Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

February, 2013 arhiiv

28 Feb

Piinlikult hea tahe

  Paul Viiding. Piinlikult hea tahe. Novellid. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1936. Kõnesoleva novellikogu tegelasi iseloomustab „heaä tahe” teha midagi korralikku, kuid mingi paratamatu „küündimatuse” tõttu läheb neil alati „piinlikult” viltu. Need tegelased kuuluvad ülikooliharitlaste ringkonda. Vaimutasemelt moodustavad nad erilise väikekodanliku miljöö. Ühelt poolt naiskorporatsiooni kõlbelise kasvatuse saanud naisharitlased ja teiselt poolt vaimsete huvidega üliõpilasorganisatsioonides võrsunud […]

28 Feb

Kaks nooremat luuletajat

  Bernard Kangro: Vanad majad. Luuletusi 1936—37. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus, Tartu, 1937. 71 lk. Hind 2 kr. 25 s. Heiti Talvik: Kohtupäev. Luuletusi. Eesti Kirjanike Liidu kirjastus, Tartu, 1937. 64 lk. Hind 2 kr. 50 s.   Meie luuletajate kõige nooremas põlves paistis Bernard Kangro silma juba oma esikteosega, intiimse loodusluuletuste koguga „Sonetid”. Ükski […]

28 Feb

Tõusev rahvas

  Jaan Kärner: Tõusev rahvas. Romaan. I köide. Noor-Eesti, Tartu, 1936. 406 lk. Hind 4 kr. 50 s. Kui mälu ei peta, oli see sakslane R. Lehmann oma ,,Poeetikas”, kes väitis ajaloolise romaani hiilgeaja olevat möödunud. Põhjuseks: meie aeg tunneb liiga hästi ajalugu. Kui Scott või Dumas jutustasid oma lugejaile olematuist lahinguist või väljamõeldud riigimeestest […]

25 Feb

Muinas-Tallinn ja eestlaste väliskaubandus enne iseseisvuse kaotamist

  Kaugest minevikust kuni tänapäevani on rahvaste poliitika sihtide määrajaks olnud peamiselt nende majanduslikud huvid. Muutunud on vaid vormid: kuna nüüdisaja kiire tööstuse arenemisega võitlus on käimas maapõuevarade, nagu kivisöelademete, õliallikate jne. pärast, oli vanasti rahvaste püüdeks vallutada ja enda käes pidada kaubateid. Juba kaugel muinasajal möödus meie põhjarannikust suur kaubatee, mida mööda põhja- ja […]

24 Feb

Eesti linnade tähtis osa keskaegses Hansa-Vene kaubanduses

  EESTI geopoliitiline asend on tinginud selle asja­olu, et suured ja tähtsad poliitilis-sõjalised sündmused on leidnud lahendust siin; kuid mitte ainult sõjalis-poliitiliselt ei evi meie maa suurt tähtsust, vaid ka kauban­duslikult, ja seda juba võrdlemisi pikemate aegade jook­sul. Eriti tähtsat osa Lääne- ja Ida-Euroopa vahelises kaubanduses on etendanud Eesti linnad Hansa õitsengu ajal 14-ndal ja […]

24 Feb

Teadus ja kultuur

  Émile Boutroux   I. Teadus ja kultuur — vähe on sõnu, mida tänapäeval sagedamini tarvitatakse, ja vähe neid on, mis kõikjal põhjustavad nii palju lahkarvamusi ja vaidlusi. Kas kultuur — selle sõna täpses mõistes — tekib endastmõistetavalt teaduse edust, või on tal omad tingimused, omad seadused, oma areng, oma langus — alal, mis erineb […]

23 Feb

Rahvuse olu ja rahvuslus

  Ühiskondlikus elus rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste vaimne sisustamine: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses […]

20 Feb

Inimkonna vaimne kultuur

  Ma ei suuda kujutleda, et mõni üllas hing ei kannataks, nähes suuremat osa inimkonda ilma jäetuna varadest, mis talle kuuluvad ja mis sooviksid ainult jaotuda. On inimesi, kes ei käsita õnne ilma erandliku soosinguta ja kes enam ei hindaks varakust, haridust, vaimu, kui see oleks kõigil. Need ei armasta täiuslikkust mitte omaette, vaid suhtelist […]

