Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

     Senine esteetika pidas oma ülesandeks lahendada kolm rasket küsimust. Need on küsimused: Mis on esteetiline, mida mõistame tõeliselt kunstilise all? Missugused tunnused eraldavad esteetilise eluala muist elusfääridest? Mis on esteetiline ja kunstiline vaatlus, tunne, otsustus, looming vastandina üleüldisele vaatlusele, tundeile, otsustusele, loomingule? Sellega on edasi antud küsimus: mis tunnuste läbi erineb kunstiline, esteetilist […]

     1. See on teema, mida ikka jälle on käsitletud aastatuhandete jooksul ja mille kohta on ikka olnud väga erinevaid arvamusi. Kes meist ei teaks, milline osa oli näit. Homerose eepostel vana-kreeka noorsoo ja rahva kasvatuses – ja kes ei teaks, et sellest hoolimata Platon oma ideaal­riigist tahtis välja ajada kõik luuletajad kui noorsoo lõdvendajad […]

     Kuna meie rahvas ühiskondlikult ja kultuurideoloogiliselt, eriti aga usuli­selt, vähe differentseerunud, valitseb meie koolipolitikaski võrdlemisi suur rahu. Sest saadik, kui võitlus usuõpe­tuste pärast lõppes rahvahääletusega, ei ole kasvatuse sihtide küsimuses üldse enam esinenud märgatavaid lahkarva­musi. Peatähelepanu on pöördunud uute õpetus-, vähesel määral ka kasvatus­meetodite otsimisele ja rakendamisele, ent siingi esinenud lahkarvamused lõp­peks näivad enam […]

        ÜHE KOLMESAJA-AASTASE MÄLESTUSPÄEVA PUHUL.    Viimaste aastakümnete kestes on inglise kirjanduses nagu igalpool mujal sündind suuri ümberorienteerumisi. Suhteline tasakaal, mis valitses sõjaeelses kirjanduslikus toodangus, on ammu kadund – vähemalt sääl, kus lüüakse käesoleva põlve otsustavaid lahinguid. Kuna enne esikohal oli välisilma vaatlus ja traditsioonilistes piirides püsiv hingeelu käsitlus, on nüüd psühholoogiline analüüs võrratult teritund […]