Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

 

    

Ühenduses Vabariigi 20. aastapäeva tähistamisega on kor­duvalt märgitud saavutusi, millega meie kultuur ja elu on seni toime tulnud. Käesolevate ridade kirjutaja ei pea end kutsu­tuks antud hinnanguile midagi juurde lisama, aga ta tahaks esile tõsta üht vaatepunkti, mis võimaldaks meie kultuuri küsi­must mitmeti huvitavamaks ja populaarsemaks teha.

Seniseis asjakohaseis kokkuvõtteis on nimelt lünk ses mõt­tes, et on antud ülevaade peamiselt üldsaavutustest koguriiklikus ulatuses ja jäetud hindamata üksikute maakohtade osa­tähtsus meie edus. Kui nüüd meie poliitilises elus regionaalsuse põhimõte on maksma pandud, ei oleks vahest mitte ajakohane kergitada ka saavutuste küsimust seltsamalt lähtekohalt.

Kultuurisaavutusi lokaliseerida – niisugune ülesanne oleks niisama raske kui tervet kultuurilugu läbi uurida. Siinkohal piirdutakse ainult ühe väikese momendiga sellest ülesandest, silmanähtavalt kõige elementaarsemaga. Lääne-Euroopas on see võte kodunenud juba ligikaudu sada aastat: märkida riigi maakohtade tähtsust kultuurilises arengus selle järgi, kui palju kultuuritegelasi on vastavad maakohad andnud. Peaaegu niisama vana on ka teine võte: märkida arvessetulevate isikute sünni­kohad maakaardile ja saadud pildist otsustada riigi eri osade kultuurilise kõrguse ja tiheduse üle.

„Kuulsuste kaardid” on kõige algelisema põhimõttega kaarte kultuurikartogrammide hulgas, aga ühtlasi kõige raske­mini tõlgitsetavaid. Juba mõiste „sünnikoht” on võrdlemisi juhuslik, mitte alati ühtuv arenemiskeskkonna mõistega. Ja olgugi, et rohkearvulise isikutehulga juures see lahtine suhe kaotab suuresti oma mõtlemapanevusest, jääb ikka veel palju küsitavusi alles.   Eriti on see nõnda juhtumeil, kui katsutakse päritolustatistika kaudu fikseerida mõne maaosa rahva psühho­loogilisi iseärasusi või kultuurikandjate endi elutunde laadi. Viimane tõlgitsuskalduvus on juuri võtnud eriti saksa moodsais kunstiteadustes ja sealt mõneti levinud muuseas meilegi.

Käesolevate ridade kirjutaja on arvamisel, et meie kitsal kultuuri maa-alal ei ole nii olulisi antropogeograafilisi erine­vusi, mis õigustaksid ülalpuudutatud järeldusi. Meie päritolu­statistika resp. kuulsuste kaardid saavad enimalt anda pilti vaid kultuuritaseme ja -tingimuste esinemisest, saavad olla ainult kultuurigeograafiliselt tõlgitsetavad.

Niiviisi mõõdukakski jäetud kavatsuste juures on eesti täht­sate meeste geneograafilise kaardi koostamisel mitmeid erilisi raskusi, mida suurrahvaste vastavad ettevõtted pole tarvitsenud tunda. Lühikese omakultuuri elu kestel ja arvuliselt väikese inimmaterjali juures pole meil saanud välja kristalliseeruda kuigi palju „kuulsusi” suurkultuuridele omases tähenduses. Meie tõeliselt „surematuid” on tänini ainult mõni kümme­kond – ja nende alusel koostatud kaartpilt oleks väga vähe­ütlev. Seepärast on paratamatu võtta „kuulsust” meil pisut nõrgendatud tähenduses, laiendada kaardistamisel arvesse tule­vat isikkonda tähtsate, kohati isegi üksnes avalikkude tegelaste ulatusse. Et vältida seejuures teist äärmust, kaardistamisesemete liigküllust, tuleb teha valik mõne kindla erisuuna ja kindlate kriteeriumide põhjal. Siinkohal on selles suhtes tali­tatud järgmiselt.