20 Feb

Inglise kirjanikud ja sõda

  nglise kirjanduses valitseb praegu madalseis. Tuleb jõuda selgusele, kuivõrd see on sõja ja üldise poliitilise olukorra tulemuseks ja kuivõrd nende põhjuseks. Enamik inimesi väidab teile suure kindlusega, et poliitiline rahutus on laostanud kirjanduse, ja nimelt kahel vii­sil. Esiteks olid majanduslik kriis, mis algas kümne aasta eest, ja sõjakuuldused, mis on olnud liikvel viie aasta […]

19 Feb

Tolm ja tuli

  Betti Alver: Tolm ja tuli. Luuletusi. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv Tartus, 1936.   Juba oma esikpoeemist Valge vares pääle on Betti Alver meil võitnud virtuoosliku värsikäsitleja nime, kellel riim, rütm, üllatavad ja värsked pildid, kerge, sujuv keel näisid tulevat iseenesest, vähimagi tõkketa, kusjuures kõik tundus sattuvat õigesse kohta ning kiskus lugejat oma nõtkusega kaasa. Rohkem […]

18 Feb

Gooti stiil

  taevast taotlev kõrgussetung ja peenenenud vormi­tunne.   Romaani stiiliga tõusid Euroopa kunstiarengus esikohale põhjapoolsed Euroopa maad: Prantsusmaa ja Saksamaa oma mõjupiirkondadega. Lõuna-Euroopas oli romaani stiili uut loov jõud nõrgem, kuna ta seisis seal tugevamini bütsantsi ja teiselt poolt ka ida­maade kunsti mõju all. Keskaja lõppsajandeil (XIII, XIV, XV sajandil) see kummagi piirkonna eriilme süvenes […]

16 Feb

Betti Alveriga vestlemas

  — Ja muidugi… Viletsuse komöödia idee on kaunikesti peidetud. Teos on õieti mõtlemise vili. Üks arvustaja sõelus seda õige karmilt. Kahjuks ta polnud aga õieti mõistnud mu tööd. Viletsuse komöödia on inimeses peituvate vastolude sõelumise ja avastamise raamat. Kõik kummalised seiklused ja kirjanduslikud võtted, mis siin esinevad, on kõrvalise tähtsusega. Need teenivad abinõudena, et […]

16 Feb

Märkmeid Tuglase arvustusliku tegevuse kohta

  Noor-Eesti kahe juhi — Suitsu ja Tuglase — vahel on olulisi erinevusi, mis väga selgesti ilmnevad muu seas nende kriitilises ja publitsistlikus tegevuses. Suits oli esimene, kes tõelise hooga hak­kas nõudma avara, süvenenud kultuuri taotlust ning toonitas suurte ümberhinnangute paratamatust kõige nimel, mis Euroopa vaimu­ilmas oli tõesti elavat ja dünaamilist. Oma kriitilise helgiheitjaga ta […]

15 Feb

Babbitt

  SINCLAIR LEWIS: BABBITT. Nobeli Laureaadid. K./Ü. „Loodus“, Tartu, 1935. 447 lk. Hind 3 kr. 50 senti.   See on suure hoolega ja üksikasjalisusega jutustatud lugu teo­võimsast mehest, kes kogub hoolikalt varandust ja tungleb aina kõrgemate pulkade poole seltskondlikul redelil. Ta hangeldab maaga, oskab teenida hästi suurt vahekasu, sest ta omab küllalt taipu vajalike eelteadete […]

