Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

29 Feb

Ennäe inimest!

 

     

MAIT METSANURK: KOGUTUD TEOSED V. ENNÄE INIMEST!

ROMAAN. NOOR-EESTI KIRJASTUS, TARTUS.

    

Mait Metsanurga viiekümnenda sünnipäeva puhul on ilmunud kogutud teostest, järjekorras teisena, viies anne, aastate eest müügilt lõppenud romaan Ennäe immest! Kuna Metsanurk on meil tuntud meistrina, kes igal võimalikul juhul oma tehtud tööd ümber vormib ja parandab, sageli tundmatuseni muudab, siis pole huvituseta võrdlevat pilku heita Ennäe inimese esimesse ja teise trükki. H. Raudsepa andmeil on Metsanurk romaani alustanud revolutsiooni ja okupatsiooni ärevatel aegadel närveeriva toimetustöö kõrval Tallinnas.

Lõpetatud sügisel, maal, ilmub see samal aastal „Maa” kirjastusel parandatud „mustandi” järele, sest lühikese aja tõttu ei saanud olla juttu ümbertöötamisest, nagu seda kinnitab H. Raudsepp. Mustandi ilme jätab eriti romaani lõpp, mis peategelase ärimagnaadi üksiklusse minekuga tundub naiivsena ja teose raamist väljakukkuvana.

Uues trükis, olgugi 11 aasta järele, on autor teose võtnud põhjaliku ümbertöötuse alla nii kompositsioonilt, stiililt, kui ka sisulis-ideelisest küljest. Teos on üle viiekümne lehekülje suuremaks paisunud ja tähtede arvu järele ligikaudu ühe kümnendiku juure võtnud. Seega pole siin tegu kärpimistega, nagu võisime seda märgata Orjade j. t. parandatud trükkide juures, vaid teose süvendamise ja paisutamisega. Lähemal võrdlemisel saame selle kohta ülevaatliku pildi.

Kõigepealt kompositsioon. Uus trükk on sel alal palju ühtlasem. 42-st peatükist on järele jäänud kõigest 29, seega on neid peaaegu kolmandiku võrra koomale tõmmatud. Koondamine on peamiselt saadud liitmise teel. Kuna üheksanda peatükini on esimese ja teise trüki peatükkide numbrid samad, siis algab liitmine ilma suuremate sisuliste muudatusteta. Väikesi lõppude muutusi leidub teise trüki 3., 7., 14. ja 24. peatükis. Lõpu peatükid on aga seevastu saanud põhjaliku ümbertöötuse, mis on muutnud koguni romaani ilme ja ideoloogia. See põhjalik teisendus algab esimese trüki 39. peatükist, mis vastab teises trükis 26. peatükile. Sealt on välja jäetud Martensi tutvuste otsimine ajalehtede kuulutuste kaudu, et neist leida vastumürki naise, Roda, kõrvalhüppe paralüseerimiseks, ja asemele on võetud äriliste sissekukkumiste noteeringud. Samuti puudub esimeses trükis, pealinnas käik ja endise tutvuse., prl. Alakase, aadressi otsimine, mis teises trükis põhjustab ühe ärilise kahju,

Esimese, trüki. 40. ja 41. peatükk on. teises, liidetud üheks 27. peatükiks ja on ühtlasi ka põhjalikult muudetud. Välja on jäetud ajalehe kuulutuse kaudu hangitud meeldiva ja vaese tütarlapse ostmise ja vägistamise stseen ja juurde võetud pr.l. Alakase otsimine ning kohtamine restoranis. Samuti on juurde võetud, restoranis kohtamine ärimehe Grönströmiga ja jutuajamine sellega ärilistest päevaküsimustest. Grönström on tõsise, elukutselise ja intelligentse suurärimehe tüüp, kes puudub romaani esimeses trükis. Teises trükis on ta sisse toodud selleks, et Martensit äratada. Helle tüübi läbi autor lahendab Martensi hingeelu sootu teisiti kui varem. Kui enne Martens tahab saada vaimuinimeseks ja vihkab ärilist ilma, siis teises trükis: „Martens tundis tahtmist olla selle inimese sarnane (s. o. Grönströmi P. H.), tundis esimest korda tahtmist olla tõsine ärimees ning jääda selleks eluaeg, ilma et teda huvitaksid suured kasud ja kõik see, mida saab raha eest. Tahtis olla ärimees ja mängida ausat nägu.” (lhk> 302).

Ka oma naise tabamine abielurikkumiselt kirjanik Sanglepaga Kundrussaares on uues trükis saanud teise, asjalikuma väljenduse.

Esimese trüki lõpp-peatükk (42.), sentimentaalne pakkupugemine „kaugele rannale kalameeste küla viimasesse majakesse”, on teises trükis vastavalt muutunud ideoloogiale sootuks välja jäetud ja asemele võetud usutavam lõpplahendus: kirjanik Sanglep on suvel proua Roda armastamisest tüdinud ja sõidab Martensi rahadega Pariisi, kus teda ootab teine daam. Martens serveerib selle teate naisele nähtava heameelega ja loodab teda tagasi võita, kuid Roda vastab: „See ei muuda minu ega sinu, veel vähem meie suhteid. Oleme olnud teineteisele võõrad ja jääme selleks.” Ütles, pöördus ukse poole ja läks. Martens aga palub prl. Alakaske asuda oma majja ja hakata oma tütre Aarele teiseks emaks.

Lisaks sellele kõigele on autor tunduvasti kohendanud ka stiili ja lauserütmi, esijoones süntaktiliste paranduste varal: öeldis on lause lõpust nihutatud ettepoole; samuti on lauseid vabastatud üleliigsetest, venitatud ja segaseks tegevatest rohketest kiil- ja kõrvallausetest, mis kõik aitab stiili teha jõulisemaks ja hoogsamaks.

Kokku võttes tuleb märkida, et Metsanurk on oma romaani põhjalikult ümber töötanud, eriti kompositsiooniliselt, ja et uue lõpu kaudu romaan saab loomulikumaks, usutavamaks. Nii pole praegune Ennäe inimest! mitte parandatud, vaid ümbertöötatud trükk, mis väärib kahtlemata suuremat tähelepanu, kui see osaks sai esimesele trükile.

P. Hamburg

Loomingust nr. 5/1930

Postitused (RSS)

Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)

Bookmark & Share