Arvestatavate isikute tüvikoosseisuks on võetud meie senise vaimse kultuuri kõik teenelised loovad jõud: teadlased, kirjani­kud, helikunstnikud, kujutavate kunstide viljelejad ja kultuuri­tegelased väljaspool neid kindlaid kategooriaid. Kitsendus „teenelised” on praktiliselt tähendanud seda, et vastavail aladel tegelejate üldarvust on välja jäetud keskmiselt 40 protsenti. Teadlastest on märgitud omamaised korralised professorid eesti ülikoolides, teised õpetlased, kelle tööd on olnud eriti silma­paistvad, eestlased-teadlased võõraste ülikoolide juures ja neljandaks isikud niisugustes ametites, milles nõutakse eriti kõr­get teaduslikku tublidust. Kirjanduse, helikunsti ja kujutavate kunstide valdkonnast on sisse võetud esindajad tähtsuse järgi nende kunstide ajaloolistes arenemisjärkudes ja iga ala all-liikides. Peab möönma, et juba lähtekoha tõttu pole siin valik olnud nii nõudlik kui näiteks teadlaste puhul; kuid pole või­malik ega siin ka tahetud üles seada üldisi tähtsusvõrdlusi, vaid igale alale omakohaseid. Peale loovate kunstnikkude on kaasa loetud ka meie silmapaistvamad esituskunstnikud (näite­kunsti, laulu, instrumentaalesituse ja tantsu alalt). Nende tähtsustamiskriteeriumiks on võetud vastava tegelase eelharidus, teened ja rahvusvaheline tuntavus.

Peale kindlasti kategoriseeritavate vaimse kultuuri tege­laste on „kultuuritegelaste” tiitli all ära toodud mõõduandva­mad isikud kirikujuhtimise, koolinduse, kultuurivarade talleta­mise ja teiste suuremate rahvuslikkude kultuuritegevuste lii­gist; samasse on arvatud mitmed teadusega tegelejad, kelle tööd ei saa eesmärkide või meetodi poolest mahutada puhtalt õpetlastöö raamidesse.

Täienduseks 255-le vaimse kultuuri suurusele on kaasa arvestatud 100 isikut meie riigielu tegelaste hulgast. Väiksem arv on tingitud sellest, et meie poliitiline elu on kaugelt lühem kui rahvusliku kultuuri oma, ja teiseks sellest, et vastavalt käes­oleva kirjutise ilmumiskohale on tahetud võimalikult ümmar­guselt esitada teaduse ja kunstide valdkonda. Poliitikuist on tähele pandud meie kestvama ametiajaga ministrite kaadrit, poliitiliste rühmitiste juhte ja meie iseseisvuse eelloo tegelasi. Sõjaväelastest – Vabadussõja ja riigikaitse teenekaid nimesid.

Kaardilt on, osalt ruumipuuduse tõttu, ära jäänud rida kõr­gete teenetega riigiametnikke ja majandustegelasi; põhimõtte­liselt on mööda mindud lokaalse tähtsusega avalikest isi­kuist. Valiku raamidesse pole sobinud ka meie spordisaavutlejad, kelle ridadest tõenäoliselt tuleb otsida meie kõige laialt tuntumaid kuulsusi.

Sagedasti on juhtunud, et mõni isik on püsivaid väärtusi andnud mitmes kultuuriharus; niisugusel korral on märkimise aluseks võetud kõige domineerivam haru.

Väljaspool Eesti piire sündinud kümmekonda tegelast pole saadud kaardile kanda ja neist on vaigitud ka mujal.

Sääraste põhimõtete järgi kokku otsitud materjalist on nende ridade autor teinud esimese katsetuse eesti tähtsate isi­kute geneograafilise kaardiga. Teadagi on ühe isiku töö nii raskes ja delikaatses küsimuses kaunisti puudulik ja subjek­tiivne; autor on nende puuduste ja küsitavuste leidmise hõlbus­tamiseks kaardile lisanud täieliku nimestiku arvestatud isikute kohta. Kaardistamisviisidest on peetud kõige otstarbekohase­maks tingmärgilist; vastavate märkide juurest viitavad järje­korranumbrid vastava maakonna isikuteregistrisse.

