Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

        1.  LÜÜRIKA.    On tänamatu ülesanne kirjutada eesti lüürikast möödunud aastal. Kuigi aasta jooksul on ilmunud umbes kümmekond uut luuletuskogu, ei saa meie nende põhjal kuigi usaldusväärset pilti eesti lüürika praegusest seisukorrast. Kirjastuste kriis on seevõrra süvenenud, et neist vaevalt mõni usaldab välja anda luuletuskogu, mis ju alati on olnud kõige vähem minev […]

    1. Kõhklevad ning otsustusvõimetud on Metsanurga romaanide meespeategelased suhtlemises naistega, kõikudes vähemalt kahe, sageli aga kolme või nelja ihaldatu vahel, ilma et nad välise abita suudaksid selgusele jõuda, missugune neist kahest, kolmest või neljast valida. Kõige drastilisemalt näeme seda otsustus­võimetust „Soosaare” peategelase Juhani juures, kes oma nõu­tuses koguni taevast appi kutsub – aidaku Jumal […]

    1. Kõigil aegadel on võimutsemistung olnud püsivamaid ja ping­samaid inimeseloomu põhitunge. Inimkonnale on (Η ο b b e s’ i sõnade järgi) omane alatine ja lakkamatu tung võimult võimule, tung, mis lõpeb ainult vastava olendi surmaga. Kuigi väline sundvõim aegade jooksul on olulisel määral asendunud pehmemate ja kultuurilisemate võimuvormidega, näit. õiguse ja kõlbluse […]

        1. VASTUOLULISI VAATEID Nende tunnetuste hulka, millede tõelikkuses järjest enam veendu­takse, kuulub kindlasti ka see tunnetus, et meie rahvusliku iseolemise ja riikliku iseseisvuse üheks tähtsamaks teguriks on rahvaharidus. Vähem selgust ja enam lahkuminekuid kohtame juba seal, kui rahvahari­dusega ühendatud asjaolusid tahetakse käsitleda konkreetsemalt. Me kuuleme sagedasti väidetavat, et ühe või teise rahva hariduslik […]

     1 Harva on mind vallanud niisugune liigutustunne, kui paari aasta eest lehitsedes esimest korda Oskar Rootsmani järelejäänud luuletuste vihku. Mitte kunagi varem kuuldud nimi, mitte iial ühtki rida trükis avaldanud, – ja ometi haruldaste tundeliste ja kunstiliste eeldustega varustet isik, – ning juba ammu maamullas puhkamas. Järele jäänud ainult vihk luuletusi, päevaraamatu kaustikud ja […]

    J. RANDVERE RUTH KAHE PARALLEELIGA.    Noor-Eesti esinemisist kõige ilmekam, kõige huvitavam ja õigu­sega kõige rohkem silmaspeetud on olnud III-nda albumi väljaandmine. Mitte ainult Charles Baudelaire’i Raipe ja Jaan Oksa luuletuste dekadents või ka Eduard Wilde Kuival „nilbused” ei keerutanud tolmu kaasaegsuses ja ei äratand huvi ka kaugemast perspektiivist, vaid veel rohkem köitsid tähelepanu […]

     Imperialismi ajastul tekkinud poliitiliste kriiside perioodidest on esimese Hiina kriisi aeg huvitavamaid ja ühtlasi üks tüüpilisemaid, täis omapäraseid imperialistliku poliitika võtteid. Meie näeme sellesse perioodi süvenedes markantselt väljendatult suurriikide püüdeid kind­lustada oma maa poliitikale ja kapitalile mõnes Kaug-Ida maailmakolkas sobivat või koguni monopoolset seisundit, võime märgata tihe­daid sidemeid rahvamajanduse ja välispoliitika vahel ning leida […]

    Vene-Inglise suhteis XIX sajandil paistab iseloomustava joonena silma püsiv võistlus Ida küsimuste pärast. Vene ekspansioon Lähis-, Kesk- ja Kaug-Idas oli suunatud lõunasse, et pääseda jäävaba mere äärde. Samal ajal tungis Inglise mõju Vahemere idaosa, India ja Vaikse ookeani rannaaladelt põhjasuunas edasi. Inglismaa püüdis kõigepealt kindlustada oma võimu Indias, siis julgestada ühendus­teid Indiaga läbi Vahe- […]

    igikaudu samal ajal kui Eestis „Kirjanduslik Orbiit”, „Põhjakaar” ja nende ümber koondunud kirjanike ja arvustajate sihipüüdlikumad esindajad tõstsid kilbile „elu­läheduse” parooli, mida hiljem on tarvitatud nii palju, et ta praegu näib tähendavat peaaegu koike, – samal ajal formuleeriti kaunis sarnaseid nõudeid meist lääne pool. Sellest on möödunud varsti kümme aastat ja vahepeal on ka […]

     Jakob  Hurda 100.  sünnipäeva  puhul.    Väga lihtne ja vähegi tähelepanelikul vaatlemisel otse silmator­kav tõde, et rahvaste ja riikide elus on üheks põhiliselt tähtsaks tegu­riks nende arvuline suurus, sageli pole tunnetatav vajaliku selgusega. Euroopa poliitilisse mõtlemissegi tungis näiteks väikeriigi kui eritüübi nägemine võrdlemisi hilisaegse nähtusena. Veel XVI ja XVII sajandil ei etendanud ta siin […]

W. B. Yeatsi mälestuseks    oor, otsaesisele langevate sinkjasmustade juuksesalkudega, oliivpruunika näoga, kullisuuga ja lehviva musta kaela­sidemega poeet mustas sametkuues – traditsioonilisele boheemlas- ja luuletajakujutelmale kõigiti vastav figuur. Tema luuletused käsitlevad kaugeid, päikselisi haldjamaid, kuhu ahvatellakse lapsed kodulävelt ja mõrsjad pulmapeolt, iiri muinaskuningaid, müstilisi, ilu ja luulet kehastavaid roose, legendaarsete meeleolude videvikku. Keele näiline lihtsus […]

       Et üliõpilane on kõigepealt õpilane, mitte meister, siis järgneb sel­lest, et ta tegevuse peasihiks on õppimine, oskuste omandamine, võt­mine ja saamine, – mitte aga õpetamine, produtseerimine ja andmine, mis on vilistlase ülesandeks. Kui polnud eestlasil oma riiki ja haritlas­kond oli väike, siis kisti üliõpilane juba enne oma ettevalmistuse lõpe­tamist rahvuslikule tööle. Iseseisvuse saabumisega […]