Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

           Lembit langes lahingus Viljandi all madisepäeval, 21. septembril 1217; sellejuures ei ole kahelda. Küll tuleb aga kahelda, kas ta surm niisugune olnud, nagu Läti Hendrik kirjeldab. Läti Hendriku andmeid tuleb arvustusega võtta: kergesti satuvad eksitusse sündmuste kirjeldajad-silmanägijad, seda teame kahjuks oma aja sündmustest väga hästi. Eksitused olid enam võimalikud vanal ajal, kus teadete […]

            1. Värssidest, isegi kui nad on väga hääd värsid, ei leia mõnelgi puhul muud kui kerget hetkelise meeleolu ergutust, meeldivat unustumist mõneks viivuks, tavalisest pisut teravamat ja kontsentreeritumat vaatlust, mille päämine kasu peitub mõnede meis muidu kergesti igasuguste tegelike murede ja pisimõtete alla vaibuvate võimete keskendamises ja organiseerimises iseväärtuslikuks tegevuseks. Luule – nagu […]

           Elu-tulest innustunu ei küsi, nagu armunugi, mis tee talle jalge alla tuleb ja kuhu see ta viib. Samm liigub kergelt, peagu lennates nagu ulmas. Tuult lõõtsub näkku, aga see on ju kutse merele purjeta­miseks, nagu iga välispuudutus on väljakutse trotslikule vaimule, har­jutus heroismiks. Küünteteritus toolijalal, puutüvel. Veel on sihitult pakitsev ja sidumata see […]

                     ALEKSANDER PUŠKIN      UUESTISÜND.                Briljantse maali rikub juhmilt     barbaarne kunstnik, pintsel peos;     pea vahib raamist vastu tuhmilt     ja maitsetult ta enda teos.        Kuid soomustena ajapikul     kaob vastne kate lõuendilt     ja nagu enne kuninglikul     ning ürgsel ilul kiirgab pilt.         Nii haihtub […]

      Esteetika ülesanne seisneb selles, et ta tahab kunsti, kunstiloomingu ja kunstimaitsmise eluala täies ulatuses me arusaamisele lähemale tuua. Ta ei pea kunstnikule eeskirju tegema, ka mitte alamaksvaid kunstiideaale looma ega kunstiarmastaja võhiku maitset ja otsustust juhtima, vaid peab kõigi kunsti ja kunstilise loomingu ja maitse tõsiasjade suhtes etendama empiirilise uurimuse osa, mis seda […]

       raegusel ajal ei tohiks mainimata jätta selle mehe teeneid kasvatuse ning hariduse alal, kes esimesena seadis üles inimkonnale kasvatuse ideaale. See mees oli Platon, kelle nimi on kuldsete tähtedega kir­jutatud inimkonna vaimse arenemise loosse. Platon ei olnud mitte ainult kasvatusteadlane teoreetik, kes ideaale üles seadis, mille järgi pidi kasvatatama noori, et nendest saada […]

  Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses. Kr. J. Petersoni luuletusis ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, nii palju, mida tunda ja mõtelda igaviku perspektiivis, ja ka nii palju, […]

  1. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on tõusnud Noor-Eesti ringkond esialgsest väikesest, intii­msest rühmast suureks, laialiseks kultuuri teguriks meie oludes, ise järjest süvenedes omas vaimses arenemises ning alatasa juurde võites poolehoidjaid intelligentlikumaist ringkondadest. Hoolimata kõigist raskustest, mis etteveeretanud madal kultuuri pind, väiklased olud ja ka ainelised raskused, on olnud N.-E. arenemise käik siiski üllatavalt kiire. […]

  Üliarendet lugupidamisega enese vastu, paradokslikuna oma kõnelustes, tunnetes ja soovides, majesteetlikuna oma voodis, kus ta haiglasena aastaid oli sunnitud lamama ja kus ta külalisi vastu võttis, unetusega võitles ja luuletussi kirjutas, äärmiselt tujukana ja originaalsena – nõnda laseb asja surnud prantsuse suurimat poetessi näha René Benjamin oma mõne aasta eest ilmunud följetonistlikult salvavas teoses […]

  Soome-Eesti lähenemisest on kõneldud juba sest ajast peale, kus Eesti rahvusliku ärkamise päevil valati ilus sõna Soome-Eesti sillast. Seda mõtet on rõhutatud kõigil pidulikkel silmapilkudel, kus on kokku saanud Eesti ja Soome isamaalased ja avalikud tegelased kul­tuur- ehk poliitikaelu alal. Isegi kõrgemad riigiesitajad on pidulikel puhkudel sõbralikes sõnades kinnitanud mõlema hõimu­rahva vastastikkuse lähenemise tähtsust […]

  1 nglise luule juhtivas ja progressiivses osas – selles, millelt oodatakse tulevikutähiste püstitamist – on Maailmasõjast pääle toimund rida õige sügavaleküündivaid muutusi. Sõda tõmbas terava ja raske kriipsu läbi kogu vaimse arengu, ning see, mida on taotletud ajavahemikul 1918-1939, sarnaneb õige vähe sellele, mille poole püüti enne katastroofi saabumist. Pääpõhjuseks oli see, et idülliline, […]

