Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

July, 2009 arhiiv

31 Jul

Kas „Vana-Eesti usundi” või kristluse uuestielustus?

     1.   KAS MAKSAB ÜLDSE KÕNELDA USUNDIST? „Akadeemia” kahes ennejõuluses numbris on alatud huvitav poleemika meie usundilise maailmasuhtumise võimalustest. Kustas U t u s t e, nagu tavalisti, ründab tugevasti kristlust, pidades seda oma aja äraelanuks ning meile rahvuslikult kahjulikuks, ja soovitab selle asemel ajakohastet Taara-kultust. Ja Ecclesiasticus muidugi kaitseb oma asutust, sama teravalt rünnates […]

28 Jul

Ühe ennatliku revolutsioonitaotluse puhul

    Eelmises „Akadeemia” numbris on ilmunud pikem kirjutis meie taarausu liikumise tegelaselt K. Utustelt, milles selgitatakse selle liikumise eesmärke ja ühtlasi püütakse lugejaid uskuma panna säärase uue usu loomise vajalikkuses. On kahtlemata tervitatav, et meie haritlaskond enam huvi tundma hakkaks usuküsimuste vastu, sest just mitmed väärolukorrad meie usulise kultuuri alal on haritlaskonna passiivse suhtu­mise viljaks. […]

26 Jul

Usust ja uskumustest

     On rõõmustav, et hakkab tekkima huvi usuküsimuse vastu, ja on tervita­tav, et „Akadeemia” toimetus peab küllalt tähtsaks Eesti usundi küsimust ning tahab võtta seda põhjalikumale käsitlusele. Senini eesti haritlaskonna valdavas enamuses usuküsimusi on peetud tähtsusetuks teemaks ja selle käsitlemiseks pole jätkunud ei huvi ega aega. Selline suhtumine usuküsimusse on eluvõõras; usu mõju ühiskonnale on […]

20 Jul

Eesti usundist.

   Maailmasõda ei löönud segi mitte ainult riikide piire, ei muutnud valitsuse vorme paljudes maades, vaid paisati segi ka kõlbelised mõisted ja rahvaste elu ideoloogilised alused. Ajalooline vagajutt räägib, et kuulsa Katalaunumi (nüüdses Champagnes) lahingu järele 451. aastal, kus Aasiast tulnud hunnid läänerahvaste (roomlased, lääne gootlased) vägede poolt tagasi löödi, olla peale võitluse lõppu langenute […]

11 Jul

Eestlaste, liivlaste ja lätlaste vaatest ristiusule nende kristianiseerimise algul.

     Meie rahva usund enne kristianiseerimist seisis kõigepealt oma surnud esivanemate hingede austamises, õigemini nende teenimises, nende eest hoolitsemises. Siirdudes surmaga teise, nägematuse maailma sai inimene, või ütleme tema hing üleloomulikud võimed võrreldes elavate inimestega: ta võis saata elavaile kõiksugu õnne­tusi, aga ka õnne, head karja-, vilja-, kala- jne. õnne. Surmaga ei katkenud inimese sidemed […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share