 

 

Kaardil  esitatud  isikute nimestik,   liigitatud maa ­ja  kihelkondade   järgi. (Sulgudes on antud sünni- ja surnud tegelaste puhul ka surma-aasta.)

 

Tallinn.

(Kaardil nummerdamata, järje­kord lugeda ridade kaupa ülalt-vasakult paremale.)

1. Reak, N. (1890)

2. Hellat-Lemba, L. (1879)

3. Mikk-Krull, O. (1887)

4. Olbrei, R. (1898)

5. Pinna, P. (1884)

6. Virma, K. (1879)

7. Villmer, E. (1889)

8. Habermann, E. (1884)

9. Krusten, O. (1888)

10. Nyman, R. (1881)

11. Triik, N. (1884)

12. Lemba, A. (1885)

13. Lemba, Th. (1876)

14. Suve Jaan (1777-1851)

15. Under, M. (1883)

16. Kant, E. (1902)

17. Karell, Ph. J. (1806-1886)

18. Kogerman, P. (1881)

19. Maddison, O.  (1879)

20. Oldekop, H. (1883-1924)

21. Oras, A. (1900)

22. Perlitz,  H. (1889)

23. Piiper, J. (1882)

24. Saareste, A. (1892)

25. Saarmann, K. (1893)

26. Tammekann, A. (1894)

Harjumaa.

Risti khk.

1. Uustal, B. (1900)

Paldiski 1.

2. Adarnson, A. (1855-1929)

Keila khk.

3. Türnpu, K. (1865-1927)

4. Luha, A. (1892)

Hageri khk.

5. Haliste, P. (1890)

6. Starkopf, A. (1889)

7. Rahamägi, Η. B. (1886)

Rapla khk.

8. Kasemets, A. (1890)

9. Tief, O. (1889)

10. Topman, A. (1882)

11. Kappel, J. (1855-1907)

12. Väides, A. (1884)

13. Linde, B. (1886)

Kuusalu khk.

14. Vilbaste, G. (1885)

H.-Jaani khk.

15. Pert, J. (1899)

Kose khk.

16. Altermann, Th. (1885-1915)

Virumaa.

Haljala khk.

1. Veberman, E. (1885)

2. Tarvel, P. (1894)

3. Ederberg, Fr. W. (1859)

4. Maibach, K. L. (1833-1886)

5. Leetberg, K. (1867)

6. Mark, J. (1890)

Rakvere khk.

7. Virgo, E. (1878)

8. Bornhöhe, E. (1862-1923)

Rakvere  1.

9. Mugasto, H. (1907-1937)

Kadrina khk.

10. Penno, R. (1896)

11. Strandman, O. (1875)

12. Kreutzwald,   Fr.   R.    (1803-1882)

V.-Nigula khk.

13. Õpik, A. (1898)

14. Õpik, E. (1893)

15. Põld, H. (1874)

V.-Jaagupi khk.

16. Reiman, R. (1893)

17. Gabrel, R. (1871)

18. Juhkam, M. (1884)

19. Raud, K. (1865)

20. Raud, P. (1865-1930)

Väike-Maarja khk.

21. Vettik, T.   (1898)

Simuna khk.

22. Vilde, E. (1865-1933)

23. Sepp, L. (1892)

24. Kull, H. (1886-1933)

25. Kukk, Juh. (1885)

Lüganuse khk.

26. Melnik, V. (1887)

27. Brede, H. (1888)

Jõhvi khk.

28. Rostfeld, B. (1885)

29. Põld, P. (1878-1930)

Vaivara khk.

30. Rutoff, Chr. (1879)

31. Roska, J. (1890)

Narva 1.

32. Kull, R. (1882)

33. Promet, A. (1879)

33. Pusta, K. R. (1883)

34. Liiv, O. (1905)

Järvamaa.

Ambla khk.

1. Vabbe, A. (1892)

2. Raudkepp, L. (1877)

J.-Madise khk.

3. Sternbeck, O. (1884)

4. Tammsaare, Α. H. (1878)

J.-Jaani khk.

5. Brehm-Jürgenson, P. (1877)

6. Pitka, J. (1872)

Koeru khk.

