Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika

  (Eksistentsifilosoofia Saksas) I.   K. JASPERS 1 1927. a. ilmus trükist Martin Heideggeri teose Olu ja aeg (Sein und Zeit) esimene pool. Raamatut oodati kaua, sest ta Marburgi üli­kooliloengute kaudu levis filosoofilistes ringkondades uudiseid, mis põhjustasid ärevust. Raamatu ilmumine veel suurendas ärevust ja tekitas liikumise, mis kujunemas vooluseks. Autori suurt endausaldust, mis ei pretendeeri vähemale […]

  Gustav Suitsu 50-nenda sünnipäeva puhul 1 Ei olnud rikas see kirjavara, mille leidis eest eesti koolinoor, keda 1900. aasta paigu huvitas võõrkeelsete õpikute ja võõra klassika kõr­val ka omakeelne raamat. Ja sellelegi vähesele, mis leidus, polnud kerge läheneda. Kool omapoolt ainult takistas, võõrutas ja keelas sellist huvi. Omapead orienteerumine oli aga vaevarikas ja kandis […]

  1. Jõudnud 70. eluaasta künnisele, paneb Kampmaa enesest kõnelema oma töö ja tegevusega ning selle osaga, mis ta on eten­danud aastakümneid pioneerina mitmete eesti vaimse omakul­tuuri alade viljelemises. Tervenisti 49 aastat on ta vahetpida­mata rühmanud mitmekesises tegevuses. Andudes mingile ülesandele, ta on süvenenud sesse põhjalikult ja innuga.   Nii on ta teotsenud õpetajana, kirjandusloolasena, ajakirjanikuna, […]

  Kes M. Kampmaad tunneks ainult näo järgi, ei saaks ta pal­gest, rühist, nõrkumatust sammust kuidagi välja lugeda kõrgesse ikka sammuvat kirjameest. Ka see, kes vanaduspiiri põlgava Kampmaa kuju taga midagi teab ta elutööst, küsib tahtmatult: kas tõepoolest juba 70-aastane? Nagu ta tarmukas kehalik kogu pole vajunud vanaduse vimma, nii pole ka ta viljakas vaimuvirkus […]

  Meie lüürika on Noor-Eesti aegadest peale olnud üks meie kultuuri suurimaid varasid. Vaevalt saab seda seletada muuga kui meie rahva erilise andekusega sellel alal – seda oletama paneb juba meie rahvaluule suur rikkus. Ka muudel aladel tüürime kord vähema, kord suurema hooga edasi, ega või öelda, et meie teadus, meie romaan, meie novell ei […]

  1. Kõrvuti Masingu, Faehlmanni ja Manteuffeliga võime lugeda Kreutzwaldi meie proosastiili esimeste teadlikkude aren­dajate hulka, kelle juurest viib pidev areng tänapäevani. Oma mitmekesise ning laia proosaloominguga avaldas neist Kreutz­wald kahtlemata kõige suuremat mõju.   Kreutzwaldi stiililaadi lähem iseloomustus pakub seepärast huvi juba meie uuema proosastiili esimese arenguetapi määratlusena. Kreutzwaldi mitmepalgelisest loomingust, kus õpetlikud raamatud vahelduvad […]

  Kui Noor-Eesti järel hakkasime omandama „enam euroopalist kultuuri”, sattusime ikka enam ka selle võitluse keerisesse, mis Eu­roopas praegu kultuuri ümber käimas. „Diferentseerumise” hüüdsõ­naga hiivas Noor-Eesti ise võitluslipu üles ja lahing ei jäänud vastu võtmata. See võitlus pole sest saadik kunagi lakanud, vaid on ainult kujusid vahetanud. „Esteedid” ja „lohe”, „eliit” ja „mass”, vaimulähedus” ja […]

  1 Järjekordse tõena tuleb mulle taas meele Goethe vana öeldis: „Alles Gescheite ist schon gedacht worden, man muss nur versuchen, es noch einmal zu denken”, kui ma jälgin orbiitlaste-põhjakaarlaste pingutusi teha vahet vee ja vee vahele, s. o. põhjakaarlaste ja teiste kirjanikkude vahele. Veel kord mõelda, see on kirjanduslik aus tahe, kirjan­dust edasiviiv vajadus, […]

  Reportaaž C R. Jakobsoni kirjavastuseist “Sakalas” 1878-1882. Meie vanemas ajakirjanduses, harilikult lehe viimasel tekstiküljel, leidub peenekirjaline eriosakond pealkirjaga „Kirja­vastused”. Siin peab toimetus sidet oma kaastöölistega. Need vastused on enamasti lühikesed teated kaastöö kättesaamise, avaldamise või mitteavaldamise kohta, aga üks ja teine nende kõrval on ka originaalsem ja sisukam. Esmakordne lugeja jääb arvatavasti üllatatult peatuma […]

  William  Shakespeare:   Macbeth. Tõlkinud Ants Oras, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929. 111 lk., hind 1 kr 75 s Kaas Kivit’ilt. Üllatavalt rohkearvuliste tõlketeostega inglise keelest on rikastunud meie raamatuturg viimaseil päevil. Uusimast kirjandusest on ainult EKS’i kirjastusel äsja ilmunud tõlkeid O. Walde’ist, H. G. Wells’ist ja J. Galsworthy’st. Kõigi nende väärtuslikkude teoste kõrval […]

  1 Ajavahemik sajandite pöördepunktist kuni tänapäevani, mille kes­tes on teotsenud nüüd juba üle 50. eluaasta künnise astuv Gustav Suits, on harukordne oma sisu ja sündmuste poolest. Tule ja verega on kõndinud saatus selle kolme aastakümne kestes üle meie ajaloo jalgu heidetud Maarjamaa. Pidevate sõdade, revolutsioonide ja ras­kete siseheitluste keerisest lahti koorunud tõelikkus: see on […]