Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

  eatavasti on prantsuse teatris juba ligemale kümmekond aastat süvenemas uus vool, mis püüab teatrit välja juhtida ühelt poolt realistliku draama sünguseõhkkonnast ja raskest materiaalsusest, ning teiselt poolt bulvaardraama triviaalsusest. Poeesia… võlumäng … hingestatud maailm… teritatud tõed… kauged rannad … – need on nimetused, mis korduvad kõige sagedamini teatriinimeste sõnavõttudes ja arvustustes. Teosele, kirjanduslikule tekstile, […]

  Tallinna ja Rakvere majanduslikku vahekorda võime XVII sajandil ainuvalitseva merkantilistliku majandussüsteemi taustal vaadelda kui laokoha- ja sisemaalinna vahekorda. Sisuliselt tähendas see, et Tallinna kodanikel oli õigus harrastada väliskaubandust, kuna rakverelased olid kohustatud oma väljaveokaubad müüma Tallinna kodanikele ning ostma neilt ka oma ümbruskonna varustamiseks vajalikud väliskaubad. Väliskaubanduse suhtes olid Rakvere kodanikud seega seatud ühele […]

  „Alguses oli sõna”. Tõepoolest sõna s. o. keel (või täpsemini: kõnend) kuulub kultuuri elementide hulka. Igatahes meil tänapäeva inimestel on raske kujutella kultuuri, tsivilisatsiooni, läbipõimelist ühiskondlikku kujunditki ilma kõnendi vahendita. Küll teame kõrgel tsivilisatsiooni astmel seisvaist elusolendeist, kes ei näi vajavat kõnendit häälikute moodustamise mõttes kõri ja suu abil: sipelgaid ja eriti troopilisi termiite, […]

     Dr. JAKOB HURT 22. VII 1839 – 13. I 1907   „Keiser, usk ja isamaa” oli olnud J. V. Jannseni lipukirjaks. Võib öelda, et oma mõjuvuse poolest ka samas järjekorras. Et keiser asus kaugel ja Jumal kõrgel, oli keisri asemikuks kohapealne valitsev võim, mõisnikkond, ja Jumala asemikuks kohapealne kirikuvalitsus, kirikuõpetajaskond. Kuivõrd lubas hea […]

  Nõukogude Vene luuletajate seast paistab silma huvitava kujuna Boris Pasternaki luuleisiksus. Ilmselt erineb ta teistest kirjanikest sotsiaalse närvi puudumise tõttu oma töis. Hoolimata sellest on ta mõju vene ja isegi välismaa luuletajaisse kaunis suur. Osalt on see seletatav ta luule vormilise kujundamisega, kuid kahtlemata on siin otsustavamaks teist liiki tegurid. Tema ümber valitseb imelik […]

  Meie haritlaskond – eriti noorem – on viimase aastakümne kestes ikka enam ja enam ära pöördund Saksamaast. Olime tõesti ülemäära pidand hingama seda keskpärast õhustikku, mida meile olid vahendand eeskätt baltisakslased oma võrdlemisi vähe valgustet vaimuga. Lutheri, Bismarcki, Goethe ja Schilleri nimed suus, püüti meile sisendada kõigepäält ainult kahe esimese, või õigemini ainult Bismarcki […]

  Aleksander Suure suurejooneliste sõdade tagajärjel IV a. s. e. Kr. sattus Egiptus uue dünastia, Ptolemaioste võimu alla. Seega seati maa uutele valitsejatele suured ülesanded. Kuna maa vallutamine oli sündinud Kreeka-Makedoonia sõjaväe läbi, kes Egiptusse ka edaspidiseks asuma jäi ja kellele Ptolemaioste võim paratamatult pidi tugima, siis oli tarvis leida modus vivendi, mis oleks rahuldanud […]

  I.  NELI AUHINNATUD ROMAANI – KIDUNEVAST EESTIST. Mulluses kirjandustoodangus vähemalt romaani alal teenivad pea­tähelepanu kahtlemata neli „Looduse” võistlusteost. Ja mitte üksi auhinna ning muidu suure reklaami tõttu, vaid neis uudisteostes avalduvad kord jälle ka uudisinimesed, mitte ainult vanade, noor-eestlaste ja siurukeste klišeid tarvitavad reprodutseerijad, vaid enam-vähem kõik endast kõ­nelda oskavad kirjanikud. Kuigi nende puhtkunstiline […]

                      ui küsida, millisena iseloomus­tada pikemalt järele mõtle­mata Eduard Hubelit, alias Mait Metsanurka näitekirja­nikuna, siis oleks vastus: ajaviitekirjanik ega armastus­väärne lõbustustükkide looja ei ole ta iial ega iganes. Järgmine, täiendav, positiivses vormis üteldud iseloomustus oleks: lähiselt idee- ning probleemikirjanik. Lodevama mõtlemisviisiga ning otsus­tustes kindlusetu vastaja ütleb […]

  Vist küll teatud uhkusega võime tunnustada, et meie kirjandus on täisealine ja kunstiküps, et ta on oskuslikult küllaltki vormi- ja stiili­kindel, et ta on mitmekesine ja suudab (teatavas mõõdus muidugi!) ra­huldada juba erinevaidki maitseid ja nõudeid. Vaadates kas või ainult mõne viimase aasta toodangut, peame märkima rõõmustava asjaolu: meie kirjandustoodete hulk paljuneb jõudsasti. Kuid […]