7. Faehlmann,   Fr.   R.   (1798-1850)

8. Riikoja, H. (1891)
12. Sillaots, M. (1887)

Paide I.

9. Bauer, H. (1874-1927)

10. Ussisoo, Th. (1878)

Türi khk.

11. Lintrop, J. (1885)

Läänemaa.

Haapsalu I.

1. Salza, H. (1885)

Ridala khk.

2.  Kreek, C. (1889)

Kullamaa khk.

3. Kruus, J. (1884)

4. Hirsch, G. (1828-1907)

5. Veiderma, A. (1888)

Märjamaa khk.

6. Saareste, E. (1892)

Hanila khk.

7. Anderkopp, A. (1894)

Kirbla khk.

8. Uluots, J. (1890)

Vigala khk.

9.  Laikmaa, A. (1866)

10. Lauter, A. (1894)

11. Raamo.t, J. (1873-1927)

12. Teemant, J. (1872)

13. Eisen, M. J. (1857-1935)

Mihkli khk.

14. Martna, M. (1860-1934)

Käina khk.

15. Tobias, R. (1873-1918)

Saaremaa.

Mustjala khk.

1. Masing, G. L. (1845)

Kihelkonna khk.

2. Mälk, A. (1901)

3. Süda, P. (1883-1920)

Kärla khk.

4. Mändmets, J. (1871-1930)

Kaarma khk.

5. Kallas, O. (1868)

6. Kallas, G. R. (1851-1913)

Kuressaare 1.

7. Neggo, Gerd (1891)

8. Polešcuk, A. (1863)

9. Krull, A. (1895)

10. Ramul, K. (1879)

11.Kingissepp, V. (1888-1922)

Püha khk.

12. Antson, A. (1899)

Karja khk.

13. Oks, J. (1884-1918)

Pöide khk.

14. Jõgever, J. (1860-1924)

15. Köster, O. (1890)

16. Aavik, Joh. (1880)

Muhu

17. Kann, P. (1882)

18. Kann, N. (1873)

19. Ridala, V. (1885)

Pärnumaa.

Tõstamaa khk.

1. Mõtslane, M. (1884)

2. Platon, piiskop (1869-1919)

Audru khk.

3. Kunileid, A. (1845-1875)

Pärnu 1.

5. Gori-Tõnisson, G. (1894)

6. Rinne, L. (1893)

7. Jannsen, Harry (1851-1913)

8. Jakobson, Aug. (1904)

P.-Jaagupi khk.

9. Kirde, K. (1892)

10. Aul, J. (1897)

11. Annusson, J. (1884)

Vändra khk.

12. Jannsen, J. V. (1819-1890)

13. Koidula, L. (1843-1886)

14. Särgava, E. (1868)

15. Suburg, L. (1841-1923)

16. Paulus, Aleksander (1872)

17. Jürgenstein, A. (1861-1933)

Tori khk.

18. Lorenzsonn, C. F. (1811-1880

19. Saal, A. (1861-1931)

20. Mathiesen, A. (1890)

21. Seljamaa, J. (1883-1936)

22. Kalbus, T. (1880)

23. Pool, Th. (1890)

Pärnu khk.

4. Kampmaa, M. (1867)

24. Lüdig, M. (1880)

25. Tülk, J. (1830-1918)

Häädemeeste khk.

26. Päts, K. (1874)

27. Jürgenson, D. H. (1804-1841)

Saarde khk.

28. Reisik, M. (1887)

29. Jansen, A. (1881)

30. Vallak, Peet (1893)

31. Miländer, J. (1866)

32. Sepp, H. (1888)

Halliste khk.

33. Masing, J. (1875)

34. Rebane, H. (1882)

35. Vilip, J. (1870)

36. Laretei, H. (1892)

37. Rink, J. (1886-1927)

38. Tõrvand, J. (1884)

39. Kitzberg, A. (1855-1927)

40. Hindrey, Κ. A. (1875)

41. Akel, Fr. (1871)

Karksi khk.

42. Ilbak, E. (1895)

43. Saebelmann,   F.  A.  (1851- 1911)

44. Kaelas, A. (1880-1920)

45. Hünerson, J. (1882)

46. Parts, H. (1880)

Viljandimaa.

