1 Nietzschet võiks pidada tüüpiliseks puberteediaja filosoofiks. Võiks arvata, et ta hästi sobib selle ea mentaliteedile ja et ta ka ise oma filosoofias pole jõudnud meheikka. Puberteediaeg on ju murrangu aeg, kus küpsev noorsugu hakkab teadlikult seisukohta võtma ühiskondliku ja kultuurilise ümbruse suhtes. Kuid oma elukogemuste puudumise tõttu kujuneb sagedasti noorsoo seisukoht väga […]
I On möödas ajad, kus, nagu meil veel õndsa Hermanni päevil, kirjanduslooks jätkus mõnest eluloodaatumist ja teoste loetelust ühes paari hindava numbripanekuga. Ikka enam ja enam on modernne teadlev kirjandusvaatlus püüdnud kujuneda teaduslikuks distsipliiniks selle sõna võrdlust kannatavaski mõttes, on seejuures jagunend setmeiks erialadeks, paisund isegi eriteadlasele peaaegu ülevaatamatuks oma literatuuri paljusega ning otse […]
1. 1932. a näitekirjandusele võib esimese hooga läheneda suurte ootuste ja lootustega. Rida rohkem või vähem nimekaid kirjanikke on asunud silmapaistva energiaga näidendite tootmisele, teatrite hooajad mööduvad algupärandite tähe all ja draamale heatahtlik, seejuures kahjuks tihti küll ka pinnaline arvustus näeb ja õhutab kirjandusliikide võistluses seniste jõuvahekordade põhjalikku ümberkorraldumist draama kasuks. Tegelikult ei anna […]
unst on üks vaimse loomisejõu kehastustest. Ka tema, nagu teadusegi ülesanne, on kogemus. Kuid teaduse ja kunsti teed lähevad üksteisest selles lahku, et esimese juures nähtuste klassifitseerimine ja nende vahekordade süstematiseerimine, teise juures aga nähtuste mitmelisuse juurde pööramine, otsekohe idee väljalugemine päätundemärgiks on. Kunst on idee väljendamine kujude abil. Kui sisemine idee välimise […]
Möödunud sajandi 70ndate aastate lõpp ja 80ndate algus tähistavad eesti rahvuslikus liikumises rohkesti eripalgelist ja kõrgepingelist ajajärku. Soodus tulunduslik konjunktuur kõrgete lina- ja viljahindadega ning hoogsalt areneva taludeostuga loob järk-järgult kindlama aluspinna iseseisvamale, seniste võimude mõju alt emantsipeeruvale rahvuslikule liikumisele. 60ndate aastate reformid – uued talurahvaseadused, talurahva liikumisõiguse avardamine, talupoja vabastamine mõisniku kodukari […]
Novellid, mis avaldatud vastseimais kogudes, ei ole mitte ühe aasta vili: oleme lugenud neid juba varemini, peamiselt „Loomingus”. Muidugi võtab see uudisemaigu juurest ära ja töödel ei ole enam novellikoguna ilmumisel nende võimalikku maksimaalset tähendust, kuid jätame selle iseküsimuseks. Arvuliselt on mulluseid novellikogusid 5: K. A. Hindrey „Välkvalgus”, Aug. Jakobsoni „Kotkapoeg”, M. Jürna „Ärigeenius”, […]
Äärjooni „Ega ma ka enne järele ei anna, kuni kaks kätt rinna peale olen pannud” – nii kirjutas C. R. Jakobson 1869. a kevadtalvel oma sõbrale Jaan Adamsonile, kui tema esimene katse soetada ametivõimudelt luba oma ajalehe väljaandmiseks ähvardas nurjuda. Selles lauses, mis küll kirjutatud teataval konkreetsel juhul, on Jakobson ise andnud tabava iseloomustuse […]
1932. aasta on andnud viis kogu tuntud nimega luuletajailt: Vilmar Adamsilt „Maise matka poolel teel”, Johannes Barbaruselt ,,E. V.-r.”, Jaan Kärnerilt „Inimene ristteel”, Johannes Schützilt „Maha rahu!” ja H. Visnapuult „Päike ja jõgi”. Värsipõiming – nagu see on viimaseil aastail kujunenud standardarvuliseks kogude suhtes, ainult autorite vaheldudes. Ka sisuliselt kannab see toodang teatud stabiilsuse […]
1 Kuna Itaalia üks hilisemaist suurriikidest on (alles poolesaja aasta eest oma rahvusliku ühinemise teostand) ja kuna ta hariduselt kaua on olnud üks mahajäänumaist, on ta vaimlinegi bilanss olnud passiivne. Eksportsuurusi pole palju: d’Annunzio, Croce, Ferrero, mõned teised. Selle vastu sisemine toodang on kaua seisnud välismaade, eriti Prantsusmaa mõju all. Viimasel ajal on […]
Käesoleva aasta kolmas silmapaistev kirjanikujuubel võimaldab kaugemat pilku meie kirjanduse minevikku kui eelmised. Kuigi Suits on noorem nii Raudsepast kui Underist, on minuealiste mälestused temast seotud juba esimeste vähegi lugemisvõimeliste aastatega. Suitsuga on lähimas seoses mitte ainult meie luule, vaid kogu meie uuema kultuuri areng. Tema täit tähtsust hinnata siin pakutav ülevaade […]
