Hispaania romanss ja kodusõda
Hispaania kodusõda on ootamatult elustanud ja õitsele viinud põliselt hispaanialiku rahvaluuleliigi — romansi. Seda vormi viljeldakse agaralt mõlemal võitleval poolel. F. Keljin annab ajakirjas Lit. Kritik (nr. 5 ja 7, 1937) asjatundliku ülevaate selle luuleliigi taaselustamisest tänapäeval.
Mis on romanss? Lühike lüürilis-eepiline rahvalaul, mille vanimad näited on säilinud kuni XIV sajandist. See koosneb praegusel kujul 16-silbilistest värssidest, millede lõpul on läbi viidud üks assonants. Kindlat salmistikku romanss ei tunne. Kujunduslikud võtted on väga lihtsad, puudub paatos ning laadilt on romanss fragmentaarne. Sajandite kestes läbi teinud mitmesuguseid muudatusi, tõuse ja mõõnu, elustus hispaania romanss eriti Napoleoni sõdade ajal. Romansi teemasid on kasutanud ka mõned XX sajandi draamakirjanikud, kuid erilise kunstilise viimistluse andsid sellele luuleliigile kaks tänapäeva poeeti: García Lorca (tapeti frankolaste poolt läinud aastal) oma Mustlase romancero’ga ja R. A l b e r t i.
Kodusõjaga saab see romansi uuestisünd uut hoogu. Rahvas ja poeet hakkavad oma luuletustes ühist keelt kõnelema, nad mõistavad teineteist, romansse luuakse enneolemata ohtruses kaevikus ja rinde taga, suuliselt ja kirjalikult, individuaalselt ja kollektiivselt. Silmapaistvad luuletajad — R. Alberti, M. Altolaguirre, E. Prados ja teised — romansse tehniliselt täiustades ja meisterlikult välja töötades annavad rahvale uusi nakatavaid eeskujusid. Mullu välja antud romansside kogus (Romancero de la Guerra Civil, Madrid, 1936) esinevad kõrvuti tuntud nimega poeedid ja täiesti tundmatud. Esineb ka nimetuid autoreid, mis laseb oletada, et tegemist on ka kollektiivse loominguga.
Ülalmainitud romansside kogus, mille on välja andnud Hispaania haridusministeerium, jagunevad luuletused sisult kuude rühma, need on romansid: 1) heroilised, 2) iroonilised, 3) mauride üle, 4) lüürilised, 5) Madridi kaitse puhul, 6) mitmesugused. Heroilised romansid näit. on pühendatud rahva sangarlusele, üksikute linnade ja maakondade vahvale kaitsele, eriti Astuuria, Madridi ja Bilbao kaitsjaile. Kogu sõja atmosfääri ta vägitegudega, vihaga vaenlase vastu ja võidulootustega hoovab siit vastu. See on ehtne ja vahenditult mõjuv luule, tulnud võitlejate eneste südamest ja määratud kõigile saatusekaaslastele.
Romansid mauride üle erinevad sisult vanaaegseist mauride-romanssidest. Maur pole kodusõja romansside kogus vastik vaenlane, vaid petetud vend, kelle teadmatust ja harimatust lihtsalt ekspluateeritakse. Maurile soovitatakse tagasi koju minna: „Mine tagasi Aafrikasse, maur, mine rutem tagasi, mine: raha, mis sulle anti, on valeraha, kõik lubadused on pettus sinu enese elu vastu.”
Iroonilist liiki omaaegne romanss ei tundnud. Kodusõja romansside kogus aga esineb satiiriline element tugevasti: Franco, Mola, Queipo de Llano ja teised saavad siin oma osa.
Kodusõja romansside kogu on tõlgitud ka prantsuse ja inglise keelde.
Loomingust nr. 9/1937