Pilistvere khk.

1. Jung, J. (1835-1900)

2. Larka, A. (1879)

3. Kalm, H. (1889)

4. Vilms, Juh. (1893)

5. Vilms, Jüri (1889-1918)

6. Rei, A. (1886)

Põltsamaa khk.

7. Zimmermann, J. (1882)

8. Vasar, J. (1905)

9. Nõmmik, A. (1882)

10. Hermann, Κ. A. (1851-1909)

11. Pung, M. (1876)

Kolga-Jaani khk.

12. Bergmann, J. (1856-1916)

13. Anvelt, Jaan (1884)

14. Aren, P. (1889)

15. Annist, A. (1899)

Suure-Jaani khk.

16. Adamson, J. (1824-1879)

17. Uudelt, J. (1881)

18. Kapp, A. (1878)

19. Kivikas, A. (1898)

20. Puskar, J. (1883)

21. Saar, M. (1882)

22. Köler, J. (1826-1899)

Viljandi 1.

25. Puskar, V. (1889)

26. Puhk, J. (1888)

27. Alle, A. (1890)

Viljandi khk.

23. Jonson, G. (1880)

24. Irv, A. (1886-1919)

28. Tõnisson, J. (1868)

29. Laidoner, J. (1884)

30. Jaakson, H. (1891)

31. Jaakson, J. (1870)

32. Kopvillem, J. (1885)

33. Koppel, H. (1863)

34. Reinvald, A. (1847-1922)

35. Niggol, C. H. (1851-1927)

Kõpu khk.

36. Reiman, V. (1861-1917)

37. Loorits, O. (1900)

Paistu khk.

38. Barbarus, J. (1890)

39. Pöögelman, H. (1875)

40. Aavik, Juhan (1884)

41. Veske, M. (1843-1890)

42. Peterson, A. (1837-1918)

43. Piip, A. (1884)

44. Semper, J. (1892)

Tarvastu khk.

45. Mägi, J. (1883)

46. Raamot, M. (1872)

47. Lipp, M. (1854-1923)

48. Unt, J. (1876-1930)

49. Birk, A. (1883)

50. Grenzstein, A. (1849-1916)

51. Grenzstein, T. (1863-1916)

52. Tamm, J. (1875-1933)

53. Tamm, Aino (1864)

54. Simm, J. (1891)

Helme khk.

55. Adamson, H. (1891)

56. Kõpp, P. (1888)

Tartu.

(Kaardil nummerdamata.)

1. Sütiste, J. (1899)

2. Adson, A. (1889)

3. Eller, H. (1887)

4. Hermann, O. (1878-1933)

5. Neuman, L. (1885-1933)

6. Eller, Al. (1897)

7. Obermann, E. (1890-1911)

8. Adamson-Eric (l902)

9. Tuurand, A. (1888-1936)

10. Hellat, Al. (1881)

11. Jakobson, C. R. (1841-1882)

12. Johanson, L. (1888)

13. Oinas, A. (1887)

14. Menning, K. (1874)

15. Rosenthal, H. (1846-1916)

16. Tallmeister, Th. (1889)

17.  Tassa, A. (1882)

18. Talvik, H. (1904)
19. Ein, E. (1898)

20. Konik, K. (1873-1936)

21. Kruus, H. (1891)

22. Paldrock, A. (1871)

23. Pärna, N. (1878-1923)

24. Rammul, A. (1875)

25. Rootsi, N. (1888)

26. Talvik, S. (1878-1529)

27. Maim, N. (1884)

Tartumaa.

Torma-Lohusuu khk.

1. Masing, O. W. (1763-1832)

2. Pärn, J. (1843-1916)

3. Sommer, S. (1872)

Laiuse khk.

4. Raudsepp, H. (1883)

5. Alver, B. (1906)

6. Poska, J.  (1866-1920)

7. Jungholz, K. (1878-1925)

Palamuse khk.

8. Moora, H. (1900)

9. Luts, O. (1886)

Kursi khk.

10. Tõnisson, A. (1875)

11. Schlossmann, K. (1885)

12. Tupits, A. (1892)

Äksi khk.

