Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

    
Oma kodumaa suurele publikule vaevalt tuttav, on Edwin Arlington R o b i n s o n elanud ja teotsenud vaikuses ning üksinduses, aga sellest hoolimata või just selle tõttu ta on tõusnud Ameerika tähtsaimaks lüürikuks. Möödunud aastal ta esines pikema vaheaja järele suure eeposega “Tristan” ja leidis arvustuse poolt üksmeelset kiitust. Tema eepose […]

   
on tähelepanuväärivaim tänapäeva inglise naiskirjanik. A. Maurois, meilgi tuntud „Shelley” autor, kirjutab temast ülevaatliku artikli Nouv. Lit.-is. Oma tutvuse järele selle naiskirjaniku esimese kättesattunud romaaniga lausub ta vaimustatult: kas on romaanide harrastajail suuremat rõõmu, kui leida romaan, mis on algupärane ja sügavalt inimlik? Kui mõni aasta hiljem ilmus Mrs Dalloway, siis polnud Maurois’l enam kahtlust, […]

     
A. Behrsing, Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung, Leipzig, 1928.
  
Uskumatu, aga tõsi: „Balti (s. o. balti sakslaste) kirjandusajalugu ei olnud tänini olemas.” Selle enesetunnistusega algab hiljuti ilmunud „Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung”. Teretulnud kõigile huviosalistele.
Vähe enam kui sada aastat tagasi heitis valgustatud K. G. Sonntag Riias paberile lühikese kirjandusajaloolise visandi: „Von der Literatur […]

      
l.
Asudes alamal vaatlema murdeealise noorsoo kirjanduslikku ainevalda ja käsitluslaadi, tähendatagu, et seejuures ei saa tähele panemata jätta noorsoo hingeelu iseärasusi ja hingelist struktuuri teatud arenguastmeil. Kõike seda peab noorsookirjandus arvestama, ta peab vastama noorte huvide maailmale ja hingestruktuurile. Parimgi teos, kõrgeimadki pedagoogilised väärtused jooksevad tühja, kui noores puuduvad vastavad eeldused nende vastuvõtuks ja omandamiseks. […]

        
Niisiis jällegi Berliinis. Tunnustan, see kujutelm, mis tekkinud äraolu ajal kirjade ja ajalehtede põhjal, ei vasta õieti tõele. Imestad selle võrdlemisi korrektse mulje üle, mida sünnitab Berliin. Tänavad on küllaltki puhtad, igal pool näete hallide majamasside vahelt väikeste eesaiakeste, palkonite ning alleede värsket rohelist. Inimesed on korralikult riietet, läänepoolses Berliinis koguni silmatorkavalt elegandilt. Lagunevaid […]

   
G. Ribémont-Dessaignes, ajakirja Bifur toimetaja ja tuntud novellist, on Nouv. Revue Française ‘i veergudel (juuni-juuli 1931) avaldanud katkeid dadaistide ajaloost, mis kogu seda palju kõmu tekitanud kirjanikkude rühma, kuhu ta ka ise kuulus, ootamata küljest valgustab ja - paljastab. Liikumise algus ulatub tagasi 1916. aastasse, kus Zürichis tegelesid: rumeenlane Tristan Tzara, elsaslane Hans Arp ja […]

       
Prantsuse kirjanikult Andre Maurois’lt ilmus hiljuti raamat pealkirjaga Mes Songes que voici, millest mõned huvitavamad väljavõtted.
Mõni päev tagasi külastas mind keegi vene kirjanik. Ta oli tulnud otse Moskvast. Varsti võrdlesime oma kodumaid.
„Teie teete ülekohut,” ütles ta, „kõneldes kommunistliku katse ebaõnnestumisest või vastupidi. Sellest ei maksa rääkidagi. Meie oleme Venemaal kasvatanud uue generatsiooni, ja te […]

    
Eesti karskusliikumise ajaloo kirjutamisel ei pääseta mööda ka vennastekogudusest kui ühest tähtsast võitlusrindest rahva joomapahe ründajate hulgas. Kahjuks puudub meil uuem kokkuvõte herrnhuutliku misjonitöö ajaloo kohta, mistõttu on selgitamata ka selle osa karskustöös. Küsimust püüab esialgselt valgustada käesolev kirjutis, mis on valminud peamiselt vennastekoguduse kirjanduslikkude dokumentide kogumisest, korraldamisest ja uurimisest.
Vennastekoguduse tegevus algas Baltimail 1729. aastal, […]

