Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

Hendrik Visnapuu

Iga elav organism vajab kasvami­seks ja elujõulisteks toiminguteks kõi­kide organite tasakaalu. Kui mõni ük­sik organ organismis nõrgaks jääb või koguni oma tegevuses lakkab, on kogu organism hädaohus.

Sama bioloogiline seadus maksab teisendatuna ka ühiskondliku organismi kohta. Ka siin maksab tasakaaluseadus.

Nagu käesoleval ajal riigipoliitiliselt otsitakse tasakaalu kõigi loovate tegu­rite vahel, nõnda ka kultuurpoliitiliselt.

Kultuurpoliitika päevaprobleeme tuleks selle järele vaadelda 1) nende sisu 2) avaldusvormide ja 3) sisu ja vormi tasakaalustamise seisukohalt. Sellest viimasest mõni rida.

Kui nüüd kultuurpoliitika päevaprobleeme oleks — selgitada välja eest­luse sisu, luua nimelisi ja vaimseid eel­dusi selle sisu kasvamisele ja arengule tema igapalgelises avalduses, siis tei­sest küljest ei saaks jätta tähelepane­mata selle avaldusvorme.

Sisu ja avaldusvormi kooskõlastamise tarbest ongi välja kasvanud mit­med aktsioonid, näit. nimede eestista­mine, kodukaunistamine, rahvakunsti elustamine (rahvariiete valmistamine ja kandmine), tarbekunstile, pakenditele, kaubaetikettidele jne. eestilise ilme andmine, kaunite kunstide lähendamine kodumaisele ainele, omapära otsimine kogu kultuuris, sest rahvuslik omapära ilmneb peaasjalikult just erinevas vormis.

Eks ole ju tõesti loogiline järeldus, et kui tunneme end eestlastena, kui tunneme end peremeestena oma pinnal, et me siis üldiselt peame kooskõlastama meie hinges elava eestlustunde ka avaldusvormiga. Oleme eestlased ja kanname ka eesti nime, oleme oma maal peremehed ja kaunistame oma ümbruse ka vastavalt oma sisetundele, anname oma tarbe- ja kaunikunstidele oma ilmingu.

Nagu näeme, ei ole ülalloetletud akt­sioonid niisama ajaviiteks käima pan­dud, vaid neid on ette kirjutanud eesti rahva vaimse kasvamise vajadus, tõe­line eluseadus. Kui me seda ei taipa ja kui seda ei tehta, siis ei ole rahva elutuum mitte täiesti terve ja õiges kasvamishoos. Kadaklus tavalises ja vaimses mõttes on haigus organismis.

Hendrik Visnapuu

Haritlasest 1937