Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

    (Eksistentsifilosoofia Saksas) II. HEIDEGGER Eksistentsifilosoofia mõistmine Jaspersi käsituses, ka tema eelmises Loomingu nris mainitud süstemaatilises teoses, ei eelda niipalju filosoofiliste üksikprobleemide tundmist kui Heideggeri põhjapanev teos Olu ja aeg. Just selle tõttu, et Heidegger „uue alguse” teadvuses energiliselt asub igivanade tunnetusteoreetiliste, loogiliste ja ontoloogiliste küsimuste lahendamisele, kindlustab ta teosele kestvama ja sügavama mõju. Ta […]

      Kas oli möödunud aasta meie kirjanduslikus elus oma intensiivsuse ja elevusega erakorraline või tähistab ta meie vaimlise kultuuri uue päeva algust? Selle peale on praegu raske vastata. Võib mõlemaid õigeks pidada. Üks on aga kindel ja vaidlematu: kirjanduslikud küsimused olid muude eluküsimuste kõrval möödunud aastal sageli päeva­korral, neist kirjutas meie ajakirjanduski rohkem kui tava­likult […]

      1. Missuguse kultuurimaa mõjupiirkonda Teie eelistate meie kultuur­poliitilises välisorientatsioonis? Mis suhtes ning kust poolt Teie loodate edaspidiseid viljastavaid välisergutusi meie vaimuelule, eriti meie kirjandusele? 2. Milliste võõrkeelte tundmist Teie soovitaksite Eestis tõsta ja mis keelt tahaksite näha esimese võõrkeelena meie koolides? 3. Kuivõrra soovitavaks või ebasoovitavaks peate seniste sunniviisiliste kultuurimõjude (vene, saksa) jätkumist […]

  1 Meie kirjanduse- ja teatriarvustuses on viimasel ajal jälle elavalt kõnelema hakatud – inimesest. Mitte inimesest kui sotsiaalsest tegu­rist, vaid inimesest kui puhtbioloogilisest olendist „kõiges ta mitme­külgsuses ja lihtsuses”. Tahetakse kirjanduses ja näitelaval näha ini­mest, kes elab oma eraelu ja toimib oma pisitoiminguid, ilma et teda huvitaks mõni päevaprobleem või vaevaks mõni põhimõte. Selliseks […]

            See on haruldane elulugu, millega selle sünnipäeva­lapse puhul tegemist on. Lihtsast talutarest kuni iseseisva vabariigi esimese kodaniku aukohale on viinud teda ta keeruline ja töörikas 60-aastane elutee. Kui Jaan Tõnisson noore kohtu-uurijana Orelli ringkonnakohtu esimehele Krašeninnikov’ile aastal 1896 teatas, et ta oma koha seal juriidilisel alal maha jätab ja Eestisse läheb […]

      Üle vaadates meie ajalookirjandust (s. o. Eestis ilmunud eestikeelseid teoseid) tuleb silmas pidada asjaolu, et me ei saa suhtuda sellesse mitte ainult kui hinnatavasse väljavalivasse bibliografeerimisse, vaid selleski – kunstlikult pii­ratud üheaastases raamistikus – esineb ta meie kultuuriloos üldse kindlajoonelise nähtena, millest tingitud mõnedki eri­omased jooned, mis kaasa aitavad meie tänapäeva vaimu­elu eritlevaks siluettimiseks. […]

       Üks me kirjandusliku stiili huvitavaimaid probleeme on Gustav Suitsu luule (ja ka proosa) areng selgete mõtete, piltide ja rütmide taotlusest erakordselt keerukaks ja mitmetahuliseks, lugeja vastuvõttevõimet peagu ignoreerivaks nähteks. Kui polekski tegemist muuga kui ekstsentrikaga, vääriks see küsimus siiski tähelepanu, aga kuna Suits just oma hilisemate värsside stiiliga on annud palju äratusi, mille tagajärjed […]

        Noore Kreutzwaldi toimetulek Tallinnas oli kehv, ta teenistustunnid alamaastmelise pedagoogi ametis halvasti tasutud. Seegi koht ja krediit, mis direktor Stackelberg talle oli nõutanud teises poiste-algkoolis, näis olevat ajutise kestvusega. Ta iseõplik püüd – kesk­kooli küpsustunnistust saavutada oleks aga eratundide võtmiseks tun­givalt vajanud suurendatud tulusid. Koolmeistri ameti kõrval edasi õppides lootis Kreutzwald eks­ternina eksamit õiendada. […]

      1 Kas olla või mitte olla? – küsin endalt tihti neil vihmatumedail sügisepäevil. Muidugi ma ei mõtle selle juures enesetapmisest. Sest ma loen ajalehtedest lohutavat uudist, et elu aina paranevat. Ma mõtlen, et kui raamatute levik ulatub sajast kuni kolmesaja eksemp­larini, kas maksab siis üldse enam kirjutada. Mis ühiskondlik täht­sus on romaanil, jutustisel, värsil, […]

       Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloo­mustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensoh und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, kelle keel on frivoolne, küüniline […]

