admin postitas kategoorias nr. 5/2008
25 Jun
„Teaduse kriitika” prantsuse filosoofias E.Meyerson 1 E. Meyerson (sündinud 1859, surnud läinud aasta detsembris) on kahtlematult „teaduse kriitika” silmapaistvamaid esindajaid kaasaegses prantsuse filosoofias. On tähelepanuväärt, et ta polegi päritolult prantslane. Ta on rahvuselt juut, sündinud Vene-Poolas, Lublinis, ja saanud keskhariduse Saksamaal. Samuti omandas ta kõrgema hariduse Heidelbergi ja Göttingeni ülikoolides. Alles 1882 siirdub ta […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
25 Jun
Ühe rahva hing ei ilmu mitte ainult tema kirjanduse sisus, s. o. selles kujutatud aadetes, elus ja meeleoludes, vaid ka vormis, keelelises ja tehnilises väljendamiseviisis, stiilis. Ja siin on prantslased midagi loonud, mis ainult neile omane olles neid teistest rahvastest eraldab. Prantslastel, kui kellelgi, on oma isiklikult rahvuslik, omapärane stiil. Nagu loomulik, peegeldab see […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
25 Jun
Üsna järsku ja ootamatult puhkes õitsele möödunud sajandi 80-ndate aastate lõpul ajalooliste jutustiste kirjutamise komme ja sama äkki, kui oli tekkinud, andis see taas aset uutele suundadele kirjanduses. Umbes viie aastaga oli õitseng läbi. Otsekui üksteist taga kihutades ilmusid tihedasti 1889. ja 1893. a. vahel Eduard Bornhöhe’ „Villu võitlused”, „Vürst Gabriel”, Jaak […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
24 Jun
Kirjanduslikust kultuurist võib kõnelda kitsamas ja laiemas mõttes. Kui seda teha laiemas mõttes, siis peab kirjaniku ja ta teose ning arvustaja kõrval arvestama ka harilikku lugejat. See peaks olema selge. Kuid lugeja tähtsus saab veel selgemaks, kui vaadelda kogu kirjanduselu tulunduslikust vaatenurgast: kirjanik on valmistaja, teos – saadus ja lugeja – tarvitaja. Kuidas saaks […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
19 Jun
On, nagu oleks Soome ja Eesti vaheline kultuurkontakt alles meie päevil elustunud. Kaasaegsetena oleme kalduvad seda illusiooni meeleldi hellitama. Unustame eelkäijad. Aga lugedes iseäranis Elias Lönnroti kirju tema Eesti retkelt (aastalt 1844), lugedes Faehlmanni kirju riiginõunik Rein’ile Soome, lugedes Kreutzwaldi ja Faehlmanni kirjavahetust, lugedes Õpetatud Eesti Seltsi protokolle võib kerkida küsimus vastupidises suunas. Kas […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
17 Jun
1. On huvitav jälgida kirjandusloo lehekülil loova vaimu lakkamatut kõikumist kahe äärmuse – romantismi ja realismi vahel. Ikka on tõukejõuks üks ja sama tung: lähemale tõsielule, lähemale tõsitundele! Vahe on vaid selles, mida peetakse iga kord tõsieluks ja tõsitundeks, samuti kui on vahe eesmärgi saavutamise abinõudes. Ei tarvitse hakata enam tõendama, et eesti kirjandus […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
17 Jun
Loodusluuletusi Sügis Oktoobrikuu ju käes; ju raagund metsasalgus tuul lehti lehitseb ja keerleb vingel hool; teed kõvaks kahutand on sügiskülma kalgus, kuid veski taga käib veel vulisedes vool, ent juba tardus tiik; nüüd jahirõõmul algus, ning naabermõisnikku näen kauge salu pool – käib üle rukki sööst ja siia-sinna sähvib, ja tammed ärkavad […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
16 Jun
On talv On talv. Mis teha maal? Veel laisalt voodis püsin. Kui tuuakse tass teed, ma toojalt kohe küsin: noh, kas on väljas soe? kas lõppend tuisumäng? kas värsket lund on maas? kumb parem on, kas säng või sadul? Või mis siis, kui enne lõunaoodet jään sirgu sirvima mõnd vana trükitoodet? On siiski […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
16 Jun
1 Tähendusrikas sekulaarne mälestus mineviku ja oleviku kohtumisega. Sada aastat on tänavu veebruarikuu 10. päeval (29. jaanuaril v. k. j.) möödunud Aleksander Puškini õnnetust surmast. Sada aastat on ühtlasi täis saanud ta loojumatu posthuumse päikese kiirtemurdmisest. Noist kiirtest pole osatuks jäänud endise Vene impeeriumi piirimaadki. Puškini pärandusega on ju kokku puutunud ka eestlaste hilisemad […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
13 Jun
Ikka enam hakkab Aldous Huxley muutuma üheks inglise kirjanduse keskseks kujuks. Olgugi alles neljakümnekahe aastane, näib ta juba kehastavat tervet kirjanduslikku ajastut. Kuski väljaspool meie aega ning kõiki aegu maadleb James Joyce keele geeniusega, püüdes luua mingit uut, kogu alateadvust, kõiki tunde ülatoone, kõiki intellekti tujusid mitmepinnaliselt peegeldavat väljendusvahendit, tundudes osalt maa-aluse puurijana ja […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
12 Jun
