admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
31 Oct
K. A. Hindrey: Kaldaru kirikumõis. Näidend 3 vaatuses. Noor-Eesti kirjastus. Tartus, 1935. Näib, nagu ollakse ikka veel selles ajajärgus, kus kirjanduse kaudu lavale kippuv moraalitung leiab lihtsameelselt tänuliku tegevuspaiga kirikumõisa perekondades. Seda õhustikku on kasutanud M. Metsanurk oma Talupoja pojas ja nüüd K. A. Hindrey Raidalu kirikumõisas. Nähtavasti seepärast juhtubki mõlemate pastoritest peategelaste […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
31 Oct
Eduard Visnapuu: Südame veski. Luuletusi. Noor-Eesti kirjastus 1934. On raamatuid nagu tagasihoidlikult, aga piinlik-korralikult rõivastatud ja käituvaid inimesi. Järjekindel puhasriim (ainsa erandita!), ka pikemates luuletustes lõpuni välja hoitud stroofiskeem, mille vastu ei eksita ainsagi värsijala võrra, mõõtupidamine pateetikaga, millega välditakse ohtlikke maitsevaesuse karisid, kõik see sunnib rakendama mainitud võrdlust vaatlusaluse kogu kohta. Siin […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
28 Oct
1905 a. andis meie rahva poliitilisele mõtlemisele ja tegutsemisele suurt hoogu, hakati poliitilisest elust osa võtma, alustati poliitilist võitlust ja propagandat ex-Vene valitsuse vastu, ühtlasi tehti selgitustööd Eesti iseseisvustamise suunas. Millist võitlust tuli neil aastail pidada, selleks olgu siinkohal esitatud mõningaid näiteid Jüri Vilmsi tegevusest, mida pole seni veel avalikult valgustatud. Algul vaatleme […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
21 Oct
Hispaania kodusõda on ootamatult elustanud ja õitsele viinud põliselt hispaanialiku rahvaluuleliigi — romansi. Seda vormi viljeldakse agaralt mõlemal võitleval poolel. F. Keljin annab ajakirjas Lit. Kritik (nr. 5 ja 7, 1937) asjatundliku ülevaate selle luuleliigi taaselustamisest tänapäeval. Mis on romanss? Lühike lüürilis-eepiline rahvalaul, mille vanimad näited on säilinud kuni XIV sajandist. See koosneb […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
20 Oct
Tavaliselt mõeldakse kõige ameerikalikuks kutsutava all midagi ebamääraselt mänglevat ning ekstsentrilist; ka „ameerikaliku“ kasvatuse suhtes ei tehta selles mõttes erandit. On mõeldud sellest kui ebasüstemaatilisest kõiksugu äärmustega katsetamisest, millel puudub kindlam põhitoon ja vastavalt ka kindlam iseloom ja teaduslik väärtus. Kuid viimasel ajal on Ühendriikides kasvatusteaduse kui teaduse väljakujundamiseks õige palju tööd tehtud. […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
17 Oct
(The Dalton Laboratiory plan) Helsingöri „Uue Kasvatuse (New Education Fellowship) kongressil, augustis 1929. a., oli korraldatud muude loengute ja kursuste seas ka kursus daltoni plaani selgitamiseks, mida juhatas daltoni plaani looja ise — Miss Helen Parkhurst P.-A. Ü. Nimetatud kursusele oli määratud 9 päeva — hommikuti kl. 9—10.15, kuid Miss Parkhurst juhatas […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
14 Oct
Kasvatuse eesmärgiks on (üldse) kasvandiku individualiteedi arendamine. Nagu teada, seab käesoleva aja pedagoogika kasvatuse lõppsihiks teatava arenemisastme — isiksuse (Persönlichkeit) — saavutamise kasvandikus. Seda arendamist on võimalik mõista mitmeti. Üheks äärmuseks oleks püüe luua kasvandikust teatav kindel inimtüüp, vähe hoolides sellest, mis peitub kasvandikus tegelikult omaduste poolest. Sellega kaasas käib mõnigi kord karmide […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
