Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

     I. Prantsuse ajaleht „Revue” korjas hiljuti teateid joo­mise üle prantsuse ja inglise kirjanikkude ja kunstnikkude keskel. Kirjanikud andsid oma arvamise viina mõjust nende enese töö, vaimuärksuse kohta. Huvitavad on prantslaste arvamised, sest, nagu teada on, on Prantsusmaa karskuse liikumisest vähe puudutatud. Kirjanikud on alkoholi vastaste ässituse hirmust vabad. Ligi 50 tähtsamat kirjanikku-kunstnikku on vastanud, […]

   1.  Täna ei ole maailma rahvad enam teravalt eraldatud, nagu enne, – ja seda nimelt teaduste, tehnika suurte ning imesteldavate saavutuste põhjal kõigil aladel. Nii ka maailma rahvad ei ole enam elus, olus, mõtlemises, oma koguarengus piiratud iseenesega, nagu muiste. Inimmõte iseienesest on saanud täna suureks, neutraalseks jõuks. Inimmõte on manifesteerunud, on saanud lihaks, […]

            Eino Leino „Helkalaulude” tüüpi luuletused on väliselt kaugel iga­sugusest päevakajalusest või mingi idee propagandast. Kuuluvad nad ju oma liigilt n. n. objektiivsesse luulesse, olles ballaadid, „objektiivsed” välissündmuste kujutused ilma autori otsekohese vahelesegamiseta. Ja oma ainelt on nad kõik muinasballaadid, nägemused kaugest minevikust, ja sellele vastavalt ka nende keel, värsivorm, kogu stiil taotleb tarvitada […]

    Vaevalt leidub kaasaja filosoofias ja teoloogias möödunud sajandi meistrite seast populaarsemat kui Sören Kierkegaard. Suunad ja taotlused filosoofias, mis tahavad uuendada ja süvendada metafüüsikat ning otsivad olelu filosoofiliseks interpretatsiooniks olukohasemaid meetodeid ja mõtteskeeme, need toetuvad pea eranditult tolle vastavastatud taani mõtleja refleksioonidele. Jaspers peab kogu kaasaja filosoofilisele situatsioonile iseloomulikuks, et Nietzsche kõrval just […]

     I. Ennemaailmasõja aegsele Austria-Ungarile oli sisepoliitikas raskeimalt lahendatavaks probleemiks rahvusküsimus, mis omas üht­lasi otsustavat tähtsust ta välispoliitilise suuna määramisel. Austria nõrkuse suurimaid põhjusi oli ta elanikkonna rahvusliku ühtluse puu­dumine. Monarhial puudus külgetõmbav, rahvuslik jõud, sest ükskirahvus ei omanud arvuliselt domineerivat seisukohta. Seda tugeva­mini mõjusid aga tsentrifugaalsed jõud – üksikute rahvuste ise­seisvumise ja riigist eraldumise […]

      I. Venemaa oli sõjas Jaapaniga 1904-05 lüüa saanud. Jaapani võit oli sulgenud Vene ekspansiooni Kaug-Idas. Seetõttu otsustas Venemaa rakendada siitpeale oma poliitilist aktiivsust peamiselt Lähis-Ida suunas. Uue orientatsiooni teostamise alal asus tööle välisminister A. Izvolski. Ta ütles avameelselt Austria-Ungari välisministrile septembris 1907, et Vene militaarse merevõimu avardumise raskuspunkt asuvat just Mustal merel ja et […]

   „Meie inimesed kardavad elu.” L. P. Nad kardavad surma ja elu. Poliitikas seesama nähtus kui eraelus: „Ei julge elavad elada.” Rahva surm ei ole surm, on saatus. Inimesed rühivad ja ruttavad: kartus millegi pärast ajab neid taga. Surmakartuse hämaruses paistavad ettevõtted. Mitte kartus rahva surma pärast ei pea rahvuslikkude püüete kihutajaks olema, vaid eluinstinkt, […]

     TEMA 60. SÜNNIPÄEVA PUHUL.    Ta aastate arvu pannakse jälle tähele. Ta ei tee sellest väl­jagi.   Nagu oleks naljaasi 60 aastat vanaks saada. Võtkem ta senistest raamatupanustest viimane, „Kuningal on külm” – vanema kirjaniku mõttemäng. Aga kas tunnistab kojanarri tödisemine ses muinasjutu ja oleviku piiril mängivas näidendis ka autori käe ja mõtte tudisemist? Kas […]

     Walter Pateri puhul    1. Nagu mõnel maal „intellektualismi”, nõnda on meil „estetismi” teh­tud mitte ainult ränkade etteheidete, vaid kõige mõtlematuma hukka­mõistu esemeks – ning nagu näib, sama vähese teadlikkusega taunitava mõiste sisaldusest. Mida meil kujutletakse estetismi all? Ei tea kedagi, kes oleks püüdnud seda täpselt defineerida, kuid üldmuljena saab ehk väita, et „esteet” […]