„Viktorianism” on Inglismaal teatava õigusega saand noorema pärastsõjaaegse sugupõlve terava pilke aluseks. Lytton Strachey, Aldous Huxley, Sitwellid on küllaldaselt piitsutand selle usku kitsastesse dogmadesse, selle eneseiroonia puudust, selle veendumust, et 19. sajandi Inglismaa oli parim kõigist võimalikest maailmadest. Isegi kõigi kriitilisemais kuninganna Viktoria ajajärgu vaimudes, näiteks Matthew Arnoldis, laidetakse võimetust ennast julgelt näha nii, […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
12 Jun
Käesoleva artikli kirjutaja ülesandeks on jälgida Jakob Hurda elukorterite asukohti Tartus, eriti ajajärgul 1868- 72, millal ta siin poeglaste kroonugümnaasiumi õpetajaks oli. Nende elamute kõrval väärivad tema arvurikkad üliõpilaskorterid vähem tähelepanu ja ei tule siis ka enam-vähem üksikasjalisele jälgimisele. Erilist tähelepanu väärt on asjaolu, et mainitud ajajärgul Tartus ellu tõusid eesti ärkamisaja tähtsamad organisatsioonid: […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
11 Jun
Eerik XIV ja Juhan III valitsemisajaga algab Rootsi riigile välispolitiliselt suur tõusuaeg. Need auahned ja valitsemishimulised kuningad kasustasid esmakordselt Gustav Vasa valitsemisel sisemiselt konsolideerunud riigi jõude selleks, et kindlustada oma võimu teispool Läänemerd. Osalt agressiivsetel, osalt enesekaitsemotiividel sattus Rootsi 17. sajandi alul pool sajandit kestvasse, ainult lühemate vaheaegadega katkestatud võitluskeerisesse. Suure jõupingutuse tagajärjed selgusid […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
10 Jun
Eesti ilukirjanduses käib võidujooks minevikku. Üks ajalooline romaan ilmub teise järel. Otsitakse esivanemaid. Millega seda seletada? Moega? Rahvusliku romantikaga? Suurustamistarbega, et vaat kui kanged olid meie esiisad? Või – vaat mis viletsusest nad läbi tulid? Näib, et siin on tegemist sügavama tungiga. Sama „esivanemate otsimine” on käimas ka nii ebaromantilistel, minevikuga katkestanud inimestel, nagu […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
10 Jun
Viimasel ajal on meil rida autoreid käsitlenud rahvusliku omakultuuri küsimusi. On mõtiskletud kirjanduse, kujutava kunsti, teatri ja poliitika rahvuslikkuse üle, on selgitatud ka üldiselt rahvusliku kultuuri mõistet. Kõigi nende arutluste kesksemaks küsimuseks on aga tavatsenud kujuneda rahvusliku omapära probleem. Mis teeb loomingu rahvuslikult omapäraseks, milles peitub too rahvuslik omapära, – need ei ole mitte […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
10 Jun
Aastaid on nõudnud avalik hääl: kirjandus lähemale elule ja rahvale. Kuivõrt see nõue oli tõeliselt põhjendatud oma tungivuses, kas ta ette ei rutanud, läbemata oodata kirjanduse loomulikku, klaarumises aega nõudvat arenemisprotsessi, ja lõpuks, millise protsendi moodsa märklausena sisaldas ta asja sisusse ja kirjanduse olemusse tungimatust, see küsimus on veel lahtine ja peab praeguselgi juhul […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
09 Jun
Meie teater oma võrdlemisi lühiajalises arengus on jõudnud sellele kultuuriastmele, et oleme õigustatud nõudma täit teadvust ta töös ja sihtides. Kui meie räägime vene, saksa või prantsuse teatrist, siis on meil kujutelm nende teatrite eriilmingust. Isegi soomlased ja lätlased julgevad öelda „rahvuslik teater”, meie aga mitte. Ometi omame meiegi rea andekaid ja isegi suureandelisi […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
09 Jun
Qustave Flaubert: Salambo. Prantsuse keelest tõlkinud ja eessõna ning- seletustega varustanud Albert Saareste. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1928. 344 lk. Hind brošeeritult 4 kr., köites 5 kr. 50 s. Nii võime siis nüüd eesti keeles lugeda ka selle võimsa stiilimeistri, selle ülima ning viimse vormitäiuslikkuse taotleja tippsaavutist – Gustave Flaubert’i „Salambo’t”, kõigi kirjandusliku […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
06 Jun
Stanislavski süsteem Kirjutistes teatri üle kohtame sageli Konstantin Stanislavski nime. Kui temal on suured teened Moskva Kunstiteatri loomisel ja arendamisel, siis see, mis temast jääb püsima, on tema süsteem, mis üldsusele on kättesaadav ainult tema Õpilaste kirjutiste ja õpetuste kaudu. Sellest leidub aga ka märkmeid tema enda memuaares: Minu elu kunstis. Süsteemi parimaiks õpetajaiks (muidugi […]
admin postitas kategoorias nr. 5/2008
05 Jun
Siurust Tarapitani 1 Nagu see teisiti ei või ollagi, kirjandusliku mõtte liikumine on tihedalt seotud rahva majandusliku ja ühiskondlik-poliitilise seisukorra muutumisega. Ühiskondlike jõudude tõus ja langus, ajalooliste sündmuste laineline, dialektiline areng kajastub ilmsesti kirjanduslike tõekspidamiste ja voolude vaheldumises. Noor-Eesti, mis 1905. a. revolutsioonis katkestas meie kirjanduse talupoeglikud traditsioonid, muutus poliitilise reaktsiooni süvenedes mingiks resigneeruvate […]