13 Oct
ene poeesia esimene õitseng, mis kestis Deržavinist Puškinini, toetus valgustatud vene ülemaadlile. Kuid dekabristide mässu ebaõnnestumine hävitas selle vaimueliidi võimu. Nikolai I aegse Venemaa bürokraatlikus kasarmuõhkkonnas kadus luule. Kui algas kodanlustunud intelligentsi äge põrandaalune võitlus tsarismi vastu, ei hoolitud ka värssidest. Säärane luulekunsti langus kestis XIX sajandi lõpuni, millal sündis vene sümbolism, täis […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
12 Oct
G. Antonini on Mercure de France’is (15. V 34) andnud ülevaate itaalia tänapäeva lüürikast. Siin lühike kokkuvõte sellest. Kolm luuletajat tõid XIX saj. lõpul itaalia luulekunsti hiilgust ja äratasid vastukaja : Carducci, Pascoli ja d’A nnunzio. Sajandiga lõppes nende mõju, eriti oli aga läbi elatud d’Annunzio suuresõnaline sangarluspoeesia. Uus luulekunsti järk tekkis reaktsioonina […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
11 Oct
Koolikorraldust on vaja reformida, kui elu on liikunud edasi ja kooli õppekavades fikseeritud mõtted ja sihtjooned ei vasta elu muutunud nõuetele. Murrangud poliitilisel, majanduslikul ja vaimuelu alal on alati toonud kaasa koolireformi, sest mainitud alad on kooliga kõige lähemas seoses. Seab ju kool üheks oma sihiks, et tuleb õppida elu, aga mitte kooli […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
10 Oct
Weise erdenken die neuen Gedanken und Narren verbreiten sie. Heine. Kord oli hea komme, et püüdlik õpilane ja hardunud imetleja kõndis ka iseseisvaks saamisel oma õpetaja, meistri jälgedes. See ilus seadus kestis pikki aegu, kuni maailma Vaimuelu hakkasid vedama diislid ja muud mootorid ja iga kaksaastak pidi tooma oma uue „koolkonna“ ja […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
07 Oct
ALDOUS HUXLEY — RICHARD GREENOW JANTLIK LUGU. DAVID GARNETT — DAAM REBASEKS. Üleminekuaegseks on mitmedki inglise kriitikud püüdnud määratleda kaasaegset kirjandust. Koos sellega tavaliselt mainitakse enne kõike James Joyce’i ja D. H. Lawrence’i. Ja ka Aldous Huxley nime, rääkimata arvurikkaist kaasajooksikuist. Aeg, otsinguist mitmepalgne ja -ilmeline, osutab paljuid ühiseid jooni. Inimesed, kaasa […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
06 Oct
Üks ühtepidi oma kirjatarkuses, teine teistpidi — kas me siis koomale ei sobi? Lähedas vastastikuses kokkupuutes töötavad tänapäev juba soome ja eesti keeleteadlased, rahvateadlased, muinsusteadlased. Nende uurimisteed on ikka tihedamalt kohtunud ja ühtinud. Keelelisi sugulussuhteid või primitiivse rahvaloomingu pärimusi jälgides on nad õppinud võrdlevat pilguheitmist üle läänemeresoomlaste ruumiliste ja ajaliste erinevuste. Mitte küllalt […]
admin postitas kategoorias nr. 9-10/2012
04 Oct
Eelnevas lõikes tutvusime üldiselt esteetilise meeldimusega. Kriipsutasime alla, et inimese minateadvus suhtumisel kunstiteosesse ehk, teise sõnaga, kunstimaitsmisel erineb praktilisest välismaailma suhtumisest seepoolest, et kunstimaitsmisel on tema teadvuse tulipunktis elamus, mina seisund, mitte mõni praktilisele alale või tegevusele suunatud mõte, nagu suhtumisel välismaailma. Seejuures jäi meil aga ligemalt puudutamata seda elamust tingivate sisude erinevus […]