13. Kurvits, H. (1887)

14. Vestel, G. (1882-1937)

15. Koort, J. (1883)

16. Metsanurk, M. (1879)

Maarja-Magdaleena khk.

17. Mägiste, J. (1900)

18. Veski, J. V. (1873)

Kodavere khk.

19. Ernits, V. (1891)

20. Haava, A. (1864)

21. Liiv, Jakob (1859-1938)

22. Liiv, Juhan (1864-1913)

23. Einer, Helmi (1891)

24. Olesk, L. (1876-1932)

T.-Maarja khk.

25. Härma-Herman, Miina (1864)

26. Kangro-Pool, V. (1889)

27. Sööt, Κ. E.   (1862)

28. Wirkhaus, A. (1880)

29. Eenpalu, K. (1888)

30. Juht, L. (1894)

31. Wirkhaus, D. O. (1837-1912)

32. Köstner, N.   (1889)

33. Kukk, H. (1870-1933)

38. Wiera, A. (1853-1919)

39. Luiga, J. (1873-1927)

Nõo khk.

34. Hellat, P. (1857-1912)

35. Amberg, O. (1878)

36. Paris, A. (1888)

37. Tamm, Jakob (1851-1907;

40. Speek, P. (1873)

41. Soonberg, K. (1895)

Rannu khk.

42. Kompus, Hanno (1890)

43. Enno, E. (1871-1934)

Puhja khk.

44. Taska, Ed. (1890)

Rõngu khk.

45. Kärner, J. (1891)

46. Mägi, K. (1878-1925)

47. Türk, Ed. (1888)

48.  Sild, O. (1879)
49.  Jans, J. (1880)

50. Kark, K. (1882-1924)

Otepää khk.

51. Kaarna, Chr.   (1882)

52. Parts, K. (1873)

53. Parts, K.   (1886)

54. Bekker, H. (1891-1925)

55. Saunamees, F. (1895)

56. Mieler, M. (1888).

Kambja khk.

57. Ipsberg, K. (1870)

Võnnu khk.

58. Ostra-Oinas, A. (1886)

59. Tuglas, Fr. (1886)

60. Suits, G. (1883)

61. Rootsmäe, D. (1885)

Räpina khk. (osaliselt).

62. Kliimann, A.-T. (1899)

63. Laja, F. (1889)

64. Puksoo, Fr. (1890).

Rõngu khk. (osaliselt).

1. Läte, A. (1859)

Valgamaa.

Helme khk.

2. Visnapuu, H. (1890)

3. Soots, J. (1880)

4. Hiir, E. (1900)

5. Vuolijoki, H. (1886)

6. Kõpp, J. (1874)

7. Lill, P. (1882)

8. Jaakson, A. (1892)

Sangaste khk.

9. Palvadre,   A. (1886)

10. Saral, K. (1880)

11. Gailit, A. (1891)

12. Kuhlbars, Fr. (1841-1924)

13. Hellat, G. (1870)

Valga linn.

18. Reiman, L. (1891)

Karula khk.

14. Ole, E. (1898)

15. Baars, K. (1875)

16. Kerem, A. (1889)

17. Lattik, J. (1878)

Hargla- khk.

19. Mõttus, A. (1886)

Võrumaa.

Kanepi khk.

1. Luiga, G. E. (1866-1935)

2. Roht, R. (1891)

3. Tenno Vironi (1887)

4. Vadi, V. (1891)

5. Treffner, H. (1845-1912)

6. Weizenberg,  A.   L.    (1837-1921)

Põlva khk.

7. Vahtra, J. (1882)

8. Hurt, J. (1839-1907)

9. Parts, Elmerice (1888)

10. Põdder, E. (1879-1932)

11. Käis, Joh. (1885)

Vastseliina khk.

13. Sepp, P. (1885)

14. Ast, K. (1886)

15. Ast, G. J. (1874-1919)

16. Prants, H. (1858-1932)

Urvaste khk.

17. Lüüs, A. (1878)

Rõuge khk.

18. Kornel, K. (1882)

19. Jäik, J. (1899)

12. Rägo, G. (1892)

Hargla khk.

