mmuks see oli, kui meil pikisilmi oodati, et maa- ning agulielu kujutavate ilukirjanduslike teoste kõrval tootma hakatakse linnaharitlaste elu käsitlevaid romaane ja novelle. Vaevalt olid aga esimesed seda laadi teosed ilmunud, kui tekkis üsna ootamatu nähtus: peaaegu sama tugevaks kui täitsa loomulik ning arusaadav rahuldustunne osutus uudishimu selle vastu, keda üks või teine […]
Kulla küsimus on olnud alati aktuaalne. Ta pole seda vähem tänapäev kui ta oli seda aegadel, mil enamik suurriikide vääringuid oli selle kallismetalli alusel. Kuld on tõepoolest jäänud rahvusvaheliseks korraldusvahendiks, mida võlgnevailt mailt pole kunagi keeldutud vastu võtmast. Ja just seepärast, et kollast metalli aktsepteeritakse kõikjal maksuvahendina kõigi kaupade eest, tuleb Prantsuse ja Inglise […]
Üle ilma kõneldakse praegusel ajal demokraatia kriisist. Igal pool käib samuti võitlus vana demokraatia alusel loodud ühiskondliku korra, poliitilise parlamentarismi ja uute vormide vahel, mis taotlevad uut ühiskonna ja riigi organisatsiooni. Keskaegse liigselt kivinenud, orjastuse ilmavaatele ning korrale rajatud riigivalitsemise vastu algas eriti pärast Prantsuse revolutsiooni uute põhimõtete maksvusele pääs. Trükivabadus, kodaniku vaba tegutsemine […]
Kui jämedat, aga selgejoonelist pilti lubatakse tarvitada, siis võime inimese vaimu suure aidaga võrrelda, millesse lugemata hulk kaubaronge ühtelugu uusi pakke ja kaste juurde veavad, kus kaup ümber pakitakse ja müügivalmis seatakse. Sel aidal on oma ülevaataja ja valitseja, kes sealt seda peab kätte ulatama, mida soovitakse. Kuid vastuvõtmiseks ning väljasaatmiseks on ainult […]
Tõlkinud M. Sillaots. Albert Orgi kirjastus Tallinn. K.-ü. Albert Orgi poolt väljaantava „Kodu- ja kooliraamatute” seeria ühe esimese numbrina on ilmunud huvitav töö, millega me lugejaile tõelist uudismaad on pakutud. Mõtlen selle all Lamartine’i „Graziellat” M. Sillaotsa tõlkes. Sellega on asutud prantsuse vanemast kirjandusest pilti andma ja on sealt valitud teos, mis oma […]
1 Henrik Visnapuu kirjanikuanne on kujunenud ja küpsenud aeglaselt. Tema esimest värsikatset, mis on sepitsetud a. 1904, eraldab esikluuletuskogu Amores ilmumisest (1917) kolmeteistkümneaastane vahemaa. Selle võrdlemisi pika ajavahemiku jooksul on Visnapuu pidevalt katsetanud luulepõllul. Teda ei heidutanud esialgsed ebaõnnestumised, vaid ta rühkis peatamatult edasi, et jõuda rohkete eelharjutuste järele kirjanduslikku täisikka. Visnapuu värsisepitsused algasid […]
Senistes arutlustes vaatlesime kunsti ja kunstilist elu ainult kunstniku ja tema tegevuse seisukohalt; kuid kunst on alati olemas ka esteetiliselt maitsvate ja otsustavate inimeste suure kogu jaoks, kes ennast kunstnikuks ei loe, ja igal kunstnikul kangastub loomingu juures ometigi mingisugusel viisil mõte, mis vastuvõtmist ta töö leiab esteetiliselt maitsva publiku poolt. Seda ei muuda […]
Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)
Bookmark & Share