  (1865-1940) eebruaris suri Varssavis Kazimierz Przerwa-Tetmajer. Praegune seisukord Poolas ei võimaldanud poola rahvale oma leina avaldada. Isegi ta matused olid nii tagasihoidlikud, et vaid vähesed tema surmast teadsid. Tetmajeri surmaga on Poolas lõppenud üks ajajärk. Tema nimi on ka eesti haritlaskonnale hästi tuntud, peamiselt proosakirjanikuna vene- ja saksakeelsete tõlgete kaudu. Kadunud kirjanik oli ju […]

  Antiikaja ja nüüdisaja inimese karakteristlikud erinevused – kuid kas leidub üldse sääraseid elualasid, mida antiikaja inimene vaatleb teistsuguste silmadega, millistel ta tunneb ja aatleb teisiti kui meie? See on, arvan ma, niisugune küsimus, mis, ulatudes välja filoloogide huvidealast, väärib haritud, eriti ajaloost huvitatud isikute tähelepanu. Teadagi ei ole praegusel ajal, mil antiikseid elemente kõrgemas […]

  Euroopaliku kultuuriühiskonna eluolu tingimused – sotsiaalmajanduslikud, vaimukultuurilised j. m. – on viimaste aastakümnete vältel põhjustanud täht­said muudatusi inimüksuse psüühikas, on toonud kaasa mõnedki enneolema­tud avaldusvormid ja väärtuste ümber­hinnangud. Meie hingeühend on hoo­pis teine, kui oli see antiikkreeklasel või roomlasel, sisemuselt erineme meie põhiliselt keskaegsest barbarist, renes­sansi ja reformatsiooni, valgustusaastasaja ja hilisema, veel võnkumata kapi­talistliku […]

  1. Lähtekohad. 1. Kuigi poliitilise ja majanduslik-sotsiaalse elu ratsio­naalsem korraldus on nüüdisaja maailma tähtsaim ülesanne, selle lahen­dus eeldab ka radikaalset ilmavaate ja elutunde ümberkujundust suurema ühtluse ja ühiskondluse sihis. Praeguses üldkriisis on ühe sügava põhjusena süüdi eriti elu ja kultuuriväärtuste hindamise enda kriis, millest on tingitud üldine skeptitsism, printsiibitus ja tahtejõuetus (eriti noorsoo) isiklikus […]

  eil harilikult küsitakse, milleks kirjanikule üldse maailmavaade, kuna heade teoste kirjutamine nõudvat enne kõike häid kunstilisi võimeid. Maailmavaade koguni kitsendavat kirjaniku vabadust luua oma seesmiste võimete, sisetungi – selle „jumaliku tulukese” järgi, mis leegitsevat tema hinges. Kunst, mis alistuvat ortodoksiale, olevat hukas. See uppuvat tasalülitusse. Kunsti hingeõhuks olevat vabadus. Viimase väite vastu võib otseselt […]

  Inimene tuleb ilmale kehaehituse ja vaimulaadi poolest valmimatuna olevu­sena, kellel ainult tarvis kasvada, et oma täit suurust kätte saada. Ta sünnib ainult võimalustega täisinimeseks kuju­neda. Kehaliselt, ehk küll kõigi tähtsamate orgaanidega varustatud, teeb inimene emaihust lahkudes veel silmapaistvaid muutusi läbinu keha proportsioonides, kui ka sisemises stuktuuris. Tarvis tõenduseks ainult meelde tuletada krõmpsluu luunemist, hammaste […]

  l. K. A. Hindrey kuulub nende kirjanike hulka, kellel on huvi eeskätt individuaalse, erandliku, kõrgelearetatud üksiku, eksemplaarse vastu ja kellele suur hulk oma tüüpide ja nägemisväärsuste rohkuses võib küll pakkuda ainet vaatlusiks, kuid mitte imponeerida, seega täites enam kontrastse tagaseina ülesandeid. Säärast hoiakut ollakse harjunud nägema kirjanduses, mis pole armunud niivõrd ellu kui selle […]

  Suurriikide omavahelises huvidemängus on meie täisikka jõudnud vabariik pidanud läbi elama sündmusi, mis ühelt poolt viivad meid vastu raskesti etteaimatavale tulevikule, teiselt poolt aga märgivad lõpuarve pidamist ühe minevikupärandusega. Kui ainult seda viimast silmas pidada ja mõelda sellele legendaarsele kiirusele, millega Balti mere idarannik vabanes baltlastest, siis meenub ikka jälle pilt Dante Põrgust, kus […]

  Ei ole selles midagi iseäralist, kui vaimselt ärkav rahvas omi esimesi samme lähema, kultuuriliselt kõr­gemal seisva naabri otsekohesel juhil astub. Seda teed oleme ka meie tulnud: Eesti noore vaimse arenemiskäigu ainumäärav tegur oli kuni 90-date aastate alguseni Saksa mõju, mis meile mitte üksi saksikuid nimesid pole pärandanud, vaid ka meie vaimuelule Saksa väikekodanliku ilme […]