Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

    sõjaka aja karmus ja tüse raskus; kindluskirik.   Seniste stiilide kodu oli Vana-Rooma riigi pärisalal, Vahemere-äärseis maades. Ajaliselt järgmine stiil sündis juba põhja pool Alpisid, Rooma riigi endistes provintsides. Suur rahvasterändamine oli avanud IV-nda sajandiga p. Kr. segaduste ja sõdade ajastu. Frankide kuningal Karl Suurel õnnestus 800. aasta ümber koondada suure osa Lääne-Euroopast […]

    In memoriam. Kirjaniku murdumine surmas puudutab küll valuliselt tema lähedasi ja ta rahvast, kuid viimast siiski tihti ainult inimeselu traagilise üldsaatusena. Sest kirjanikku nähakse tema teostes; need tundeniidid, mis ühendavad südameid kirjanikuga, on laias rahvaringis idanenud teoste kaudu ja elavad teostes edasi. Ning nood jäävad. Eduard Vilde maise elutee viimne tähis on küll […]

    30. juunil 1881. a., nii siis 55 a. eest, ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi poolt Suomalaisen Kirjallisuuden Seurale tema 50. juubelipäevaks pühendatud „Eesti luuletuste” 38. leheküljel eestikeelne sonett — M. J. Eiseni „Õnnesoov isamaale”. Sellest ajast peale võime lugeda eesti soneti algust. Soneti jälgimine eesti keele piirides ei võimalda aga vaadelda kuigi pikka aega […]

    K. A. Hindrey: Armastuskiri. Novellid. Kirjastus „Hea Novell” Tartus, 1933.   K. A. Hindrey huvitavalt alustet tegevus novelli alal jätkub õige kiires tempos, kui arvestada, et praegu ilmund novellikogu ei sisaldagi kõike, mis tal viimasel ajal jutustava proosa alal ilmund või pooleli ilmund. Selle nobedasulgse kirjaniku eelmisel aastal avaldet novellid osutasid võimet mitmesuguste […]

    Sõnad „omakultuur“, „rahvuslik kultuur“, „rahvuslik omapära“ jne. esinevad meie avalikkuses viimaseil aastail ikka sage­damini ja leiavad ka laiades kodanike ringkondades kuulavamaid kõrvu ja soojemat suhtumist kui kunagi varem. Nagu igal maailmavaatel ja inimliku tegevuse alal on omad kõrg- ja madalseisud, tõusud ja langused, nii on see ka rahvusliku omapära küsimustes: kord hinnatakse teda […]

    irjanduslik sügis algab Pariisis oktoobri lõpul tagasitu­lekuga suvituselt, on täies hoos novembri teisel poolel ja jõuab haripunktile detsembri algul, et varsti laiali valguda jõulumeeleoludesse. Sel hooajal aga muutsid rahvusvahelised sündmu­sed kirjandusmaailmagi tavalist ilmet sel määral, et traditsioonilisest elevusest võiks küll kõnelda alles novembri lõpu poole. Kirjandus­likud ajakirjad pühendasid oma juhtartikleid poliitilistele problee­midele, kirjanduslikel […]

    Kui see sõna veel on seotud oma algupäraga, siis küll õige peenikese niidikesega. Fanaticus oli autiitel; ta tähendas ühe templi heategijat või hooldajat. Vanaaja uurijad, nagu ütleb „Trévoux sõnastik“, on leidnud raidkirju, kus silmapaistvamad room­lased on võtnud endale tiitli fanaticus. Cicero kõnes pro domo sua leidub passaaž, kus sõna fanaticus tundub mulle raskesti […]

    Valgustusaeg algas „salongides“. Valgustatud mõtte kandjail, filosoofidel, õnnestus oma esimesi pooldajaid võita aristokraatlikust seltskonnast. Pal­jud aristokraadid ise algatasid niiviisi võitluse, mis hävitas lõpuks neid endid. Galantses seltskonnas ärkas ühiskondlik südametunnistus, teadvus üldinimlikust kõlblusest, mis mõistis kohut selle seltskonna enda üle. See seltskond oli ise vabastunud juba igast sundusest ja oli nüüd valmis sama […]

