Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

       (Edmund Husserli surma puhul)    äesoleva aasta 27. aprillil suri Saksamaal Freiburgis (Breisgaus) üks tähtsamaid 20. sajandi filosoofe – Edmund Husserl. Saksa ajakirjandus registreeris sur­mateadet silmatorkava lakoonilisusega mitmepäevalise hilinemisega. Olemasolevate andmete põhjal ei saa ka oletada, et sealne filosoofiline ajakirjandus söandaks reageerida kur­vale sündmusele ülevaatlikkude ja teeneid hindavate mälestuskirju­tistega. Takistuseks on asjaolu, et […]

        1. Teaduslik uurimistöö, sündigu see millisel alal tahes, vajab oma esemete ekstensiivsest ja intensiivsest mitmekesisusest ülesaamiseks ja nende kirjeldamise, klassifitseerimise ning seletamise võimaldamiseks kindla ja täpse sisuga üldiseid mõisteid. Järjelikult on kasutamiskõlvuliste teaduspäraste mõistete loomine iga teaduse olulisemaid üles­andeid. Mida enam teatav teadus arenenud, seda suuremal määral sisaldavad selle tähtsamad põhimõisted endas kokkusurutud […]

     Me senised kogemused on näidanud, et meie kultuuri saavutused võiksid leida vastuvõttu välis­mail, kui aga osataks seda õieti juhtida. Seda on kinnitanud eesti kunstinäituse korraldamine Soo­mes ja isegi Pariisis, olgugi et viimases see pidi sündima suurte takistustega korraldusaparaadis, nagu see teisiti ei saa ollagi, kui kohapeal puudub inimene, kes oleks selleks tõsiselt kaasa […]

     Ühenduses Vabariigi 20. aastapäeva tähistamisega on kor­duvalt märgitud saavutusi, millega meie kultuur ja elu on seni toime tulnud. Käesolevate ridade kirjutaja ei pea end kutsu­tuks antud hinnanguile midagi juurde lisama, aga ta tahaks esile tõsta üht vaatepunkti, mis võimaldaks meie kultuuri küsi­must mitmeti huvitavamaks ja populaarsemaks teha. Seniseis asjakohaseis kokkuvõtteis on nimelt lünk […]

   VAATEID IDEAALIDE LAADIST NING NENDE TEOSTAMISEST       1. Ükski nooremaist inglise proosakirjanikest pole suutnud sel määral huvitada kogu tsiviliseerit maailma nagu Aldous Huxley. Tõsi küll, tea­tud ringkonnis tema kurss pole kõrge. Praegusel Itaalial ega Saksamaal pole tema soovituseks midagi öelda. Nüüdse ametliku itaalia kultuuri­suuna esindajad meie põhjavöötmeski tõttavad teda säädma igasuguse mussolinimeelsuse teravaks […]

   Saksa ülikoolide ja teaduse tasalülitamise kohta on meil seni olnud võima­lik ajakirjanduse kaudu mingit umbmäärast kujutlust saada üksikute sellelaa­diliste lühikeste teadete ja märkuste kaudu. Nüüd on ameerika teadlane Edward Yarnall avaldanud õige põhjaliku teose selle küsimuse kohta. Raamat, mis kannab valju teadusliku uurimuse kriitikat, nii oma materjali täie­likkuse ja usaldatavuse, kui ka aine käsitluse […]

     1   allima vaimse pärandusena oleme oma isadelt vastu võt­nud uueaegse, mõistuse poolt valitsetava maailmapildi. Vana-India upanišaadide tarkus, kreeka filosoofia, rooma õigus on olnud teetulpadeks valgustusajastu mõistusfilosoofia juurde, mis 18. sajandil keskaegset, ilmutususu poolt valitsetavat maailmapilti troonilt tõugates kogu inimlikku ole­masolu arvas võivat seletada, uurida ja korraldada mõtlemises peitu­vate autonoomsete jõudude abil. Inimene oli animal […]

      Ajakirjandus on olnud ja on kõigi rahvaste juures täht­saks rahva elu arendamise ja juhtimise vahendiks. Saksa ajakir­janduse ajaloo uurija Karl Bücher defineerib ajakirjanduse täht­sust ja mõistet kokkuvõttes järgmiselt: „Kultuuri kolm arenemisvoolu suubuvad ajakirjanduse juures ühisesse sängi, et selles ühiselt edasi voolata. Üks neist tekib riikliku organisatsiooni tarvidusest, teine sotsiaalsest ja majanduslikust läbikäimisest, kolmas saab […]

     l. Α. H. Tammsaare loomingut käsitledes on alatasa rõhuta­tud ta suurt elutundmist ja loomingulist sisurohkust, kuid mitte alati pole arvustusel olnud head öelda Α. H. Tammsaare stiililisest virtuositeedist ja eriti teoste ehitamisoskusest. Jär­jest on kordunud nurinad näit. Α. H. Tammsaare dialoogide suh­tes ja need on ikka leitud olevat liiglihalised, ühetoonilised ja liiga üldised.   Ja […]

