Noor-Eesti ja teadus.
Aastat kümme juba elab Noor-Eesti. Ta ärkas mingisuguse noorte kirjanike ja kunstnike rühmana. Edendav aeg mõjus ja Noor-Eesti muutus. Kasvades suureks, diferentseerus Noor-Eesti. Endisele rühmale liitusid juurde inimesed mitte enam otsekohe kunstiliste kalduvustega.
Noor-Eesti rühm kui niisugune avaldas omi vaateid kõigepealt sellenimelises albumis, mille tegevuspõld varsti kitsaks jäi. Ilmusid eriväljaanded juba Noor-Eesti kirjastusel. Noor-Eesti vaimuilm ei avaldunud ega avaldu mitte üksi ta albumites, vaid ka Noor-Eesti kirjastuse kaudu, rääkimata veel aastate kestel toimetud kõnekoosolekuist.
Uskudes viimasesse väitesse, omandab Noor-Eesti kümneaastane tegevus ümarguse kuju, mida võime vaadelda mitmelt vaatepunktilt.
Uute sõprade kogudes, erines Noor-Eesti ja muutus kümnendamaks eluaastaks kunstilisest rühmast vabaks Eesti kultuuriliseks ühenduseks. Tema tegevusala ei seisa ainult enam kunstilisis probleemides, vaid ka poliitikas ja teaduses. Kaks viimast ala on koondunud praegu ilmuvas Vabas Sõnas ja Noor-Eesti kirjastuses.
Tahan tähelepaneku juhtida Noor-Eesti tegevuse peale teaduspõllul, mis pole sugugi väike.
Teadus on harva tendentsita. Ikka seotakse teda teatud oludes mingi sihiga, olgu see poliitiline, ühiskondlik või muu. Seepärast liituvad teadusmehed nagu teisedki inimesed üksikuteks rühmadeks, lastes juhtida end mitteteaduslikest vaateist, kirjutades ja töötades paremal juhtumisel üheskoos ainult teaduslikes ajakirjades ja seltsides. Kuid sarnase erinemise kaudu on väljamaal võimalikud mitmed üleüldised ajakirjad, kus ainult teatav rühm teadlasist kirjutab, näit., oma poliitiliste vaadete tõttu.
Sarnast gruppeerimist arvan nägevat ka meil Eestis. Meil on kaks üleüldise sisuga kuukirja olemas, Eesti Kirjandus ja Vaba Sõna. Eesti Kirjandus on jäänud enam-vähem neile teadushimulistele, kes rahvavanavara laiemas mõttes ja keelt armastavad ning vabamat eluõhku ei kannata. Vaba Sõna ühendab eneses aga vabameelsid jõude.
Käidud rada astugu Noor-Eesti edasi. Ainult rohkem julgust! Seni seisis Noor-Eesti tegevus teaduses ainult viimase populariseerimises. Loodusteaduslikud üleüldse, bioloogilised, filosoofilised, sotsiaal-majanduslikud j. m. sellesarnased tõlked ja artiklid moodustavad kaunikese osa Eesti populaarsest teadusest. Kuid ei tee paha, kui vastavate ajakirjade puudumisel ka mittepopulariseerivaile teaduslikele artiklitele ruumi lubatakse. Mõtlen sellega osakonna asutamist Vabas Sõnas teaduslikele töödele. Jagunemisega osakonnisse võib Vaba Sõna paisuda mitmesaja lehtküljeliseks kuukirjaks. Siis jääksid albumid teaduslikest töödest vabaks.
Hinnates Noor-Eesti vabadusvaimu, soovin ta suurenemist kõigi rahva kultuuriliste elementide juurdeliitumisega.
Juhan Vilms
Kogumikust „Kümme aastat. Noor-Eesti 1905-1915″, 1918