14 Feb

Rahvusluse kasvatamisest

  ASUDES selle laiaulatusliku ja nüüdisaja päevakorras esikohal oleva küsi­muse käsitamisele, peame esijoones piiritlema lähemalt rahvusluse mõiste. Kõigepealt — „rahvus“? Esitatakse meile see küsimus mingis ametasutuses, siis kostame sellele automaatselt:. „Eesti“ Tunnistame sellega oma päritolulist ja kee­lelist ühtekuuluvust eesti rahvaga, vihjates eriti sellele paratamatule tõsiasjale, et kanname endas nimetatud rahva konstitutsionaalseid iseärasusi, mida võimatu täiesti […]

13 Feb

Rahvalik ja rahvuslik

  Aegamööda ja vaevaliselt arenes kord maarah­vas eesti rahvuseks. Maarahvas tähendas sotsiaalset ja hariduslikku alamkihti, ning eesti rahvusekski sirgudes ei vabanenud ta sellest suhtumi­sest. Mingi alaväärtuse tunne jäi püsima, ja juhidki polnud palju nõudlikumad. Kui vana Caspar Franz Lorenzsonn „Perno Pos­timehes” sakslasi rukkiks ja nisuks, eestlasi aga kaerteks ja otradeks pidas, keda jumal ka kuidagi­viisi […]

13 Feb

Eesti naiivne kosmopolitism ja rahvuslus

  On ala, millel meie sulemehed arvavad endid täiesti kodu olevat. See on rahvusküsimus. Seal antakse vabadust sulele ja igaüks arvab end õigustatud olevat kaasa rääkida. Seletatav see nähtus on sellega, et teadus pole saanud end veel ses küsimuses süvenda, et teaduslikke eritöid on vähe sel alal. Meil on rahvusküsimuses seni peaasjalikult kaks voolu nii […]

12 Feb

Intellektuaalse eliidi loomine teaduses ja tööstuses

  H. Le Chatelier   Mulhousi keemia kõrgem kool on niisama kuulus oma professorite teaduslike tööde kui oma endiste õpilaste tööstuslike edu­sammude poolest. Tema on kasutoovalt and­nud oma osa selle intellektuaalse eliidi loomi­seks, millest igal maal oleneb tsivilisatsiooni progress. Kui Euroopa on kõrgemal Aafrikast, siis võlgneb ta seda ainuüksi oma juhtivatele klassidele. Metsikmaade neegrid võivad […]

10 Feb

Ajalooline romaan rahvusliku kasvatuse tegurina

  Praegu on meil põnevalt päevakorras rahvusluse ja rahvusliku kasvatuse küsimused. Oleme juba ligi paarkümmend aastat iseseisvad, oma riiki juhtinud ja korraldanud, majandust ja kultuuri tõstnud, rahvustunnet ja usuelu süvendanud ning oma saavutusi ja võimeid tutvustanud teistele rahvastele, kuid siiski on meil sees- ja väljas­pool veel rohkesti võõrapärast, mis vihastab igat tõsist rahvuslast. Väliskommetes, fassaadis […]

10 Feb

Eestlaste vabadusvõitlus 1343. a.

  Neli eesti kuningat Paides a. 1343        Võõrale võimule alistatud eestlaste seisukord halvenes alatasa. Eriti raske oli see Taanile alluvas Harjus ja Virus. … Suuremad õigused mõisnikele tõid aga enesega ühes suurema viletsuse talurahvale, kes meelehei­tele aetuna algatas Eesti ajaloos kuulsa vabadusvõitluse, nn. jüriöö mässu. See oli orjastatud eestlaste suurejoone­line katse võõra ikke […]

09 Feb

Pühajõgi — eestlaste muinaspiir

  Taani hindamise raamatus („Liber census Daniae või Kong Valdemars Jordebog”) on säilinud tähelepanu vääriva tunnustuse eest­laste asukohtadest praeguste Harju- ja Virumaa piirides 13. aastasaja keskelt. Mitte üksi kü­lade nimestik ei leidu temas, vaid ka külade suurus atrade arvu järgi, mis uurijale või­maluse annab saada õige lähedase pildi tol­leaegse ülesharitud maa rohkuse ja ulatuse, kui […]