  
Viimasel kümnendil ikka üldisemaks levind kalduvus Briti saarteriiki teha kord deskriptiivsete, kord sünteetiliste rahvuspsühholoogiliste uurimuste esemeks on äsja tootnud rea huvitavaid raamatuid, millest mõni populaarsem ja Tauchnitzi väljaandes on ka meil hõlpsasti ja odavalt kättesaadav.
Üks ergutavamaid seda laadi teoseid on hollandlase dr. G. J. Renier raamat The English: Are they Human? Autor, kes inglaste seas […]

    
Eesti välispoliitilisest orientatsioonist selle otsemas mõttes võime kõnelda alles ärkamisajast peale, kus meie ühiskondliku mõtte erivoo­lud pidid tahes või tahtmata võtma seisukohta väljaspool eesti rahvust esinevate poliitiliste tegurite puhul. Omistada eesti rahvale välispoliiti­list orientatsiooni varemal ajal, orjuse ajajärgul, kus tal puudus veel küllalt teadlik ühiskondlik-poliitiline elu ja organidki selle avaldami­seks, võime muidugi ainult tingimusi, üle […]

    
Keel, või õigemini k õ n e n d, kui nimelt keele all kitsamalt mõistame kõnelemisvõime tegelikku, konkreetset teostust eri rahvus­tele omaste märkidesüsteemide varal, s. o. rahvuskeelt, ja üldist kõnelemisnähtust kutsume kõnendiks, on teatavasti psühhofüüsiline tegevus, mis eriliselt omane inimsoole ja mis oskuse kõrval tarvitada esemeid (tööriistu, kaitsevahendeid, kehakatteid jne.) - seda joont on aga […]

    
Põhja-Aafrika linnadest, mis omasid antiikajal kuulsust, tuleks Kartaago ja Aleksandria kõrval nimetada iseäranis Küreenet. See VII sajandil e. Kr. asutatud Thera koloonia polnud tuntud vaid tähtsa kaubandusliku tsentrumina, mis oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli vahetalitajaks Vahemerd ümbritsevate maade ja Aafrika sisemaa vahel. Ka kreeka vaimlise kultuuri ajalugu osandab Küreenele mõnegi lehekülje. Tuletagem meelde Aristippose […]

    
- Kui lubate küsida: miks ei ole teie lasknud oma romaani peategelasel hingekarjasel saada reformaatoriks sõna tõsises mõttes ja miks ei ole teie näidanud seda võitlust, mis võinuks ja pidanuks järgnema valitsevate olude puuduste ning pahede äratundmisest?
- Seda küsimust on mulle juba mitu korda esitatud. Ma vastaksin, et kõige kaaluvaim põhjus, miks minu kangelane ei […]

    
asta 1937, mil tšehhoslovakkia rahva hulgast lahkus ta ajaloo suurim geenius president-vabastaja T. G. Masaryk, jääb silmatorkavaks generatsioonide vahetuse märgiks, sest samal aastal sulgesid oma silmad seesugused ennesõja-sugupõlve markantsed isiksused, nagu poliitik Karel Kramář, ajaloolane Jos. Pekař, anatoom K. Weigner ja kriitik František X. Š a l d a. Eriti viimane jätab Masaryki kõrval tuntavaima […]

       
AJALEHEST JA HINGE ORGANISEERIMISEST.
PIIBLIST JA NEITSIST.  
POSTKAART A. LÄTELE.
    
Liiga palju negatiivseid momente toob leht igal hom­mikul lugejale koju, liiga palju rusuvust ning meele­härmi, tuues esikohal eitavaid külgi elust või esitades häda ja inetusi liiga ettetükkivalt. Meie kõik aga janu­neme lahkuse ja heameele järele, igatseme kooskõla nagu kõrvale, nii kogu hingele. Meelerusuvus ei sigita, ei viljasta […]