admin postitas kategoorias nr. 7/2009
31
1. KAS MAKSAB ÜLDSE KÕNELDA USUNDIST?
„Akadeemia” kahes ennejõuluses numbris on alatud huvitav poleemika meie usundilise maailmasuhtumise võimalustest. Kustas U t u s t e, nagu tavalisti, ründab tugevasti kristlust, pidades seda oma aja äraelanuks ning meile rahvuslikult kahjulikuks, ja soovitab selle asemel ajakohastet Taara-kultust. Ja Ecclesiasticus muidugi kaitseb oma asutust, sama teravalt rünnates taaraismi.
Arvan, et […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2009
28
Eelmises „Akadeemia” numbris on ilmunud pikem kirjutis meie taarausu liikumise tegelaselt K. Utustelt, milles selgitatakse selle liikumise eesmärke ja ühtlasi püütakse lugejaid uskuma panna säärase uue usu loomise vajalikkuses. On kahtlemata tervitatav, et meie haritlaskond enam huvi tundma hakkaks usuküsimuste vastu, sest just mitmed väärolukorrad meie usulise kultuuri alal on haritlaskonna passiivse suhtumise viljaks. Oleme […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2009
26
On rõõmustav, et hakkab tekkima huvi usuküsimuse vastu, ja on tervitatav, et „Akadeemia” toimetus peab küllalt tähtsaks Eesti usundi küsimust ning tahab võtta seda põhjalikumale käsitlusele.
Senini eesti haritlaskonna valdavas enamuses usuküsimusi on peetud tähtsusetuks teemaks ja selle käsitlemiseks pole jätkunud ei huvi ega aega. Selline suhtumine usuküsimusse on eluvõõras; usu mõju ühiskonnale on nii suur, […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2009
20
Maailmasõda ei löönud segi mitte ainult riikide piire, ei muutnud valitsuse vorme paljudes maades, vaid paisati segi ka kõlbelised mõisted ja rahvaste elu ideoloogilised alused. Ajalooline vagajutt räägib, et kuulsa Katalaunumi (nüüdses Champagnes) lahingu järele 451. aastal, kus Aasiast tulnud hunnid läänerahvaste (roomlased, lääne gootlased) vägede poolt tagasi löödi, olla peale võitluse lõppu langenute vaimud […]
admin postitas kategoorias nr. 7/2009
11
Meie rahva usund enne kristianiseerimist seisis kõigepealt oma surnud esivanemate hingede austamises, õigemini nende teenimises, nende eest hoolitsemises. Siirdudes surmaga teise, nägematuse maailma sai inimene, või ütleme tema hing üleloomulikud võimed võrreldes elavate inimestega: ta võis saata elavaile kõiksugu õnnetusi, aga ka õnne, head karja-, vilja-, kala- jne. õnne. Surmaga ei katkenud inimese sidemed oma […]
