admin postitas kategoorias nr. 10/2008
30 Nov
(IX filosoofia kongressi puhul Pariisis 31. juulist – 6. augustini 1937) VIII filosoofia-kongress peeti 1934. a. Prahas. Tavalisesti peetakse neid kongresse nelja-aastase ajavahemiku järel. Seekord aga oli möödunud viimasest kongressist ainult kolm aastat. Ajavahemiku lühendamine oli tingitud asjaolust, et 1937. aastal oli möödumas 300 aastat Descartes’i kuulsa Discours de la méthode (Uurimus meetodist) […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
30 Nov
1. Raske on algaja sulega kirjutada midagi meie vanemast kirjandusest, sest et olemasolevad andmed on korduvalt läbi sõelutud, ja uusi pole kerge avastada kodustes oludes. Kirjutada aga midagi vanemast vennastekoguduse kirjandusest, see on julge katse luua mitte millestki: puuduvad vajalised selgitavad allikad ja on üsna jäljetult kadunud uuritavad teosed ise, mis kunagi kodu- või […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
30 Nov
1 Ma ei kavatse puudutada üksikuid teoseid ega nende teoste ideelist külge, seda on tehtud põhjalikult paljudes arvustusis. Tahaksin ainult konstateerida, et läinud aasta toodang on olnud arvuldasa küllaline ning selles toodangus leidub paar romaani, paar novellikogu ning paar luuletuskogu, mida loeme oma kirjanduse raudvara hulka. Minu kavatsus käesolevas kirjutises oleks jälgida kirjandusliku […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
30 Nov
Eesti kirjandus pole teoste arvult üldse kuigi suur. Loomulik, et siis ka eesti näitekirjanduse rohkusest ei saa rääkida. Meil on alati konstateeritud kirjandusliku kriisi olemasolu ja rõhutatud ta teravust eriti näitekirjanduse suhtes, tuues tihtigi põhjenduseks dramaatilise kunsti ebasobivust eestlase iseloomu rassiliste omadustega. Ma ei eita kriisi olemasolu kui fakti, kuid tahan tähistada mõned ta […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
30 Nov
Ilmavaateliselt ja meeleoluliselt. Pärast suurt politilist ja ühiskondlikku revolutsiooni-aja-järku on alanud mõõn, on alanud kainenemine, on alanud – et laia ulatusega tuttavat sõna tarvitada – reaktsioon. Seda ei konstateeri mitte ainult äärmine pahempoolne, vaid ka mõõdukas demokraatlik ajakirjandus, kõnelemata meie kirjanikkonnast, kes, olles ilmavaateliselt oma enamikus radikaalne, seda peaaegu ühel häälel igal puhul kinnitab. […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
27 Nov
1. Juhan Luiga tuli Tartu ligidalt põlisest talupoegade perest, kus sündis 19. III. 1873 (v. k. j.) lasterikkas Sultsi talu pidaja kodus, kõndis hariduseteed Tartu gümnaasiumi kaudu ülikoolini, kus viibis 1893-1899 ning siis edasi töötas vaimuhaiguste kliiniku assistendi vähe silmapaistval kohal 8 aastat, omandades 1904. a. arstiteaduse doktori kraadi; töötas siis 1908. a. […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
26 Nov
Lugeja, kes ei ole süvenenud Läti Hendriku kroonika sündimis- ja saamisloosse, arvab vahest: Läti Hendriku ladinakeelne kroonika on sel kujul, nagu see tal ees, sisulise kindla kuju saanud tema kirjutajalt. See on ekslik arvamine. Meil on olemas Läti Hendriku kroonikast mitu koopiat-teisendit, mõneski lahkuminevat üksteisest. Need katkendid – kokku umbes 6 – on virgad […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
25 Nov
Neile, kes kuni 1914. aastani uskusid inimestevahelisse õiguslikku läbikäimisse, tõi sõda ja sellele järgnend rahu pettumuse. Jälgides ainult humaansuse püüdeid, ja suuremalt jaolt lähemalt tundmata reaalset võitlust olemise eest, olid nad haaratud nagu une pealt. Teistele inimestele ei tähendand see aga erilist üllatust – et üks inimene teise hävitas, see oli osa igapäevasest […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
25 Nov
TEMA KUUEKÜMNEAASTASE SÜNNIPÄEVA PUHUL. Galsworthy nimi on kahtlemata tuttav igale kirjanduseharrastajale Eestis, kuigi selle nime hääldamine võib olla mõistatuseks neile, kes ei ole lähemalt tuttavad inglise häälikutega. Oleme näinud „Vanemuises” ta Inimessõpra, tallinlased vististi tunnevad ka ta mõjurikast draamat Justiits, mõned ehk mäletavad veel hinguseleläinud „Ao” viimases aastakäigus ilmunud lühikest novelli Salta Pro […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
23 Nov
Kirjanduse praegust olukorda suurriikides osatakse meil Eestis vaevalt väga täpselt kujutella. Meie riigi ja rahva väiksus teevad peaaegu võimatuks sellaste kirjastuslikkude suurtööstuste ilmumise nagu need, mida Ameerika, Inglismaa ja Saksamaa on täis – olgugi et meil mõned eeskätt äriliselt orienteerit, ettevõtlikud kirjastajad hakkavad rahvast üle uputama sellega, mis maailmakirjanduses leidub kolmanda- ja neljandajärgulist. […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
22 Nov
