Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

  XVII sajand oli ainuvalitsuslik, kiriklik, korda loov, see oli reeglipärase, isikut siduva kultuuri sajand. Järgnev, XVIII sajand oli aga isikut vabastav. Ta oli kirikuvastane, isegi usuvastane, ta oli kõigil aladel kriitiline, äratav, väljakutsuv. Ta kutsus esile vastuvoolu liiga rõhuvaks muutunud sundusele, ta oli rohkem lõhkuv kui ülesehitav, kuigi lõhkuv uue, õiglasema korra heaks, ta […]

  enrik Visnapuu luuletajahinge põhimustris on väga tähtis koht just armastusel. Ta peab ikka millessegi väga kiindunud olema, alles siis avanevad voolama ta tõelise luule lätted. Tal ei õnnestu hästi mõistus­lik konstrueerimine. Mõtteluule osa tema loomingus ei ole küll väikese tähtsusega, kuid parimad tema sellelaadilistest luuletustest on ikkagi need, kus mõttest kiirgab läbi tugev tunne, […]

  See, mida keegi oma ümber näeb, kuuleb, tunneb, haistab, maitseb, pole mitte täpipeat samane teise inimese vastuvõtte, tundmise ega arusaamisega. Seda vähem on ühist tõeelust arusaamises inimesel näit. loomaga, kellel seal, kus inimesel mõistus on välja arenenud elu alalhoiuks ja ülespidamiseks, instinkt neidsamu ülesandeid täidab. Ja nii võib inimene ainult oletada loomadel teatud reaalsuse […]

  Orduriigi langusele järgnenud sõdadekeerisest killustatult pääsenud Eesti saatuse otsustamiseks sirgus XVI sajandi lõpuks kaks suurvõimu — Rootsi ja Poola. Neist oli agressiivne Rootsi alles lähenemas oma hiilgeaegadele, olles leidnud omale vaimse aluse reformatsioonist, mis Gustav Vasale ning ta järglastele andis võimaluse riigi sisekorda kindlustada ja organiseerida vastuminekuks suurvõimule. Teisal elas Poola oma „kuldset sajandit”, […]

  1 ii rõõmustav kui meie kirjanduse areng iseseisvuse aastail on olnudki, avaldab ta ometi rahutukstegevat rahulolu ja enesessetõmbumise tendentsi. Meie kontakt vaimse välismaailmaga pole enam kaugeltki nii elav kui aastakümnete eest. Meie kirjanduslike ajakirjade tegelemist väliskirjanduse probleemidega on korduvalt rünnatud. Ja kui koos meie lugeva publiku kasvamisega ka meie tõlkeimport on mitmekordistunud, siis on […]

    Inimese võitlus olemise eest seisab majanduslikult tulutoovas töös. Selles majanduslikult tulutoovas töös eneses ja selle kõrval näeme aga veel teist, ligikaudu sama laialdast tegevust, millel pole märgata otsest praktilist kasu, näiteks: ilustatakse tarbeasju, lauldakse, mängitakse, „tehakse kunsti ja nauditakse kunsti“, nagu öeldakse. Kõige laiemas mõttes see kõik on inimese esteetiline ehk ilutundeline tegevus. […]

  Jaan Tõnissoni 70-nda sünnipäeva puhul.   ahvus, majandus ja haridus kujundavad Jaan Tõnissoni tegevuse esi­mese ja kõige tähtsama sektori. Selles sektoris piirjoonestuvad ja korrastuvad kõik tema põhi­lised taotlused vankumatu jär­jekindlusega algusest lõpuni. Rahvuslik poliitika, rahvuslik majandus ja rahvuslik haridus on alad, mida Jaan Tõnisson on viljelenud suunakindla ja sihi­teadliku rahvajuhina. Käesolevas kirjutuses puu­dutame J. […]

  (Meie kaastööliselt Belgias).          „Mir wele bleiwen wat mer sinn“. Luksemburi kirjanike Dicks’i ja Lentz’i ausamba sõnad Luksemburgi linnas. Luksemburi suurhertsogkond, mis oma 2586 ruutkilomeetrilise pindala ja 260 000 elanikuga moodustab ühe Eu­roopa vähematest maadest, on eriti huvitav selle poolest, et tema rahvus jaguneb kahe suurrahva (sakslaste ja prantslaste) kildudeks. Prantsuse keelt kõnelejate arv […]

  Lõpmatus. Ei miski. — Meie hing on heidetud kehasse, kus ta leiab arvu, aja, mõõted. Ta arutleb selle üle ja nimetab seda loodu­seks, paratamatuseks, ega saa uskuda muud. Lõpmatusele liidetud ühik ei suurenda teda millegagi, sama vähe kui ühele lõpmatule mõõ­dule lisatud jalg. Lõplik tühistub lõpmatuse ees ja muutub puhtaks olematuseks. Nii meie vaim […]

  „Relv ühes, raamat teises käes“ — nii kuuldub see ilus importloosung, millega algateti meie Raamatuaastate veel ilu­sam seeria. Kuid nüüdishetkel, mil maailm lõõmab sõjas mitmest otsast korraga, oli võidurelvastuse tuhin viinud relvahinnad nii kõrgele, et väikerahvail neid pole kerge saada ja niisiis mitmegi eestlase relvakäsi kipub tühjaks jääma meie sõjatärinastel päevadel. Raamat on meile […]

  enrik Visnapuu viiekümnenda eluaasta täissaamist pühitsedes oleme kõigepealt huvitatud muidugi ta luuletaja aastatest, nende ilmest ja arvustki. Selgub, et neid on täis saamas oma kolmkümmend kuus, või — kui pidada poeediks vaid trükitud poeeti, — siis kolmkümmend kaks. Visnapuu nimelt on õige varakult alustanud oma „luuletegu“. Alustama aga oli 14-aastane kooli­poiss otse sunnitud, sest […]

  Inglismaal polnud olemas romantilist kooli ses mõttes kui Saksa- ja Prantsusmaal; tähendab, polnud olemas kirjanike rühma, mis oleks üles seadnud kindla kirjandusliku lipukirja. Ometi on romantilised meeleolud ja püüded inglise kirjanduses 19. sajandi esimestel aastakümnetel vägagi mõõduandvad. Armas­tus vana-aja vastu, romantilise keskaja rüütlilike sa­jandite, unustatud legendide ja imeliste seikluste eelistamine väljendus Walter Scott’i (1771— […]

  Õhtumaa inimesel on raske enesele ette kujutada maagilise hinge suhtumist maailma vastavate mõistete ja sõnade puudumisel. Maagilisele teadvusele pais­tab maailm ulatusena, mida L. Frobeniuse järgi võib nimetada koopalikuks. Ärkvelolemine, mikrokosmose ja makrokosmose vaheline pinge, tingib igas kultuu­ris erinevad sümboolse tähendusega vastandmõisted. Antiikses maailmas olid sellisteks mateeria ja vorm, Õhtumaal mass ja jõud. Maagiline teadvus […]