           Mõningaid mõtteid „Kirjandusliku Orbiidi” puhul. Ütles üks noorkirjanik teisele kohvikuseltsilisele: – Oleme pildunud „Bumerangi”, oleme teinud „Dünamist”. Oleme sattunud tõusvate ja tõusmatute sabagatähtede seisukorda. Aga meid on saanud juba niipalju, et võiksime koos moodustada noor­põlve kirjandusliku orbiidi. Lõpp Maksvas Korras sombunud kultuuriõhustikule, kui meie kokku hei­dame ja neid, kes meil ees, tutvustame […]

   Hiiglaslikumalt kui ükski teine rüütlikirjanduse kangelane ker­kib meie ette 17. sajandi alguses rändava rüütli Don Quijote kuju. Vaimusilma ees viirastused rüütliromaanidest, mida ta alla neelanud, südames naise kuju, keda kunagi pole olemas olnud, ja käes oda, mis ülekohut peab uuesti heaks tegema, nii lahkub Don Quijote ühel hommikul oma külast, kaasas truu Sancho Pansa. […]

       Hans Kruus, „Vene-Liivi sõda (1558-1561)”, Tartus, 1924, K.-Ü. „Looduse” kirjastus. Juba poolteist aastat tagasi ilmus noore teadusmehe sulest, kelle nimi ülal toodud, lai uurimus Vene-Liivi sõja kohta aastail 1558-1561, sisaldades ka Liivi ordu langemise kirjelduse. Teatavasti on nende saatuslikkude aastate kohta ajaloolises kirjanduses kogutud ja trüki­tuna välja antud iseäranis palju materjali nii kodu- […]

     Üks dramaatilisemaist ajajärkudest meie kodumaa ajaloos, põnev oma sündmustikuga, laiaulatuslik oma tagajärgedega, on kuueteist­kümnenda aastasaja teise poole algus. Vene-Liivi sõjas 1558-1561. a. langeb varemeisse ligemale kolm ja pool aastasada kestnud Liivi orduriik oma sisemistes vastoludes ja ebasoodsas rahvusvahelises konjunktuuris, olles jõuetu vastupanuks Moskva ümber koondatud tõusva Idaslaavi riigi pealerõhumisele. Lõhkikäristatud Liivi konföde­ratsiooni osad […]

     On väga võimalik, et Marie Under paljudele veel tänini tundub eeskätt Sonettide autorina. Selle raamatuga ta pühitses kahtlemata oma suurima võidu üldsuse ees, äratas kõige rohkem vastuväiteid ja leidis kõige enam kaitsjaid. Sellega ta lõi endale nime, millele pisut lisandus arutlustes osalt võib-olla meelega liialdet skandaalsuse maiku kõigepäält „Helgete sonettide” arvel. Järgnevad luuletuskogud tun­dusid […]

     Mõningaid jooni.    Kuni sakslaste meie maale tulekuni olid nii hästi lääne- kui idapoolsed naabrid teinud siia sõjakäike, kuid polnud suutnud endid siin maksma panna. Neil üritusil oli osalt nende rahvaste sisemiste olude sunnil, osalt nende geograafilise kauguse tõttu teataval määral juhuslik laad ja nende võim siin maal, kui see mõ­jule pääseski, oli ajutine […]

     (1533-1933)    Kaks vaimlist tippu on prantsuse renessansi kirjandusest jäänud selgelt nähtavaks ja imesteldavaks läbi sajandite: Rabelais ja Montaigne. Üks pillava ja vallatu fantaasiaga, gallialikult rõõmsa elutundega suurejooneline kujudemeister ja satiirik, harukordse süü­tega sõnu panna tantsima, kobrutama, kohisema ja nende kaudu ette manama värvikat, kirevat, jõhkratki kujudemaailma. Teine – mõt­leja, kelle siiraste enesevaatluste varjust […]

     1. Käesoleva aasta 28. veebruaril möödub sada aastat ühest väga väikesest sündmusest: kaugel Põhjala põhjas, Helsingist veel pool tuhat kilomeetrit Jäämere poole, keset määratuid metsi ja soid, maailma ühes põhjapoolseimas linnakeses, või õieti külas, vaevalt 400 elanikuga Kajaanis, kus prügitamata poriseil tänavail sageli hulkus rohkem lehmi ja sigu kui räbalais kalureid ja nende käratsevaid […]