Meie kaasaegses elus ja teaduses valitseb alles suurel määral arhailine, primitivistlik, maagiline mõtlemisviis. Paigalpüsivate, alati enestele võrdsete väärtustega opereerivad meeleldi n. n. vaimuteadused – mõnikord ka pseudoteadused – ja filosoofia, kus armastatakse püstitada staatilisi ehitisi. Kui selline mõtlemisviis valitseb tundmuslikes või ühiskondlikes süsteemides, kus see täidab inimhinge igatsust dogmaatika või kadumaläind religiooni järele, kui […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
22 Nov
1 Viimased aastad on käsitlend meie kirjanduse omapära ja väärtusküsimusi jõudsamalt kui kunagi varem. See on sündind niihästi avalikus sõnasõjas kui kabinetirahus. Süstemaatsed eriuurimused ligindavad päevpäevalt meie rahvusliku romantika suurkujude omapära nullile. Mida aastakümneid imetleti, koolis õpiti ja meeleolukas rahvustundes pahaaimamatult tsiteeriti – osutub täna saksa ajaviiteliteratuuri tõlkeks või paremal juhul vabavoliliseks ümberkohendiseks. […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
22 Nov
Psühhoanalüüs on kahtlemata populaarseim kõigist uuema hingeteaduse erivooludest; nii populaarne näit. anglosaksi mail, et seal on hakatud tarvitama lööksõna „uudne psühholoogia” (the New Psychology) lihtsalt psühhoanalüüsi tähenduses, andes seega mõista, nagu oleks psühhoanalüüs kogu hingeteaduse viimaseks saavutuseks. Paraku ei ole see nii ei kronoloogiliselt, sest pärast psühhoanalüüsi on kerkinud esile väga mitmeid ulatuslikke […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
21 Nov
Käesolevad read on mälestuste iseloomuga. Nad puudutavad Eesti Aleksandrikooli elu Põltsamaal ajavahemikus 1905. a. sügisest sama aasta lõpuni, jälgivad seega revolutsioonilist liikumist selles koolis. Kevadsemester teatavasti ei tähista seal midagi erilist seoses revolutsiooniga. 1905. a. sügissemester oli Eesti Aleksandrikooli elus põnevamaid, ärevamaid ja saatusrikkamaid aegu. Suuremaid muudatusi tõi kaasa juba poolaasta algul õpetajaskonna ja […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
17 Nov
Tema 50. sünnipäeva puhul. Kaua kirjanduslikkude voolude võitlusrindes püsinud, on Friedebert Tuglase looming leidnud üldist valgustust kõige erinevamailt seisukohtadelt ja näib ootavat ainult veel objektiivsemaid ja üksikasjalisemaid käsitlusi. Tuglase ilukirjandusliku loomingu puhul on eri küsimusist eristunud aina uuesti ta stiili probleem, mille esirinda tõstmisega Tuglas teatavasti aitas teostada olulist pööret meie kirjandusloos. […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
14 Nov
Läti kunsti kuuekümneaastane arenemislugu võimaldab juba mõningaid kokkuvõtteid. Kolme kunstnikupõlve jätkuvat tööd võib jagada üldistes joontes kolme ajajärku: 1) pseudoklassiline kunst, 2) akadeemilis-naturalistlik kunst, mida mõjutanud ühtlasi impressionism, ja 3) oleviku kunst. Peab ometi tähendama, et neid perioode ei või ajaliselt täiesti eraldada, kuna sündmused pole alati arenenud järjekindlalt ja eriti teine ning kolmas […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
12 Nov
Kunst on meid päästnud ja meid meile enestele alal hoidnud. Mis oleks meist saanud, mis oleksime meie, kui meie esivanemad mitte ei oleks loonud, ehk kui see loomistöö kaduma oleks läinud? Lihtsates rahvajuttudes, rahvaviisides ja -kirjades on kannatuse tarkus kuni meie päivini ulatanud. Selles kannatuses karastame meie enestele mehisust ja terasust tulevaseks loomistööks. […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
11 Nov
Meie ilukirjandusline loometegevus tunneb oma ajaloolises arenemises õieti kaht suurt ning põhjapanevat murdejärku, nii-öelda – kaht ärkamist. Esimene murdejärk, mis on seotud, Kreutzwaldi, Jannseni, Koidula, Jakobsoni kui tähtsamate esindajate nimedega, kasvas üles rahvuskultuurilisest liikumisest, mis läinud aastasaja kolmanda veerandi algul hoogu hakkas võtma ning seitsmekümnendate aastate algul oma tõusutipuni jõudis. See oli meie rahvusetunde […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
05 Nov
1. K. E. Sööti tuntakse laiemates ringides peamiselt luuletajana. Tema muu tegevus eesti avaliku elu ja kultuurialade viljelemises on vähem tuttav. See johtub suurelt osalt asjaolust, et Sööt ei ole kunagi tahtnud oma tegevusega hiilata ega välja paista. Ta on eelistanud jääda tagaplaanile. Kuid see ei vähenda põrmugi tema tähtsust meie avalikus elus, kus […]
admin postitas kategoorias nr. 10/2008
04 Nov
TEMA 75. SÜNNIPÄEVA PUHUL. Nüüd juba kõrgeis vanadusaastais oleva luuletaja Karl Eduard Söödi kirjanduslike huvide ja katsetuste algus on lähtunud teatavasti ärkamisaja järelaastate luulepärimustest, mis oma valdavas osas kordasid oma suurte eeskujude Kreutzwaldi ja Koidula lemmikteemasid ja -motiive, andmata tähelepandavamalt juurde uusi sisuväärtusi. Sajandi 80-ndaist aastaist peale, millal meie romantismiajastu järelpõlv pääses […]