    REVOLUTSIOON 150-NDA AASTAPÄEVA PUHUL Revolutsioonid kui ühiskondliku olustiku järsud ja murrangulised ümberkujundused mõjutavad sügavasti riiginduse arengut ja rahvaste mentaliteeti. Tavaliselt siirdub nende puhul poliitiline võim ühelt sotsi­aalselt klassilt teisele ja senistes omandisuhetes toimuvad kardinaalsed ümberpaigutused. Sageli kerkivad nendega seoses esile uued vaimsed väärtustesüsteemid, mille seisukohalt hinnatakse ja reformitakse konkreet­set tegelikkust. Revolutsioonid raiuvad järsu […]

    Viimane aastakümme kodumaa muinasteaduslikku ja ajaloolist uurimist on viinud Eesti muinaslinnade küsimust ainult suhteliselt vähe edasi. Muinaslinnad pole nimetatud ajavahemikul olnud kahjuks kuigi intensiivselt uuritavaiks. 1923. a-st peale, millal allakirjutanu aval­das kokkuvõtte Eesti muinaslinnadest seekordse ainestiku najal, on vähemaulatuslikke kaevamisi toimetatud ainult kahel muinaslinnal, nimelt allakirjutanu poolt Irboska linnamäel 1924 ja prof. H. […]

    Prantsusmaa andis ka selle mõtleja, keda võiks nimetada realistiks filosoofias. See filo­soof on Auguste Comte (ogü’st koo(n)t), 1798—1857. Tema lõi n. n. positivistliku filo­soofia, mis astus järsult vastu romantikute ilma­vaate aluseks olevale müstilisele filosoofiale. Positi­vism loobub tunnetamast mingit kõrgemat tahet, mis valitseb maailma; ta loobub ka oletusest, nagu elaksid maistes asjades endis mingid […]

    August Mälk: Taeva palge all. Romaan. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1937. 357 lk. Hind 4 kr. 50 s.   Jakobsoni „Vaeste-patuste alevi” suur menu andis hoogsa tõuke meie moodsa olustikuromaani elustamiseks. Ühed tõttasid Jakobsoni otseselt jäljendama, teised avastasid tema eeskujul uusi keskkondi. Kui seda kaldumist uude realismi ja naturalismi tähistada eluläheduse suunana, siis tähendas […]

    Ürginimene on rändloom, kodutu ning kartlik, alatiselt valvel, et võita midagi vaenulikult looduselt. Sügava muutuse toob üleminek põlluharimisele. Istu­tada, seemendada tähendab mitte võtta, vaid kasva­tada. Sellega muutub aga inimene ise taimeks, talu­pojaks. Tekib eriline side maaga. Vaenulik loodus muutub sõbraks, emakeseks-maaks. Külvi ja sigita­mise, lõikuse ja surma vahel tekib sügav side. Tekib eriline […]

    Küsimust psühholoogia suhteist ajaloosse (ja teistesse nn. vaimuteadustesse), nimelt, kas ajalool tuleb põhineda teaduslikul psühholoogial ja pidada seda oma „põhiteaduseks” — umbes samas mõttes, nagu matemaatikat loetakse füüsika põhiteaduseks — seda küsimust on enam või vähem üksikasjalikult juba korduvalt arutatud ja on selles korduvalt vastupidistele vaateile jõutud. Nii loeme näit. Lamprechtil: „Siin on […]

    Tõstes esteetika põhiküsimustest esimesena üles esteetilise meeldimuse ning otsustuse ja kunstiteose maitsmise probleemi, paistab esialgu, nagu poleks see küllalt loomulik, sest enne kui rääkida kunsti maitsmisest, tuleks vaadelda kunsti loomingulist külge. Enne peaks olema antud midagi, kui saab rääkida selle maitsmisest. Seda pealiskaudselt loogilisena näivat asja arutamiskäiku ei saa siiski tarvitada käesoleval korral. […]