     Praeguse aja Euroopa ja ühtlasi ka kogu maailma kultuur on väga tähtsal määral alguse saanud muistse kreeka kultuurili­ses maailmas. See on uuema aja kultuurajalooliste uurimuste tähtsam tulemus. Euroopa vaimust ja ühiskondlik-poliitilist elu ja selle geneetilist kujunemist võib eestkätt see õieti mõista ja teadlikult hinnata, kellel on selge arusaamine nende kultuuriliste põhimomentide ja probleemide […]

        Äärmärkusi Gustav Suitsu kirjadele KUI kiirelt on möödunud need aastad ja kui vähe on kuulunud neist täiesti Noor-Eesti otsemale tööle! Kui maha arvata sõdade ja revolutsioonide ajad, kui arvestada ka veel asjaolu, et nooreestlsed on pidanud tegema ühist ideelist tööd, viibides geograafiliselt lahus, siis langeb 25-aastasest minevikust vaid aastat neli-viis koondatud tegevusele. Kui […]

     1. Me praegu Eestis, teaduslikult töötades oma emakeele alal, oleme sunnitud piirduma peaasjalikult ainete kogumi­sega, olgu see murdeainestiku või kohanimede korjamine või katsed kirjakeele sõnastikku koostada, peame uurima üksikuid murdeid ja murdekesi või teatavaid keelelisi üksik­nähtusi – peamiselt laiemate hulkade, külarahva kõnekeeles, harvem ka ühiskeeles ja kirjakeeles, – tunneme tarvidust mõõtmisi ette võtta endi […]

        1 Ei ole kahtlust, et meie nõndanimetatud suurromaan on kõrge majandusliku konjunktuuri sünnitis. Kirjastus Loodus oli esimene, kes oskas seda konjunktuuri hakata kasutama, asudes korraldama suurejoonelisi romaanivõistlusi „eesti kirjanduse rikastamiseks”. Mitte ainult, et see oleks juurde meelitanud võrratul hulgal noori kirjan­duslike kalduvustega inimesi, kelle tohutust toodangust võis ärilisil kaalutlusil valida kõige kasulikumat. Omakord […]

     Läbi temperamendi nähtud elu – see zolalik vormel sobiks hästi Hindrey kunstikäsitusele, eriti kui me sõna temperament mõistame tavalises tähenduses. Juba Minu elukroonika viis vihku annavad sel­lest märku. Koolipõlves koerused, katapuldid, kassisaba külge seotud perenaise parukad, hiljem boheemlik minnalask ja muretus, uljavõitu žest ühes heatujulise häbematusega – niisugune on see temperament, mis trotsib olusid, […]

    t iseloomustada Euroopa prae­gust välispoliitilist silmapilku, peame vältimatult võtma läh­tepunktiks väikeriikide asendi rahvusvahelises riikide ühis­konnas. Rudolf Kjellén, Gustav Steffen, Fridtjof Nansen jt. väikeriikide mõtteteadlased ja uurijad on toonitanud väikeriikide erilist kultuuriväärtust. Väikeriigid on võimeli­semad nii mõnegi kultuuriülesande lahen­damiseks ja nad võivad olla suurtele po­liitiliselt katselaboratooriumiks. Selles suh­tes on nad üheõiguslikud suurriikidega. Ent võimu puudus […]

     1. Väga palju on toonitet eetilise elemendi tähtsust inglise hingelaadis. Seda ongi raske ülehinnata. Puritanismi arendet praktilis-moraalne suh­tumine ellu annab end inglise rahvuslikus erilaadis igal sammul tunda. Sellest ei ole loomulikult vaba ka kirjandus, isegi lüüriline luule. Meil ei tarvitsegi sääljuures arvestada Miltoni või Wordsworth’i, kes olid suu­rel määral „prohvetid”, kui soovite, moraaliapostlid, jutlustajad, […]

     Kirjanduselu, see on juba ka ühiskondlik mõiste ja siin peaksid kogumina arvesse tulema kirjanduslikud teosed, loomistingimused, kirjanikkude saatus nii isikuna kui ühiskondliku lülina, kirjastusolud, honorarid, raamatute levik, suhtumine raamatuisse, arvustus, üksikute teoste mõju ja nende summeeruv mõju, kirjanikkude nõuded ühiskonna vastu, seltskonna nõuded kirjanikkude vastu, ideoloogiline võitlus, väliste sündmuste mõju kirjanikesse, tõlkekirjanduse ilmumine, […]