20. Sarv, J. (1877)

Lääne-Euroopa riikide kohta tehtud vastavad ülevaated on näidanud, et kuulsuste põlvnemise tiheduse pilt ühtub üld­joontes rahvastiku tiheduse pildiga. Et see meil nii ei ole, nähtub juba kaardi põgusast vaatlemisest. Riigi lõunaosa on kaugelt arvukamalt märgitud kui põhjapiirkond; eriti ülekuh­jatud on Tartumaa kesk- ja lõunaosa ja nn. Mulgimaa. See vahekord  jääb  arvestatavat  isikkonda  laiendadeski  üldiselt ikka samaks. Teise tihedusjärgu moodustavad Põhja-Tartumaa, Põhja-Viljandimaa, Pärnumaa, Valgamaa ja Lääne-Virumaa; kolmanda Võrumaa, Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idaosa ja Saaremaa. Hõredad on Alutagune, Petserimaa, Järvamaa suu­rem osa, Harjumaa idaosa ja enamik Läänemaast. Peaaegu võrdse hulga isikuid on andnud Tallinna ja Tartu linn.

Saadud pilt vastab umbkaudu kujutlusele, mida meil juba ammu on tõeks peetud. Missugustele põhjustele või tingimus­tele seda ebaühtlast jaotumist tagasi viia, peab esialgu jääma lahtiseks. On aga näha, et tegelaste noorema põlve juures on see vahe märksa väiksem, s. t. Põhja-Eesti hakkab tasa tegema aega, mille võrra maa lõunaosa avalik-kultuurilises elus ees oli. Kui jagada kaardil arvestatud isikud sünniaegade järgi vahe­mikkudesse: enne 1850, 1850-1880 ja pärast 1880, on kogu Eestis neisse vahemikkudesse kuuluvate isikute suhe vastavalt järgnevale tabelile.

Eriti markantne on noorema tegelaspõlve domineerimine Harjumaal ja Tallinnas sündinute hulgas, kuna Virumaal, Jär­vamaal ja Läänemaal paistab olevat isikute juurdeandmises stagnatsioon.

Tegevusalade ja päritolukohtade kõrvutamisel saab antud materjalis näha teravaid erinevusi. Nende suhete väljalugemise hõlbustamiseks olgu allpool antud kokkuvõtlik tabel.

Rõhuvas enamuses Lõuna-Eestist on pärit meie kirjanikud, poliitikategelased ja sõjaväelased; suur ülekaal on lõunal ka teadlaste suhtes; peaaegu võrdselt jaotuvad heliloojad ja kuju­tavate ning esituskunstide tegelased. Põhjarajooni teadlaste kantsiks on Tallinn, poliitikute omaks Virumaa, helikunstil – Harjumaa; üllatavaks tühikuks on Harjumaa ja Tallinn poliiti­kategelaste arvult. Lõunas domineerivad kõigiti Tartumaa ja Viljandimaa. Ainulaadne eriasend on Viljandimaal kõrgemate sõjaväelaste suhtes; veel suuremaks muutub ülekaal, kui Vil­jandimaad ümmardada muistse Sakala piirideni: sel juhul mahutab ta täpselt poole siin arvestatud sõjaväelastest.

Siinkohal ei usaldata saadud arvusuhetest lähtuda kaugemaiks väiteiks. Nende jaoks on ka 350-line isikutehulk liiga väike ja juhuslik valik. Igatahes on selgunud, et meie kultuurijuhtide toitealaks selle kolme inimpõlve jooksul, mil oleme ise määranud oma vaimset saatust, on olnud meie riigi lõunarajoon ja et praegugi paistavad seal olevat soodsamad tingimused tege­laste tõusuks just nendel aladel, mis eeldavad isikliku andekuse kõrval soodustavat keskkonda ja pikemaid eneseteostuse tradit­sioone: kirjanduses ja poliitikas. Kui palju lõunarajooni ettejõudmisel kaasa on mõjunud varem saabunud majanduslik jõukus, on küsimus omaette ja ei nõua lahendamist siin, kus eesmärgiks oli võetud tagasihoidlik katse rakendada meie olu­desse ainult liiki kultuurikartogrammi.

A. Miks.

Eesti Kirjandusest nr. 3/1938