Noore, algava kultuuriga rahva juures tekib paratamatult keele arendamise ja rikastamise liikumine: vaja vähe arenend, vaene ja korraldamatu lihtrahvakeel kiires korras tõsta võimalikult sama tasapinnani, kuhu on sajandeid kestnud arenemise teel jõudnud suurte kultuurrahvaste keeled. See normaalsest kiirem arenemistempo, kus paarikümne aasta jooksul tuleb luua ja omandada sadu, koguni tuhandeid uusi sõnu, tundub palavikuna, […]
Katsume allpool loodusteadlase seisukohalt riivata tegureid, mis soodustavad või halvavad teaduslikku uurimistööd. Mis on aga uurimine või, kitsamas mõttes, uuring? Loodusteaduste puhul võiks üldjoontes öelda, et teaduslik uurimine on nähtuste süstemaatiline selgitamine katsete abil, uute faktide leiutamine ja nende koordineerimine, nähtuste sidumine loodusseaduseks. Paljud tööd, mida küll tavaliselt nimetatakse uurimistööks, ei osutu selle definitsiooni […]
Tänapäeval on nihkunud uuesti tulipunkti rahvuslikkuse küsimus kujutavkunstis ja eriti teravalt just väikerahvaste kunstis. Suurrahvad võivad ju arendada oma rahvuslikku ekspansiivsust poliitilistel ja majanduslikkudel aladel, väikerahvastele jäävad aga ainult vaimualad, milledel rahvuslikkuse suuna nõudjaks on tavaliselt ühiskonna politiseeriv osa, kes asetab rahvuslikkuse nõude just eeskätt kunstidele ja kirjandusele. Olles ise täiesti impotentsed loovaks tööks […]
Kui on jutt ilmavaatest, siis mõeldakse meil selle all harilikult suhtumist ühiskonnaga. Poliitilise pinevuse ajajärgul on suurema jao inimeste ilmavaade väljendust leidnud selles või teises erakonnaprogrammis. Üks on pahempoolse, radikaalse ehk käremeelse, teine konservatiivse, tagurlise ehk parempoolse, kolmas mõõduka, parajusmeelse ehk vabameelse ilmavaatega. Ei saa etteheidet teha rahvahulkadele, et nende ilmavaade piirdub ainult kõhuküsimusega, […]
Inglise elu kohta otse tüüpilised on isikud, kes endale on teind nime väljaspool oma ametlikku pärisala. Juba inglise kasvatuse ideaaliks on inimene, kes suudab menukalt rakenduda kõigesse, mis ta võtab kätte. Võrratult vähem kui Euroopa mandril soodustetakse spetsialiseerumist, kuid esmajärgulisi spetsialiste tekib alatasa sääl, kus seda ei teaks oodata. Diplomeile omistetakse vähem […]
Nagu igalpool mujal, nii on ka eesti ilukirjanduses armastusel alati silmapaistev koht olnud ja on praegugi. Ei puudu armastusemotiivid Mats Mõtslase puhtpraktilisi õpetusi andvais tendentsteoseis, ei puudu ka meie hiljuti ilmunud suuris ajaloolisis romaanes. Kuidas just igakord armastust käsitellakse, kui suurt või väikest küsimust selles nähakse, kui sügavale armastust käsitelles tungida tahetakse, tihatakse või […]
„Ärge koguge enestele varandust maa pääl, kus koi ja rooste seda ära rikub ja kus vargad läbi kaevavad ja varastavad.” Nii kuulutas prohvet kusagil kaugel Rooma provintsis ligi kakstuhat aastat tagasi. Kuidas viia sellega kokkukõlla praeguse kõige „kristlikuma” maa, Ameerika Ühisriikide ideoloogia, kus ometi näikse ainuvalitsejana istuvat troonil kuningas Mammon? Ei tee mingeid […]
Hulk aastaid iseseisvuse päevil kirjutasime romaane, novelle, näidendeid ja luuletusi, ilma et oleksime õieti küsinud, on nad positiivsed või negatiivsed – jaatavad või eitavad. Ennem rääkisime teoste kunsti- ja elupärasusest. Aga tänapäev hakkame juba neid liigitama jaatavuse ja eitavuse mõttes. Raamatuaasta auhindadega alustingimusis vihjatakse positiivsusele. Muidugi, imestada pole selles nähtuses midagi. Vaevalt on […]
Iseseisvus tähendab rahvale kõige suuremat võimalust saada iseeneseks, s. t. teostada neid riiklikke ja kultuurilisi paleusi, mis juhivad tema edasitungi olevikust tulevikule. Iseseisvus avab teed ülematele väärtusharipunktidele religioonis, teaduses, kunstis, majanduslik-tehnilises elus ja õiguslikus korras. Kuid iseseisvus seab ka kuristikkude äärde, languse võimaluste ette, millest sügavamaid enam ei või mõtelda. Sest nii kaua […]
Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks asjalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest […]
Tehtud Wordpress abil, disain Web4'lt (Sudoku), põhinedes Pinkline'il (GPS Gazette)
Bookmark & Share