetes. Nüüd ideed murravad ellu mitte neis peituva „sisejõu” tõukel, isegi mitte nii väga võimaliku tõelähisuse tõttu, vaid esijoones tarbeväärtuse nõudel reaalses elus. Juba Nietzsche julges lausuda, et võltsid tõed võivad viljakad olla, […]
Ettekanne Tartu Ülikooli aulas korraldatud Vabaduspäeva aktusel, hiljem täiendatud. 1. Juba 19. korda peame rõõmupüha oma riikliku iseseisvuse kättevõitmise auks. Juba 19. korda peatume hetkeks oma argitöös, et lasta pääseda oma isiklikku teadvusse mõtteid ja tundeid sellest suurest üldrahvuslikust mõtte- ja tundemaailmast, mis puhkavad harilikult ainult meie alateadvuses. See on kõigepealt sügava […]
I liõpilaste selektsiooni ja arvu piiramise küsimused Tartu Ülikoolis, mis alates 1935. a. sügisest uute üliõpilaste vastuvõtmisel ka tegelikku rakendust leiavad, ei ole uued. Neid küsimusi on korduvalt esile toonud ja sageli väga üksikasjaliselt arutanud nii teaduskondade kogud kui ka ülikooli valitsus ja nõukogu. Missugustel põhjustel ja missuguses ulatuses need küsimused […]
Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)
Bookmark & Share