admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
30 Sep
„Teaduse kriitika” prantsuse filosoofias. L. Brunschvicg 1 Sellal kui saksa filosoofiline mõtlemine juba läinud sajandi lõpul, eriti aga alates käesoleva sajandi algusest on pööranud erilist tähelepanu vaimuteaduslikule uurimisalale, läbistab prantsuse filosoofiat läinud sajandi teisest poolest alates võimsa mõttesuunana n. n. teaduse kriitika (la critique de la science). Seejuures mõeldakse sõnaga „science” eeskätt […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
30 Sep
Sissejuhatuseks. Asudes keskaja Eesti olude valgustamisele, tuleb olla kriitiline allikate kui ka ajalooliste andmete suhtes. Teiselt poolt peab uurija, leides kindla fakti, talitama paleontoloogi taoliselt, kes uuesti loob ühe või paari kindlakujulise luulüli järele kogu kadunud muinaslooma. Minu Lembitu stuudiumide otstarbeks on rekonstrueerida keskaja eestlase resp. Lembitu psühholoogilist kuju, käsitades ajaloolisi sündmusi, tegusid. Sellepärast […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
30 Sep
Väikerahvaste kirjanduslik areng ei paku sageli kaugeltki vähem huvi, kui suurrahvaste oma: kui viimane annab oma suurte ajalooliste kogemustega suundade avastamisel ja vaatepiiride avardamisel tõhusat eeskuju, siis on teiste väikerahvaste kirjanduslik areng sama sageli otse hädavajalik uute suundade ja avardunud horisontide mugandamisel ja korrigeerimisel. Selles suhtes tohiks olla eriti õpetlik jugoslaavia kirjandus, millise nimega […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
29 Sep
1. Noorsugu on rahva suurim rikkus. Uute, algavate kultuurirahvaste juures ei ole see ütlus milgi tingimusel paradoks, vaid ümberpöördult kindel tõsiasi. Mõni vana, hiilgav kultuurirahvas võib välja kanda ühe sugupõlve nõrgenemist, ka kõlbmatust ja närusustki. Tõusev, vast esinduv maa, kelle debüüdi jätkamine on kõlbmatu või keskpärase noorsoo käes, on operett, episood, on null. Erilise […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
27 Sep
levaade mingi maa kirjanduslikust aastatoodangust ei tarvitse olla puht aastarevüü, sest kuigi siin võib ilmneda olulisi tühikuid, annab ta suurtes joontes ometi üldmulje kirjanike loomevõimest ja huvialadest. Äsjailmunud rootsi romaanide puhul aastast 1937 peab tunnustama, et keskmine tase on hea. Kirjutamisosavus on suur. Kuid sellest hoolimata pole rootsi 1937. a. kirjandusel esitada sellist maailmamenuteost […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
25 Sep
Rooma keiserriigi ajalugu on tervikuna harva käsiteldud: isegi Mommsen jättis kirjutamata keiserriigi ajaloo, mis pidi moodustama tema Rooma ajaloo kohta käiva suure töö neljanda köite. On ju teada igalühel, kes on tegelenud selle ajajärguga ja tunneb sellesse kuuluva materjali rohkust ja mitmekesidust ning selle uurimisel tekkivaid probleeme, kui raskeks ülesandeks kujuneb selle ala sünteetiline […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
24 Sep
Η. G. WELLS JA G. B. SHAW. „Tähtsusetu artist rahuldub kunstiga. Suur kunstnik aga ei rahuldu millegagi, kui see ei ole mitte kõik.” (G. K. Chesterton, Heretics.) Siin kõne alla võetud kahel silmapaistval kaasaegsel inglise kirjanikul on kõigepealt see ühine, et kumbki neist ei ole kunstnik kunsti enese pärast, vaid nad ise loevad […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
23 Sep
I. Pariisi rahukongress a. 1919, mis lõppes Versailles’i rahuga 28. juunil samal aastal, seisab kõige uuema aja tähtsama välispoliitilise suursündmusena vääriliselt eelmiste suurte rahvusvaheliste kokkulepete, Wieni ja Berliini kongressi kõrval. Ta erineb oma koosseisult, arutusel olnud probleemide ulatuselt ja mitmekesiduselt, nende lahendamisel tarvitatud metoodidelt kui ka nende ilmavaateliste lahkuminekute suuruselt ja tähtsuselt, mis siin […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
23 Sep
Juba aastaid tagasi on Juhan Liivi toodangu hinnangus jõutud ühemeelsele otsusele. F. Tuglas omas 1914. a. ilmunud monograafias Juhan Liivist paigutas meie realistliku voolu kirjanikud nende poolt viljeldet väärtuslikuma kirjandusliku laadi järele järgmisse skeemi: Wilde – romanist, Peterson – novellist, Kitzberg – dramaturg ja Liiv – luuletaja. Liivi suhtes maksab see skeem vähese […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
21 Sep
ÄÄRJOONI Sõnad „essee” ja „esseist” on meil ammugi üldisel tarvitusel. Millal nad meile pääsesid, seda on raske täpsemalt ütelda, kuid tundub, et nad nagu mõnedki muud mõisted toodi meile noor-eestlaste poolt. Meie esimene suurejoonelisem esseist oli Tuglas, kelle „Kriitika” kaheksa osa koosnebki „esseedest”. Tema pikemad kirjutused Vildest ja Petersonist ning meie stiili arengust olid […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
19 Sep
(1880-1934) Galsworthy, Moore, George, Wassermann, Bahr, Vilde, Enno – üksteise kannul kustuvad kirjanduslikud tähed. Läinute sekka on hiljuti lisandunud üks omapärasemaid, suuremaid kirjanduskujusid Venes – Andrei Belõi. Vene sümbolism, mille nooremasse järelpõlve nimetatu kuulus, on ammu loojunud. Kes on veel jäänud? Ainult Balmont oma ilmetute järelkajadega endisest ja kuhugi Itaaliasse professoriks siirdunud V. Ivanov. […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
18 Sep
uhan Luiga on üks meie isiklikumaist kirjanikest, nii heas, kui vähem heas mõttes. Isiklik on tema omapärane stiil – lakooniline ja pregnantne. Ta kirjade sisus on üllatav, kui palju neis on tema isikust. „Mu kirjad on ma ise” võiks ta öelda. Pole ime, et ta neis vahel läheb ka „isiklikuks” selle sõna otsemas […]
admin postitas kategoorias nr. 8-9/2009
06 Sep
Uus õpetus Indias. Pärast ilmasõda, eriti peale 1920. aastat, sai ilmakuulsaks Mohandas Gandhi nimi. Tema juhtiv osa India rahvuslikus liikumises, tema uus võitlusviis Inglise imperialismi vastu, tema laialdane India ja kogu inimkonna uuestsünni programm – äratasid elavat huvi nende sügavate põhimõtete vastu, mida jutlustasid Gandhi ja ta pooldajad. Võõrad rahvad, tutvunedes Gandhiga ja gandhismiga, […]