09 Feb

Issanda koerad

  Enn Kippel: Issanda koerad. Romaan liivlaste kristianiseerimisest. Esimene raamat. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu, 1938. 350 lk. Hind 6 kr. 25 s.   Saksa kirjanik Stefan Zweig loetleb kusagil neid ajesid ja motiive, mis tõukavad autorit raamatu kirjutamisele. Ta arvab, et iga autor peaks endale iga teose kirjutamise eel selgeks tegema, missugustest tunnetest, missugustest vaimsetest […]

08 Feb

Teatri osa rahvusliku kultuuri ehituses

  Sellest polegi kulunud palju aega, vaid mõni lühike aasta, kui nende ridade kirjutaja, küll kõnes ja kir­jas, küll juhuslikus vestluses, väitis rahvusliku kultuurprogrammi vaja­dust. See programm, lühidalt kok­kuvõetuna, sisaldas kolm punkti: 1) rahvusliku uusloomingu lähte­kohaks rahvaloomingu vaim; 2) avarama kande- ja kõlapinna võitmiseks kultuurisaavutuste vahe­tus hõimrahvastega ning kaugemas perspektiivis liitumine turaani lii­kumisega; 3) teineteisest „mööda“ töötamise vältimiseks […]

07 Feb

Teatraalsusest

  See, mida keegi oma ümber näeb, kuuleb, tuuneb, haistab, maitseb, pole mitte täpipealt samane teise inimese vastuvõtte, tundmise ega arusaamisega. Seda vähem on ühist tõeelust arusaamises inimesel näit. loomaga, kellel seal, kus inimesel mõistus on välja arenenud elu alalhoiuks ja ülespidamiseks, instinkt neidsamu ülesandeid täidab. Ja nii võib inimene ainult oletada loomadel teatud reaalsuse […]

07 Feb

Meie teatrite repertuaarist

  ea kõigi rahvaste teatrites on repertuaariküsimus alati olnud ja vist jääbki teravamaks päevaküsimuseks, mis juba enne tegeliku töö algust seisab teatrijuhtide pea kohal Damoklese mõõgana. Repertuaariga ei tegele mitte üksi dramaturg, kelle otsemaks ülesandeks on vähemalt kõik selle koostamise eeltööd; repertuaar ei anna mitte üksi teatridirektorile ja näitejuhtidele peamurdmist, vaid iga näitlejagi püüab selles […]

05 Feb

Meie näitekirjanduse kriisist ja 1938. a. näidenditoodangust

  1. Igas viimaseaegses aastaülevaates meie näitekirjandusest on oldud sunnitud konstateerima, et see kirjandusharu võrreldes teiste žanridega ei anna meil mõõtu välja. Erandit ei saa sellest „traditsioonist“ teha paraku ka käesolevas sõnavõtus. Meie näite­kirjanduse kriis, mida tajuti isegi päevakajalise komöödia õitse­ajal pärast „Mikumärdi“ menu, on kujunenud juba nii krooni­liseks ja „endastmõistetavaks“, et sellest rääkiminegi muutub […]

05 Feb

Tänapäev ja draama

  Mis on draama, praegusel juhul puhtdraama, komöödia vastand, see on juba ammu kindlaks kujunenud mõiste. Mis ja missugune on aga tänapäev, seda on juba keerukam määratleda. See on õieti suurte poliitikute, kirjanike ning filosoofide osa mõista täielikult kaasaega, seada diagnoosi olevikule. Selle eeltingimuseks on oma aja kohta tähelepanekuid ja märkusi koguda. Mõningaid tähelepanekuid, võrdlusjooni […]

04 Feb

Kunstivoolude tekkimine

  Et kunstilise loominguga tihedas seoses käib kunstivoolude tekki­mine, siis tuleb kunstiloomingu vaatlusel peatuda ka selle juures. Pealegi on kunstivoolude küsimus kunstilise eluala tundmaõppimisel üks tähtsamaid, sest iga looming kuulub mingisuguse kõrgema kate­gooria alla. Ühes sellega loomulikult ka kunstnik. Kui aga kunstnik on nii omapärane, et teda ei saa asetada ühegi oleva kunstivoolu raamidesse, siis […]

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share