     1 Seoses viimase aja ühiskondlik-poliitiliste mõtteliikumistega on päälkirjas mainitud küsimus saanud väga aktuaalseks. Kuid nagu ikka, seda käsitellakse võhikliku pääliskaudsusega. Veeretatakse mõnd üldist, ebamäärast lööklauset nagu käibivat peenraha, ilma et kellelgi mõttessegi tuleks selle ehtsust järele proovida. Kirjanduse-vaatlusse kantakse üle pisikesed päevapoliitilised harjumused. Meie nüüdiskirjandus on läbi ja läbi internatsionalistlik, maailmavaateliselt – idapoolne, talle […]

     Üliõpilaskonna noorenemisega tuleb leida ka uusi kasvatusteid.    Oleme jõudnud ajajärku, kus enam üldiselt vaikides ei saa mööda minna üliõpilase kas­vatusest. Seni on see küsimus olnud ainult organisatsioonide sisemine asi ning korraldus. Ei taha kasvatusküsimustega seo­tud küsimusi ega kasvatust ennast organisatsioonidelt ära võtta sellega, vaid vastupidi­selt – õhutada selle küsimuse alal süvenemist. Vist keegi […]

     Mul on heameel tervitada Eesti Üliõpilaskonda vabariigi 10. aastapäeva puhul. Möödunud on ajad, mil eestlasist üliõpilaskond tundis end võõrast vaimust ning kultuurist valitsetavana, samuti ka võimust. Ajaloo-osad on ümber pöördud. Valitsetav on valitseja.  Valitseja pühitseb oma võimu saamise sündmustiku 10-dat aastapäeva. Akadeemiline noorus elab peamiselt meeleoludest, aadetest ning püüetest, mitte ainuüksi või peaasjalikult materiaalsest […]

          See kongress, mida peeti Berliinis oktoobri keskel ja kuhu kokku olid kogunud üle Saksamaa peaaegu kõik paremad töötajad esteetika ja kunstiteaduse alal, andis osavõtjale täielise pildi praegu valitsevaist vaateist ja püüdesuunadest selles valdkonnas. Juba esimene kongress 1913. aastal tõi neisse võrdlemisi noortesse teadusaladesse kindluse ja sihi, mis vahepääl näib olevat tugevamaks läinud. Kõigepäält […]

     Johannes Semper: Tuuleratas. Luuletused. Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus, Tartu, 1936.   80 lk. Hind 2 kr. 50 s.    Üle mitme aasta – neid on vist juba möödunud tervelt viis – avaldab Johannes Semper jälle luuletuskogu. Ning ta ilme on muutu­nud, kuigi mitte täiesti ootamatus suunas. Juba „Päike rentslis” osu­tas n. ö. kuuenda meele juurdetekkimist […]

  arl Groos ütleb, et esteetika probleemid lõpulikult kaheks pääprobleemiks koonduvad: esteetiline mait­semine ja kunstiproduktsioon. Esimese probleemi analüs on kaugelt tähtsam, sest et meil siin sarnaste avaldustega tegemist on, mis ennast kõigi kunsti maitse­jate juures ilmutavad. Kuna aga kunstiloomise probleem üksi kunst­niku hingelisi avaldusi loomise silmapilgul vaatleb ja seega ainult neile huvitust pakub, kes sügavamalt […]

      AUTORI SAJANDA SÜNNIPÄEVA PUHUL.   EELMÄRKUS. Imre Madäch sündis 31. jaanuaril 1823 Alsosztregovas, Põhja-Ungaris. Ta oli pärit traditsioonirikkast perekonnast. Ta sai hää hariduse, esiti vanemate kodus, pärast Pesti ülikoolis, kus kuulas õigusteadust ja filosoofiat. Pärast ülikooli lõpetamist astus ta riigi­teenistusse. Ta oli vaevalt 23 aastat vana, kui tutvus Elisabeth Frateriga, kellega hiljem astus abiellu. […]

       Viimaste aastate jooksul on vaevalt ilmunud teist raamatut, mis oleks äratanud nii palju tähelepanu ja kutsunud esile nii palju vastakaid mõtte­avaldusi, kui Oswald Spengleri Der Untergang des Abendlandes (Õhtu­maa langus). Selle leheküljed, mis on pühendatud kunsti eritlusele, on kahtlemata kõige ilmekamad ja paremad, mis üldse kunsti kohta käiv kirjandus on annud. Käesoleva artikli […]

      Setu rahvalaulu leelotajate suures peres said kuulsaks juba dr. J. Hurda päevil kolm esimese järgu rahvalaulikut tõesti imestamapaneva improvisatsioonivõime ja ainete rohkusega: M i k o Ode, Martina Irò ja Hilana T a a r k a. Nende keskmine lauluoskus ulatus 10 000 kuni 25 000 regivärsi reani. 19. augus­til 1924. a. suri […]

        Palvekirjade-aktsioonid 1860-ndail aastail. Eessõnaks. Senine traditsiooniline käsitus eesti ärkamisajast, kaldudes meie rahvusliku uuestisünni ajaloos ülehindama esimese üldlaulupeo (1869. a.) osa, ei suutnud selle tagant näha õiges perspektiivis ja küllaldase selgusega mitmeid eelnenud nähtusi ja üritusi. Vahest enam kui miski muu said selle saatuse osalisteks Lõuna-Eesti talupoegade palvekirjade-aktsioonid 60-ndail aastail. Üldjoontes tuttavad, tundusid nad oma […]